Viru maakohtus peab järgmisel nädalal istuma kohtupinki mees, kes uurimisandmetel tappis tunamullu talvel joomakaaslase, mullu augustis aga mõrvas naise, kes keeldus talle suitsu andmast.

Eeluurimisel kogutud andmetel sooritas 1983. aastal sündinud Aleksandr esimese raske veretöö 2011. aasta 6. detsembril, kui Kohtla-Järvel Vahtra tänaval asuvas elumajas 1957. aastal sündinud Vladimiriga alkoholi pruukides läks viimasega tülli ning pussitas joomakaaslast rindu. Seejärel lohistas Aleksandr Vladimiri surnukeha koos abilisega trepikotta.

Kuigi politsei pidas Aleksandri kahtlustatavana kinni sama päeva õhtul, teda vahi alla siiski ei võetud. Mehele kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeld.

Mullu ööl vastu 7. augustit läks Aleksandr uurimisandmetel Kohtla-Järvel Olevi tänaval elava 1973. aastal sündinud Riina korterisse. Aleksandr nõudis psüühikahäirega naiselt raha ja suitsu. Kui naine keeldus, kaotas Aleksandr enesevalitsuse, lõi naistuttavat rusikate ja jalgadega pea piirkonda ning tekitas kehale hulgaliselt noahaavu. Eluohtlike tervisekahjustuste tõttu suri naine sündmuskohal.

Seekord võttis kohus Aleksandri vahi alla ja mees paigutati eeluurimise ajaks Viru vanglasse. Kohtueelse uurimise lõppedes sai Aleksandr süüdistuse kahe inimese mõrvas, neist ühe surmamises röövimise eesmärgil. Selliste süütegude eest võib kohus talle süüdimõistmisel määrata kuni eluaegse vangistuse.

Viru maakohus peab järgmise nädala esmaspäeval Aleksandri süüasjas eelistungi, millel saavad menetluspooled esitada taotlusi ja pannakse paika protsessi algusaeg.

Aleksandrit on varem karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ning varguste eest, samuti on ta kuuel korral väärtegude eest karistatud.

Tööinspektsioon alustab reedest üleriigilist sihtkontrolli uurimaks, kas tööandja saadab kõik töökeskkonna ohuteguritest mõjutatud töötajad tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde.

Aasta lõpuni kestva sihtkontrolli eesmärk on uurida, kuidas tööandjad korraldavad töötajate tervisekontrolli pärast majandussurutise möödumist. „Tervisekontroll aitab avastada tööga seotud haigusi juba algusjärgus, et inimesed ei töötaks ennast haigeks, mille tagajärjeks on invaliidide armee,” selgitas tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

Ta lisas, et majanduslanguse ajal ning vahetult selle järel hakkasid ettevõtjad tööohutuse pealt kokku hoidma, mis tähendas, et vajalikud tervisekontrollid jäeti tegemata ning ka uute töötajate koolitamine oli puudulik.

Tööandja on kohustatud saatma töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli kõik need töötajad, keda ohustavad müra, vibratsioon või muud sellised ohutegurid, samuti öötöötajad ja kuvariga töötajad. Tervisekontrolli kulud kannab tööandja.

Sihtkontrolli käigus külastavad töötervishoiu tööinspektorid ettevõtteid nendelt tegevusaladelt, kus on enim tööga seotud haigestumisi: ehitus, igasugune töötlev tööstus nagu puidu- ja metallitöötlemine ja muu selline. Kontrollitakse ka ettevõtteid, kus viimase seitsme aasta jooksul on diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi või mille kohta on tööinspektor saanud vihje, et seal on probleeme tervisekontrolli korraldamisega.

„Mõned tööandjad väidavad, et inimesed ei taha minna tervisekontrolli, kuna kardavad võimaliku haiguse tõttu tööst ilma jääda,” ütles Silja Soon. „Töökoha säilitamine on mõistagi tähtis. Ent oluline on ka see, et töö ei kahjustaks tervist, nii et inimene saaks tervena elada ja vanemas eas pensionipõlve nautida. See on igaühe enda valik, kas teha ebasobivat tööd ja minna jalad ees või teha sobivat tööd pea püsti.”

