EESTI UUDISED BNS

Ilves annab tänavu iseseisvuspäeva eel 99 teenetemärki

Toomas Hendrik IlvesPresident Toomas Hendrik Ilves allkirjastas kolmapäeval otsuse anda Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud teenetemärgid.

Eesti tänab ja tunnustab neid, kes on erinevatel elualadel ilmutanud suurt professionaalsust, leidlikkust, järjekindlust ja mitmel juhul ka vaprust, kirjutas riigipea otsuse eessõnas.

"Teie pühendumus oma kutsetööle või tegevusele kodukoha hüvanguks on aidanud Eestit muuta suuremaks, paremaks, turvalisemaks. Te kõik olete teinud rohkem, kui töökohustused seda nõudnuks," rõhutas president Ilves. "Samuti tänab Eesti meie toetajaid välismaal, neid, kes mõistavad meie eesmärke ja püüdlusi ning tänu kellele oleme saanud kindlamaks ja tugevamaks."

Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi saavad Eesti välispoliitiliste püüdluste pikaaegne toetaja ja Euroopa Parlamendi president aastatel 2007-2009 Hans-Gert Pöttering ning Ameerika Ühendriikide eelmine riigisekretär, Atlandi-ülese koostöö ja NATO liitlassidemete arendaja Hillary Clinton.

Kotkaristi I klassi teenetemärgi saab NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridis, kes aitas ühildada Eesti kaitseväe arengukava NATO kaitseplaanidega ja samuti jõuda Balti õhuturbe lahenduseni. Kotkaristi II klassi teenetemärgi saab Eesti-Soome kaitse- ja julgeolekukoostöö pikaajaline edendaja, admiral Georgij Alafuzoff. Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad Eesti-Poola kaitsekoostöö taganttõukaja, Poola kahekordne kaitseminister Janusz Onyszkiewicz ning ajalehe “Novaja Gazeta” üks asutajaid ja selle peatoimetaja alates 1995. aastast, sõnavabaduse kaitsja Dmitri Muratov Venemaalt.

Eesti tunnustab meie andekaid teadlasi. Teenetemärgi saavad Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi looja ja direktor, mitmete mereuuringute ekspeditsioonide juht Läänemerel ja Atlandi ookeanil Jüri Elken; Eesti Kunstiakadeemia professor, kunstiajaloolane, koguteose “Eesti kunsti ajalugu” peatoimetaja Krista Kodres; tunnustatud tehnikateadlane ja energeetik, professor Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikoolist, kelle põhitähelepanu on viimastel aastakümnetel koondunud kohalike kütuste, aga ka jäätmete energeetilisele kasutamisele; majandusteadlane, akadeemik Urmas Varblane Tartu Ülikoolist, kes on ka Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi üks eestvedajatest ja põhitäitjatest; Küberneetika Instituudi direktor, mehhaanikateadlane, professor Andrus Salupere; bioinformaatikateadlane, akadeemik Jaak Vilo Tartu Ülikoolist, üks enim tsiteeritavaid Eesti teadlasi, kelle ülesandeks on olnud ka Eesti geeniteadlaste ja –tehnoloogide töö originaalsete tulemuste ja andmebaaside kättesaadavaks tegemine rahvusvahelisele teadlaskonnale; Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor, ülikooli arstiteaduskonna mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar, kelle peamised teadussuunad on olnud seotud infektsioonihaiguste patogeneesi ja raviga peamiselt vastsündinutel ja HIV positiivsetel patsientidel; küberneetik Monika Oit ning informaatik ja programmeerija Arne Ansper, mõlemad Cybernetica AS-ist.

