Justiitsministeeriumi statistika kohaselt registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur mullu 41 006 kuritegu, mida on 2011. aastaga võrreldes neli protsenti vähem.

Justiitsminister Hanno Pevkuri hinnangul võib kuritegevuse taseme langust Eestis pidada normaalseks nähtuseks. "Kuritegevuse kõrge tase, mis iseloomustas Eestit 1990. aastatel ning ka veel kümme aastat tagasi, oleks täna mõeldamatu. Näiteks tapmiste ja mõrvade arv on kümne aastaga langenud pea kolm ning varavastaste kuritegude arv pea kaks korda. Samas ei taha ma ka olla üleliia positiivne, kuna jätkuvalt on kuritegevust Eestis liiga palju ning hulk tööd on veel teha," ütles Pevkur.

Kõige olulisema näitajana tõigi minister möödunud aastast välja vägivaldsete surmade arvu languse taasiseseisvumise järgse aja madalaimale tasemele. "Kui 2003. aastal kaotas vägivaldse ründe tõttu Eestis elu 148 inimest ja üle-eelmisel aastal 65, siis eelmise aasta esialgsetel andmetel 57. Sealjuures tuleb märkida, et endiselt on Eestis tapmised valdaval enamikul juhtudel seotud alkoholi liigtarbimisega kas tuttavate või pere seltsis, kus tühjast tekkiv tüli kasvab kõigi osapoolte jaoks üle tragöödiaks. Kuigi tapmiste arv on rekordmadal, ei saa sellega siiski kuidagi rahule jääda, kuna Euroopa keskmise tasemeni jõudmiseks peaks tapmiste arv langema veel poole võrra," lausus Pevkur.

Kergemate vägivallakuritegude osas paistis 2012. aastal silma kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimise kasv 11 protsendi võrra ehk 4785 juhtumilt 5328 juhtumini. Kehalise väärkohtlemiste arvu kasvu kommenteerides ütles justiitsminister, et nende kuritegude arvu kasv oli märgatav eelkõige Põhja prefektuuris ehk Harjumaal. "Ilma Harjumaal toimunud kasvuta, mis ulatus 27 protsendini, oleks nende kuritegude arv Eestis tervikuna vähenenud," lisas minister.

Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul pöörasid uurimisasutused ja prokuratuur 2012. aastal jätkuvalt suurt tähelepanu organiseeritud ja raske kuritegevuse avastamisele, samuti alaealiste vastu pandud seksuaalkuritegudele. "Kohtu alla antud organiseeritud narkokuritegevuse juhtumite ja kuritegelike ühenduste arv on oluliselt tõusnud," sõnas Aas.

Varavastaste kuritegude osas toimus 2012. aastal langus 18734 kuriteoni, vähenedes aastaga seitse protsendi, röövimiste arv vähenes veelgi enam ehk 13 protsendi 458 kuriteoni. Kelmuste koguarv jäi 2011. aasta taseme lähedale, aastaga registreeriti 3731 kelmust ehk aasta varasemast kaks protsenti vähem . "Varavastaste kuritegude osas on langus küll meeldiv, kuid peame siiski meeles pidama, et suur osa varguse ohvreid Eestis endiselt politsei poole ei pöördu. Tahan siinkohal öelda, et kuigi poleks vastutustundlik lubada, et politsei saab kõik vargad kätte, on igal aastal siiski tuhandeid varguse ja röövimise juhtumeid, mille politsei lahendab ning kus ka omanikud oma vara tagasi saavad," ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Endiselt on kõige levinumad varavastased kuriteod, mis moodustavad kõigist kuritegudest 56 protsenti. Liikluskuritegude arv, mis kasvas 2011. aastal kümnendiku võrra, langes mullu kaks protsenti 3731 kuriteoni.

Kuritegude lahendamise määr püsis sarnaselt 2011. aastaga 50 protsendi juures ehk uurimisasutused ja prokuratuur lahendasid eelmisel aastal 21 725 kuritegu, mis teeb aastaseks kuritegude lahendamise määraks 53 protsenti.

Kuritegude arv 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kõige turvalisemad maakonnad olid Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Viljandimaa. Kuritegude arv vähenes aastaga kümnes maakonnas, kasvas kahes ning jäi 2011. aastaga samale tasemele kolmes maakonnas. Kõige enam langes kuritegude arv eelmisel aastal Viljandimaal, kus registreeriti 21 protsenti võrra vähem kuritegusid.