Möödunud aastal toimunud tööinspektsiooni üleriigilised sihtkontrollid keskendusid psühhosotsiaalsetele ohuteguritele meditsiinitöötajate puhul, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisele, alaealiste töötamisele ning tööajast kinnipidamisele. Samuti kontrollis tööinspektsioon mullu põhjalikult kaht kauplusteketti, milleks olid Grossi poed ja Säästumarketid, ning teostas ehitusplatsidel kaks ühepäevast üleriigilist kontrolli.

2013. aastal kavatseb tööinspektsioon korrata üle Eesti alaealiste töötamise sihtkontrolli ning ühepäevaseid ehitusplatside kontrolle. Lisaks teostab tööinspektsioon tänavu üleriigilise sihtkontrolli ohtlike kemikaalide kasutamise kohta.

Lisaks üleriiklikele sihtkontrollidele teeb tööinspektsioon ka kohalikke sihtkontrolle. Samuti toimub jooksvalt tavapärane järelevalve, mille käigus on kavas pöörata erilist tähelepanu uutele töötajatele ettevõttes.

Austraalia võimud uurivad praeguseks juba 30 juhtumit, kus noori Eesti kodanikke kahtlustatakse identiteedipettuses, mille eesmärk oli nime vahetades uus viisa hankida ja Austraalias elamist pikendada, kirjutab Postimees.

Eesti kodanikest noored saavad suhteliselt lihtsalt antava töö- ja puhkeviisa alusel Austraalias viibida kõige rohkem kaks aastat. Kui viisa lõpeb, taotletakse Eestis uus nimi, enamasti perekonnanimi ja täidetakse paberid Austraaliasse minekuks, teeseldes, nagu poleks seal ealeski viibitud, kirjutab Postimees.

Kõik seni avastatud pettusejuhtumid on aset leidnud Lääne-Austraalia osariigis, ütles Eesti konsul Sydneys Triinu Rajasalu Postimehele. Lääne-Austraalia suurim linn on 1,8 miljoni elanikuga Perth, kuid eestlaste hulgas on populaarsed ka osariigi põhjaosa rannikul asuvad kaevandus- ja tööstuslinnad.

Eesti konsulile antud viimase info järgi on nimevahetuse kaasusi juba 30, ent ka see võib veel muutuda. Veel paari nädala eest oli Eestile teadaolevaid juhtumeid 20 ringis.

Rajasalu postitas hiljuti ka Facebookis olevasse Austraalia eestlaste vestlusrühma hoiatuse, et keegi nimevahetuse skeemi kasutada ei mõtleks. Hoiatus põhjustas elava arutelu, kus paljud Austraalias rändavad ja töötavad noored taunisid ebaseaduslikku käitumist ning eestlaste maine kahjustamist, kuid leidus ka neid, kes sellesse pigem mõistvalt suhtusid.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Ene Mitin ütles Postimehele, et tema hinnangul ei ole nimemuutmise protseduuri Eestis ülearu lihtsaks tehtud.

Eelmisel aastal oli Eestis 1631 nimemuutmist, neist 322 juhul oli tegemist keerulisema juhtumiga, mis polnud seotud abiellumisega või näiteks suguvõsa nime tagasivõtmisega. 117 juhul sooviti muuta üksnes perekonnanime.

Nimeseaduse järgi peab nime muuta sooviv Eesti kodanik või kodakondsuseta isik oma taotlust põhjendama, ja juhtumid, mille puhul on tarvis teha kaalutlusotsus, vaatab läbi üheksaliikmeline siseministeeriumi komisjon. Seda juhib ministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Lõpliku otsuse teeb aga regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Nime muutmisest keeldumisi oli läinud aastal 21 korral.