Teenetemärgi saavad kultuuritegelased, kelle looming on tuttav ja armastatud kümnetes tuhandetes kodudes ning mitmete puhul Eestist kaugemalgi. Nende seas on meie tippnäitlejad Ines Aru, Marika Vaarik ja Hannes Kaljujärv, helilooja Anti Marguste, dirigent Paavo Järvi, ooperilaulja Ain Anger, viiulikunstnik ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliosakonna professor Mare Teearu, Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis ja Eesti Meremuuseumi direktor, Lennusadama vesilennukite angaaride taastamist juhtinud Urmas Dresen, teatriteadlane ja tõlkija Mardi Valgemäe, teatri “Varius” looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu, graafik Silvi Liiva, Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist Kaia Galina Urb, nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik Helle Laas, luuletaja ja kultuuriajakirjanik Karl-Martin Sinijärv.

Eesti tänab ja tunnustab meie meedikuid. Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad südamearst ja Eesti-Läti tervishoiualase koostöö arendaja Merike Salumäe Valga Haiglast; neuroloog, suurepärane õppejõud ja väljapaistev teadlane, akadeemik Toomas Asser Tartu Ülikooli Kliinikumist; aastakümneid rinnavähihaigeid opereerinud ja ravinud kirurg-onkoloog Riina Kütner Põhja-Eesti Regionaalhaiglast; sama haigla osakonnajuhataja, kirurg Jaan Tepp, kes on paljude Eesti nooremate kirurgide koolitaja ja kahel korral töötanud sõjakirurgina Afganistanis.

Valgetähe teenetemärgi saavad mitmed haridustöötajad. Nende seas on Rapla Laulustuudio juhataja ja juhendaja, muusikaõpetaja Thea Paluoja; Narva Laste Loomemaja direktor Galina Moldon, kes Narva abilinnapeana korraldas eesti keele õpetamist sealsetes koolides, sõlmis esimese koostöölepingu Tartu Ülikooliga ja on rahvusvahelise Chopini konkursi korralduskomitee juhataja; Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur Jaan Kalda, kes on üle 15 aasta olnud riigisiseste füüsikaolümpiaadide korraldaja ja Eesti võistkondade mentor rahvusvahelistel olümpiaadidel; Tiigrihüppe Sihtasutuse kauaaegne juht Enel Mägi; lasteaiaõpetaja Naima Mahon, kelle eestvedamisel sai 27 aastat tagasi Tallinna Rõõmutarekese lasteaiast alguse liitrühmade kasutamine ja kes aitas koostada erinevatest vanusegruppidest moodustatud liitrühmadele sobiva õppekava; 35 aastat Vastseliina koolis töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana töötanud Geenart Nagel, mitmete õpikute ja õppematerjalide autor.

Eesti tänab 95. iseseisvuspäeva eel neid, kes on minevikus meie iseseisvuse eest seisnud. Teenetemärgi saavad Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate liidu omaaegne esimees Jaak Jüriado Rootsist ning endine vabatahtlik soomepoiss Uno Mändla, kes vastas admiral Pitka üleskutsele kaitsta Eesti Vabariiki.

Eesti tänab meie tänaseid kaitseväelasi. Kotkaristi teenetemärgi mõõkadega saavad seitsmel välismissioonil teeninud ja korduvalt oma üksuse lahingutegevust edukalt juhtinud nooremseersant Janno Jänts, samuti Afganistanis NATO operatsioonil raskelt vigastada saanud kaitseväelased: seersant Janno Lepik ning mitmeid isevalmistatud lõhkekehi avastanud lahingpioneerid nooremseersant Madis Põri ja kapral Raigo Roots. Kotkaristi teenetemärgi saab ka kapten Elle Jürgenson, kes teenis Afganistanis Eesti kontingendi arstina kaks järjestikust pooleaastast rotatsiooni.

