Ansip: olukord pressivabadusega ei ole aastaga muutunud

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei tähenda Eesti kukkumine maailma ajakirjandusvabaduse indeksis olukorra halvenemist ning kukkumine kaheksa koha võrra on seotud indeksi koostamise metoodika muutumisega.

Ansip kritiseeris neljapäeval valitsuse pressikonverentsil Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektori Mart Raudsaare kolmapäeval BNS-ile antud kommentaare ajakirjandusvabaduse indeksi kohta. Raudsaar põhjendas Eesti kukkumist indeksis muu hulgas ka seadusloomega.

"Millegipärast arvatakse, et kui Eestis juhtub midagi head, juhtub see sõltumata valitsusest. Kuid kui juhtub midagi halba, on selles alati valitsus süüdi," lausus Ansip.

Peaministri sõnul on Eesti kukkumine pressivabaduse indeksis seotud metoodika muutusega, kuna viimases tabelis võttis indeksit koostav organisatsioon Piirideta Reporterid arvesse ka meediaväljaannete omanike kontsentratsiooni.

"Meediaväljaannete omanike kontsentratsiooni varasemates tabelites ei arvestatud ning Eesti kukkumine kaheksa koha võrra kolmandalt 11. kohale on otseselt seotud sellega. Eesti pressivabaduse üle ei ole mingit põhjust kurta, tegelikult on meil ajakirjandusvabaduse olukord täpselt sama, mis ta oli aasta tagasi. Tahtsin selle asja ära õiendada, muidu jäädaksegi valet kordama," lausus Ansip.

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektor Mart Raudsaar ütles kolmapäeval BNS-ile rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid (Reporters sans frontieres - RSF) värsket ajakirjandusvabaduse indeksit kommenteerides, et Eesti pressivabaduse vähenemistendentsi jätkudes on põhjust muretsemiseks.

Raudsaar ütles BNS-ile, et Eesti langemisel maailma pressivabaduse tabelis on kaks põhjust. "Üks komponent, mida nad arvestavad, on seadusloome," rääkis Raudsaar viidates karistusseadustiku muudatusele, mis käsitleb vaenu õhutamist.

Teine võimalik põhjus, miks Eesti koht pressivabaduse tabelis on langenud, on Raudsaare hinnangul meedia sõltumatus, mida on viimasel ajal mitmel korral rünnatud. "Üks on see palju kõneainet tekitanud Eesti Televisiooni saate saatejuhtide kõnepruuk, et mida nad võivad rääkida ja mida nad ei peaks rääkima," sõnas Raudsaar.

Kolmanda punktina tõi Raudsaar lisaks kahele eelnevale välja ka meedia eneseregulatsiooni. "Viimasel ajal on olnud üksjagu juttu sellest, et ka Eestis oleks vaja luua uus meediaregulaator ja ma ei ole kindel, kas see välja pakutud idee tähendaks nüüd ikkagi sõltumatu meediaregulaatori loomist," ütles Raudsaar.

Uue regulaatori temaatika on Raudsaare sõnul üle-Euroopaline ja seega ei saa olla kindel, kui palju see Eesti kohta pressivabaduse tabelis mõjutab. "Kui ma vaatasin pingerida, siis ma ei näe, et Põhjamaad oleksid siin oluliselt langenud. Minu meelest on põhiküsimus Eestile see, et kas me liigume Põhjamaade suunas ajakirjandusvallas või me liigume sealt eemale. Asi ei ole veel praegu väga hull, aga tendentsi jätkudes on põhjust muretsemiseks küllaga," nentis Raudsaar.

Pariisis tegutsev rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid ( Reporters sans frontieres - RSF) paigutas Eesti kolmapäeval avalikustatud maailma 2013. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis 179 riigi seas 11. kohale, mis on kaheksa koha võrra madalam kui aasta varem.

Mullu avalikustatud aastate 2011-2012 indeksis oli Eesti koos Hollandiga 3.- 4. kohal., 2010. aasta indeksis koos Iirimaaga 9.- 10. kohal ning 2009. aastal kuuendal kohal. 2008. aasta RSF-i ajakirjandusvabaduse indeksis jagas Eesti koos Soome ja Iirimaaga 4.- 6. kohta. 2007. aastal jagas Eesti koos Slovakkiaga 3.- 4. kohta.