Kuritegevuse taseme langust kinnitab ka TNS Emori mullu novembris ja detsembris läbiviidud elanikkonna küsitlus, mille kohaselt langes eelnenud aasta jooksul kuriteo ohvriks kaheksa protsenti Eesti elanikest. 2010. aastal oli vastav näitaja 12 ning 2011. aastal üheksa protsenti.

Inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel, on tänavu Vene viisade hüvitamiseks ette nähtud 40 000 eurot.

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Vene viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt, teatas siseministeerium BNS-ile.

Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu hüvitise saajate nimekirja kantud inimene võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu hüvitamist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse.

Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Lähisugulaseks loetakse ema, isa, tütart, poega, õde, venda, vanaema, vanaisa ja lapselapsi. Sugulaseks loetakse taotleja või tema abikaasa lähisugulase tütart, poega, ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa või lapselapsi.

"Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ nentis minister. Kiisler lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.

Sõltuvalt külastatavast piirkonnast tuleb viisakompensatsiooni taotlused esitada kas Ida-Viru või Võru maavalitsusele.

Inimesed, kes külastavad abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Pihkva oblasti Petseri linnas või Petseri rajooni Irboska, Krupa, Kulje, Laura, Uue-Irboska, Pankavitsa või Petseri vallas, peaksid oma taotlusega pöörduma Võru maavalitsusse. Inimesed, kes külastavad aga abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Leningradi oblasti Slantsõ rajooni Zagrive vallas, Kingissepa rajooni Bolšelutski ja Kuzemkino vallas ning Jaanilinnas, peaksid pöörduma Ida-Viru maavalitsusse.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36 800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast.

Juba paar viimast aastat on eri ettevõtted kasutanud uute reklaamikanalitena rahvusvahelisi internetihiiglasi Google'it ja Facebooki, sest seal reklaami teha on soodne ja võimaldab tutvustada oma teenust laiemale kliendigrupile, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti internetireklaamiturust võtavad Google ja Facebook odava hinna tõttu endale hinnanguliselt viiendiku ehk umbes kaks miljonit eurot, kuid koguseliselt on nende osakaal palju suurem. Kohalike reklaamipakkujate arvates hiigelkontsernid neile veel varba peale ei astu, kuid nende populaarsus alles kasvab, kirjutab leht.

Meediaagentuuri Mediacom turundusjuhi Patrik Kopenko sõnul kasutatakse Google'it ja Facebooki reklaamikanalitena juba päris palju, aga kuna see pole väga kallis, siis moodustab see suurettevõtte reklaamiinvesteeringutest väikese osa ehk 15-20 protsenti kogu eelarvest. "Väikeettevõtetel võivad need kanalid moodustada ka 100 protsenti," sõnas ta.

Kupenko sõnul võidavadki rahvusvahelistest reklaamikanalitest enim väikeettevõtted, kes kohalikus ehk Eesti meedias endale reklaami osta ei jõua.

Viimaste TNS Emori andmete kohaselt suurimate meediareklaamijate nimistus esikohal asunud EMT on ettevõtte e-kommunikatsiooni juhi Heleri Käo sõnul Facebooki reklaamikanalina kasutanud juba üle aasta ja igas kampaanias, Google võeti laiemalt kasutusele eelmise aasta kevadel.

TNS Emori andmeil oli Eesti meediareklaami turu 2012. aasta esimese poolaasta käive 36,63 miljonit eurot. Interneti osakaal oli 6,11 miljonit eurot, kuid sellest puuduvad Google'i ja Facebooki andmed, kirjutab leht.

Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika kaudu saadavate toetuste juures tuleks arvestada nii põllumajanduse otsetoetuste kui ka maaelu toetustega, kuna maaelutoetused võivad väheneda otsetoetuste suurenemise tõttu, ütles Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar BNS-ile.

Lisaks otseselt põllumajandustootmist toetavatele põllumajanduse otsetoetustele jagab EL ühise põllumajanduspoliitika kaudu ka maaelu toetusi, mis ei pruugi minna otse põllumajandustootmisega seotud valdkondadele, näiteks majandustegevuse mitmekesistamisele.