Eesti tunnustab tublisid politsei- ja piirivalveametnikke. Kotkaristi teenetemärgi saavad Jüri Nurme, kes taasloodud politsei esimese peadirektorina juhtis aastatel 1990-1992 politseiorganisatsiooni selle kõige murrangulisemal ja keerulisemal ajal; politseikolonel Aivar Alavere, kriminaalpolitsei kaasaegse ja professionaalse jälitusvõimekuse arendaja ja juhtija Keskkriminaalpolitseis; politseikapten Kaido Kõplas, pikaajaline narkokuritegevuse vastase tegevuse eestvedaja ja paljude edukate operatsioonide juht Põhja prefektuuris; vanempiirivalvur Kuldar Merimaa Mustajõe kordonis, Narva piirilõigu piiriesindaja abi, aktiivne Kaitseliidu liige, kes on valvanud Schengeni välispiiri ka Kreekas ja Bulgaarias; Kaitsepolitsei ametnik Marko Rohtmets; piirivalvemajor Rando Kruusmaa, kes siseministeeriumis töötas välja ainulaadse süsteemi piiriületuse korraldamiseks ja piirijärjekordade kaotamiseks, millest nüüd võtavad eeskuju mitmed Euroopa Liidu riigid ja ka Venemaa.

Eesti tänab oma riigiametnikke. Valgetähe teenetemärgi saavad riigiarhivaar Priit Pirsko, haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Irene Käosaar, erastamise korraldaja Eestis Väino Sarnet, keskkonnaministeeriumi asekantsler ja üks enim Eesti metsandust kujundanud inimene viimase 20 aasta jooksul Andres Talijärv, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse peakorraldaja Diana Beltadze ning infoturbe edendaja Heiki Hunt.

Eesti tunnustab vabatahtlikke abistajaid, kohaliku elu edendajaid, nende vastutustundlikkust ühiskonna ja oma kodukandi vastu. Teenetemärgi saavad eestikeelse Vikipeedia arendaja, Tallinna Ülikooli dotsent Andres Luure, Eesti meteoroloogia arendaja Leo Rannaleet, SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro, 20 aastat Eesti Diabeediliitu juhtinud Ulvi Tammer-Jäätes ja Eesti Raudtee ametiühingu peausaldusisik Tatjana Gladilina. Samuti saavad Valgetähe teenetemärgi Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja ja Jõgevamaa kauaaegne kultuuritöö eestvedaja Airi Rütter, Saaremaa kultuuriloo jäädvustaja Heinrich Männa, Mulgi Kultuuri Instituudi projektijuht ning mulgi kultuuri ja keele arendaja Alli Laande, Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson, Järvamaa Koigi valla Prandi küla ettevõtmiste eestvedaja Õnne Põllumets, endine Muhu Muuseumi direktor ning rahvaluule ja rahvariiete koguja Alviine Schmuul, Lääne-Virumaa Vihula valla ajaloo talletaja Villu Jahilo ning Peipsi-äärse Varnja külavanem Raissa Poljakova.

Eesti annab teenetemärgid ettevõtjatele ja põllumeestele, kelle tegevus on edendanud ka nende piirkonna või kogu riigi arengut. Autasustatute seas on uuendusmeelne põllumees, OÜ Männiku Piim omanik ja Tartumaa Haaslava valla mitmete hoolekandeprojektide käivitaja Avo Samarüütel, AS Laatre Piim juhataja ja külaelu arendaja Edda Vahtramäe, ettevõtja, konkurentsivõimelise kutsehariduse edendaja ja noorteadlaste toetaja Väino Kaldoja, suurettevõtja Vladimir Volohhonski, üks Baltic Workboats AS-i omanikest ja Saaremaa oluline tööandja Margus Vanaselja, ettevõtluse ja kutseõppe edendaja Feliks Mägus Nordic Hotels OÜ-st, masinatööstusettevõtte Same OÜ asutaja ja üks omanikest Tarmo Tein Jõgevamaalt, Eesti leivatööstuse edendaja Ants Promann, ettevõtja ja investor Allan Martinson, Viljandi Aken ja Uks üks omanikke ning Õisu mõisa taastamise eestvedaja Paavo Lampinen.