Mitin ei olnud veel valmis andma hinnangut, kas Eesti kodanikud, kes on esitanud nime muutmiseks seaduses toodud põhjenduse, kuid tegelikult püüdnud seeläbi saada pettuse teel Austraalia viisat, on niiviisi toimides ka Eestis seadusega pahuksisse läinud. «Valeandmete esitamine on karistatav,» viitas ta samas. Karistusseadustiku paragrahv 280 ütleb, et ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

«Tahaks loomulikult, et eestlased käituksid välismaal normaalselt ja eeskujulikult ega läheks seadusega pahuksisse,» lisas siseministeeriumi nõunik.

Ka Austraalias võib selle eest vangi sattuda. «Inimesed, kes tabatakse migratsioonipettuselt, peaksid mõistma, et Austraalia seaduste kohaselt võib neile määrata vanglakaristuse või suure rahatrahvi ning viisakeelu,» kinnitas novembris Postimehe päringule vastates Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti pressiesindaja Lancia Jordana.

Nime muutmise taotlus tuleb Eestis kõigepealt esitada maavalitsusele või Tallinnas perekonnaseisuametile. Lihtsamatel juhtudel teeb otsuse maavalitsus või amet ise. Välismaal elava Eesti kodaniku puhul ei ole taotluse esitamiseks isegi vaja tingimata füüsiliselt Eestisse tulla, vaid seda võib teha digiallkirjaga või esitades taotluse Eesti esinduse kaudu.

Üldjuhul on Eestis lubatud nime muuta üks kord, mitmendat korda muutmiseks on tarvis mõjuvat põhjust.

Siseministeerium ei ole Austraaliasse minekuks nimemuutmise skeemi seni uurinud, kuid Mitini sõnul on sel aastal nagunii kavas arutada, milliseid muudatusi 2010. aastal jõustunud nimeseaduse praegune versioon võiks vajada.

Valitsus kinnitas neljapäeval toetus- ja tasandusfondi määruse, millega saavad omavalitsused kokku 201 miljonit eurot haridustoetust.

Toetusest moodustab 160 miljonit eurot üldhariduskoolide õpetajate palgatoetus, mis on 11,6 protsenti enam kui eelmisel aastal, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Üle-eestiliselt lubab toetus maksta õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 915 euro suurust palka. Haridustoetust jaotatakse omavalitsustega 2008. aastal kokku lepitud õpilaste arvu põhise rahamudeli alusel.

Riigieelarvest eraldatav hariduskulude toetus on tugi omavalitsustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palkade maksmisel. Samuti sisaldab see toetust õppekirjanduse soetamiseks, põhikoolis tasuta koolilõuna pakkumiseks, direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate koolitusteks ning õpilaskodudele.

Sellel aastal on põhikooli ja gümnaasiumi palgaraha eraldatud, mis garanteerib, et jätkusuutmatuid gümnaasiume ei saa rahastada põhikoolide arvelt.

Õpetajate palgatõus ei ole miinimumpalkade kasv, sest riik eraldab omavalitsustele jätkuvalt tunduvalt rohkem kui on vaja ainult alammäärade maksmiseks. Näiteks Tallinna linnale on tänavu eraldatud iga õpetaja ametikoha kohta umbes 1040 eurot ja Tartu linn saab keskmiselt õpetaja ametikoha kohta 1006 eurot.

Omavalitsus võib õpetajate palkadesse juurde panustada, kuid ei või seda raha mujal kasutada. Ministeerium tuli läbirääkimisel omavalitsustele vastu ning erandkorras ja väga põhjendatud vajadusel võib suunata kuni kaks protsenti õpetajate palgatoetusest direktoritele või õppealajuhatajatele.

Haridus- ja teadusministeerium kavandab hakata avaldama regulaarset õpetajate palgastatistikat omavalitsuste lõikes, esimene ülevaade on plaanis avaldada märtsis-aprillis.