Ergma: loodetavasti jääb Tartu rahu Eestile viimaseks rahulepinguks

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas laupäeval Tartu rahu 93. aastapäeva puhul peetud kõnes lootust, et Tartu rahuleping jääb Eesti riigi jaoks viimaseks.

"Loodan, et sõjad meie territooriumi enam ei puuduta ning Eestil ei tule uut rahulepingut sõlmida. Diplomaatide põhitegevus ei ole konflikti tagajärgede silumine, vaid läbirääkimiste pidamine konfliktide ärahoidmiseks. Demokraatlike riikide armeede peaülesanne on tõsta oma võimekust eeskätt sõdade ärahoidmiseks," ütles Ergma Tallinnas Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu 93. aastapäeva pidulikule kontserdile eelnenud kõnes.

Riigikogu esimees tõdes, et Tartu rahuleping on esimene ja seni ka viimane leping, mille sõlmimisel osalesid kõneluste laua taga ühe poolena Eesti diplomaadid, kes olid pidanud ka eelnenud rahuläbirääkimisi.

"Teine maailmasõda lõpetas Eesti iseseisvuse, laastas tugevasti meie maad ja rahvast. Aga nii nagu see päästeti valla meie selja taga, sõlmiti ka rahulepped meie selja taga ja meie kahjuks. Seetõttu räägime nüüd 95-aastase Eesti Vabariigi puhul kaks korda 22 iseseisvusaastast. Usun, et praeguste Eesti diplomaatide professionaalsus ja isamaalik vaimsus ei jää maha Jaan Poska juhitud läbirääkimisdelegatsiooni liikmete omast. Eesti eesmärk on töötada ja tegutseda selle nimel, et Tartu rahu jääkski viimaseks dokumendiks, mida oleme ühe sõdiva poolena sõlminud. Seetõttu ei ole Tartu rahul mitte ainult ajalooline ja juriidiline tähendus, vaid see on aktuaalne ka tänases päevas," lausus Ergma.

Parlamendi spiikri sõnul väidetakse, et Tartu rahulepingut ega sellega määratud piire pole Nõukogude Venemaa kunagi pidanud siduvaks ega tõsiselt võetavaks.

"Lepingu sõlmimine olevat olnud vaid aja võitmiseks tehtud taktikaline samm. Küllap see nii ka oli. Selle tõestuseks on kas või piiri tagant juhitud riigipöördekatse 1924. aasta detsembrikuus ning 1939. ja 1940. aasta aktsioonid, mis lõppesidki Eesti riigi okupeerimisega. Öeldakse ka otse: "Tartu rahuleping on tänase päeva jaoks tähtsusetu ajalooürik, unustage see!" Loomulikult on see meile solvav. See on justkui üleskutse salata oma sündi ja päritolu," nentis Ergma.

2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Vanemuise 35 hoones rahu, mis lõpetas Vabadussõja. Nõukogude Venemaa tunnustas rahulepinguga Eesti iseseisvust ning riigid määrasid rahulepinguga omavahelise piiri.

Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolt andsid rahulepingule allkirjad ülevenemaalise kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja riigikontrolli rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.