Teenetemärgi saavad ka Vladimir Olissov Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS-ist, kes evitas meetodi, kuidas vähendada vääveldioksiidi heitmeid põlevkivikatelde suitsugaasides ning Viktor Nikolai, kes on pikka aega tublilt töötanud Eesti Põlevkivi Ahtme Kaevanduses, olnud aktiivselt tegev Rahvarindes ja Eesti Kongressi valimistel, hilisemalt Jõhvi linna- ja vallavolikogus.

Iseseisvuspäeva eel tunnustab Eesti ajakirjanikke, nende professionaalsust ja pühendumust. Teenetemärgi saavad Eesti Rahvusringhäälingu Valgamaa korrespondent-operaator Ragnar Kond, kes vahendab sageli ka uudiseid Lätist; Lasteekraani Muusikastuudio juhataja ning paljude telesaadete, sh “Laulukarussell”, “Kaks takti ette”, “Tähed muusikas” ja “Perepidu” vedaja Eve Viilup; kauaaegne pressifotograaf, Läänemaa kroonik ja kohaliku ajaloo talletaja Arvo Tarmula.

Eestile kuulsust toonud sportlastest ja treeneritest saavad teenetemärgi olümpiahõbe, maadleja Heiki Nabi ja tema treener Henn Põlluste, samuti jalgpallur Konstantin Vassiljev.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad 124 korda verd loovutanud Valeriy Baluev ja 105 korda verd loovutanud Petr Prusak Kohtla-Järvelt ning 102 korda verd loovutanud Aili Käiro Tartumaa Mäksa vallast.

Eesti tänab meie sõpru ja toetajaid välismaal. Teenetemärgi saavad Eesti iseseisvuse kauaaegne toetaja, Eesti-Rootsi sidemete tugevdaja Mats Johansson, Eesti aukonsul Firenzes Giuseppe Antonio Barranco di Valdivieso, rahvuseepose “Kalevipoeg” tõlkija hindi keelde Vishnu Khare Indiast, Eesti tudengite praktika toetaja Saksamaal Carl-Otto Riesenkampff, Eesti muusikakultuuri propageerija Soomes, endine YLE muusikasaadete peatoimetaja Aarno Cronvall ning Marimaa ja Eesti suhete edendaja Valeri Veršinin, kelle marikeelses tõlkes ilmus hiljuti Friedebert Tuglase “Väike Illimar” ja kes 1991. aasta talvel korjas Marimaal ligi tuhat allkirja iseseisvust taastava Eesti rahva toetuseks.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Kadrioru kunstimuuseumis.

Mullu ja 2011. aastal andis Ilves iseseisvuspäeva eel 99 teenetemärki. Nii 2010. kui ka 2009. aastal andis president Ilves iseseisvuspäeva eel teenetemärgi 97 inimesele. 2008. aastal sai riikliku autasu 268 ja 2007. aastal 342 inimest.

2006. aastal annetas president Arnold Rüütel teenetemärgi 834, 2005. aastal 443, 2004. aastal 447, 2003. aastal 293 ja 2002. aastal 400 inimesele.

2001. aastal sai president Lennart Merilt tema viimasel presidendiaastal ordeni 795 inimest.

Ansip läheb aprillis esimest korda valitsusjuhina Venemaale

Andrus Ansip Foto: www.google.comPeaminister Andrus Ansip sõidab aprillis Venemaal Peterburis toimuvale Läänemere keskkonnakaitse konverentsile, tegemist on 2005. aastal peaministriks saanud Ansipi esimese visiidiga Venemaale valitsusjuhina.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev saatis peaminister Andrus Ansipile kutse osaleda 5.- 6. aprillil Peterburis valitsusjuhtide tasemel toimuval Läänemere keskkonnakaitse konverentsil ning Ansip kavatseb kutse vastu võtta, ütles valitsuse meedianõunik Liina Kersna BNS-ile.

Praeguse seisuga Ansipil Venemaal kahepoolseid kohtumisi kokku lepitud ei ole.

Konverentsi üks peateemasid on 2007. aastal kokku lepitud Helsingi Komisjoni Läänemere keskkonnakaitse tegevuskava täitmise arutelu.

Ametlikke kahepoolseid kohtumisi ei ole Eesti ja Venemaa peaministrite vahel Kersna sõnul varem olnud. Aastal 2002 kohtus tollane peaminister Siim Kallas Läänemeremaade nõukogu peaministrite kohtumise raames Peterburis eraldi ka toonase Vene peaministri Mihhail Kasjanoviga.

Aastal 2000 käis peaminister Mart Laar valitsustevahelise ühiskomisjoni kaasesimeeeste ja töögruppide juhtide kohtumisel ning kohtus Venemaa asepeaministri Valentina Matvijenkoga.

Kuritegelikul ühendusel lasub süüdistus suures relvaäris

Pilt on illustratiivnePõhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtu ette kuritegliku ühenduse, kellel lasub süüdistus tulirelvade ebaseaduslikus Eestisse smugeldamises ja nende turustamises.

Prokuratuur esitas kokku viiele mehele süüdistuse kuritegudes, mis on seotud tulirelvade, nende osade ja lõhkeseadeldise osade ebaseadusliku käitlemisega. Süüdistuse järgi kuulusid Sergei (48), Dmitri (43) ja Mart (51) alates eelmise aasta aprillist kuni augustini kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli varalise kasu teenimine tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega.

Kohtueelsel uurimisel kogutud andmeil otsisid Sergei ja Dmitri Kesk-Euroopast relvamüüjad, tellisid neilt tulirelvi ja tõid kauba Eestisse. Seejärel andsid nad relvad ostjate leidmiseks ja edasimüügi korraldamiseks Mardile.

Süüdistuse järgi ostsid Sergei ja Dmitri mullu kevadel ja suvel Slovakkiast vähemalt kümme deaktiveeritud püstolkuulipildujat ČZ ja kaks püstolit ČZ. Nad korraldasid relvade raudade vahetamise ning Mart müüs uuesti töökorda seatud tulirelvad Tallinnas ja Harjumaal edasi. Kahe tulirelva müümisel osales ka Nikolai (38).

Ühe püstolkuulipilduja ja püstoli soetas uurimisandmeil Sergei (41) ning kümme tulirelva ostsid kokku kuritegu matkinud politseinikud.

Politsei pidas vanema Sergei, Mardi ja Dmitri kahtlustatavatena kinni mullu 14. augustil. „Kohus võttis kolm peamist kahtlustatavat ka prokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla. Neid on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas tulirelvade, lõhkeaine ja lõhkeseadelistega seotud kuritegude eest,“ ütles menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Leelet Kivioja.

Nikolaid on varem karistatud ühe korra ning noorem Sergei on karistamata.

Kahtlustatavate elu- ja töökohtade läbiotsimisel Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal leiti registreerimata püstol ja revolver ning mitmeid ebaseaduslikke relvaosi – peamiselt püstolkuulipildujate, püstolite ja vintpüsside relvaraudu ning relvalukkusid. Lisaks võeti ära kümmekond ebaseaduslikult soetatud detonaatorit ning säilinud sütiku ja laengutega mürsk ja süütenööri.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna sõnul on relvade ja lõhkeseadmetega tegelenud grupi tabamine politseile oluline töövõit. „Tegemist oli väga mahuka ning keerulise menetlusega, mille lõpptulemus saavutati meie kriminaalpolitseinike, kaitsepolitseinike ja teiste partnerite hea koostöö tulemusel. Kahtlustatavate kinnipidamiseni viis ka see, et meil õnnestus end ärisse n-ö sisse süüa ja tehingutes osaleda. Kindlasti tagab ebaseadusliku relvaäri ning relvade ja lõhkeaine sattumise tõkestamine tänavale üldist turvalisust,“ märkis Priit Pärkna.

Relvaäri tõkestamiseks tehti koostööd ka Läti ametivõimudega. Augusti keskel toimusid Lätis samuti kinnipidamised ja läbiotsimised, mille käigus Läti julgeolekupolitsei võttis ära kümneid relvi, laskemoona ja muid keelatud esemeid.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Põlvas põles sotsiaalmaja korter

Pilt on illustratiivnePõlvas oli ööl vastu kolmapäeva sotsiaalmaja korteris põleng, inimesed evakueeriti, keegi tõsisemalt vigastada ei saanud, selgus päästeameti pressiteatest.

Häirekeskus sai teate tulekahjust Põlva linnas Oja tänaval kell 2.38. Päästjate saabudes oli hoone suitsu täis ning teadaolevalt olid majas inimesed sees. Koos politseiga evakueeriti maja välitrepi ja akende kaudu korterites olnud 18 elanikku, kellest kolm viidi tervisekontrollis haiglasse, seisis päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiteatest.

Tulekahju oli ühes esimese korruse korteris, kus põles kapp ja väikeses ulatuses põrand, päästjad kustutasid põlengu, tuulutasid kogu maja ning kella 4.30 ajal said elanikud korteritesse naasta, nähtus pressiteatest.

Pressiteates kirjutatakse, et põlengust andis märku tulekahjusignalisatsioon, põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.

Sündmuskohal töötasid päästjad Põlva, Räpina, Võru ja Otepää komandodest, Võru operatiivkorrapidaja, kaks Põlva kiirabibrigaadi ning politsei, seisis pressiteates.

Politsei tabas Stenbocki majale pommiähvarduse teinud mehe

Politsei tabas teisipäeva õhtul Jõgevamaal mehe, kes arvatavalt tegi Tallinnas Toompeal asuvale Stenbocki majale pommiähvarduse.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütles BNS-ile, et maja kontrolliti pärast pommiähvarduse saamist üle ja midagi kahtlast ei leitud. Täpsed asjaolud selguvad menetluse käigus. Stenbocki maja Sangi sõnul ei evakueeritud.

Teade Stenbocki majale tehtud pommiähvarduse kohta laekus Lõuna häirekeskusesse kell 17.42, sündmuskohale sõitis viis päästeautot Tallinna kesklinna, Lilleküla ja Kopli komandost, samuti demineerijad, kiirabi ja politsei.

Valitsuse meedianõunik Liina Kersna ütles BNS-ile, et peaminister Andrus Ansipit pommiähvarduse ajal majas ei olnud.

Stenbocki majas asuvad riigikantselei ja valitsus.

 

Kurjategija tegi Stenbocki majale pommiähvarduse

Tundmatu kurjategija tegi teisipäeva õhtul Tallinnas Toompeal Rahukohtu tänav 3 asuvale Stenbocki majale pommiähvarduse.

Päästeamet sai väljakutse Toompeale kell 17.42, ütles Põhja päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile. Sündmuskohale sõitis viis Tallinna kesklinna, Lilleküla ja Kopli komando päästeautot, demineerijad, kiirabi ja politsei.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et pommiähvardus laekus Lõuna häirekeskusesse ja praegu tegeletakse selle tagamaade väljaselgitamisega, ning hoone evakuatsiooni otsustatud ei ole.

Valitsuse meedianõunik Liina Kersna ütles BNS-ile, et peaminister Andrus Ansipit pommiähvarduse ajal majas ei olnud.

Umbes kella 18.30 ajal väljusid Stenbocki majast BNS-i reporteri sõnul kümmekond politseinikku pommikoeraga, kes juhtumit lähemalt ei kommenteerinud.

Stenbocki majas asuvad riigikantselei ja valitsus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD