Inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel, on tänavu Vene viisade hüvitamiseks ette nähtud 40 000 eurot.

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Vene viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt, teatas siseministeerium BNS-ile.

Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu hüvitise saajate nimekirja kantud inimene võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu hüvitamist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse.

Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Lähisugulaseks loetakse ema, isa, tütart, poega, õde, venda, vanaema, vanaisa ja lapselapsi. Sugulaseks loetakse taotleja või tema abikaasa lähisugulase tütart, poega, ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa või lapselapsi.

"Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ nentis minister. Kiisler lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.

Sõltuvalt külastatavast piirkonnast tuleb viisakompensatsiooni taotlused esitada kas Ida-Viru või Võru maavalitsusele.

Inimesed, kes külastavad abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Pihkva oblasti Petseri linnas või Petseri rajooni Irboska, Krupa, Kulje, Laura, Uue-Irboska, Pankavitsa või Petseri vallas, peaksid oma taotlusega pöörduma Võru maavalitsusse. Inimesed, kes külastavad aga abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku Leningradi oblasti Slantsõ rajooni Zagrive vallas, Kingissepa rajooni Bolšelutski ja Kuzemkino vallas ning Jaanilinnas, peaksid pöörduma Ida-Viru maavalitsusse.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36 800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast.

Juba paar viimast aastat on eri ettevõtted kasutanud uute reklaamikanalitena rahvusvahelisi internetihiiglasi Google'it ja Facebooki, sest seal reklaami teha on soodne ja võimaldab tutvustada oma teenust laiemale kliendigrupile, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eesti internetireklaamiturust võtavad Google ja Facebook odava hinna tõttu endale hinnanguliselt viiendiku ehk umbes kaks miljonit eurot, kuid koguseliselt on nende osakaal palju suurem. Kohalike reklaamipakkujate arvates hiigelkontsernid neile veel varba peale ei astu, kuid nende populaarsus alles kasvab, kirjutab leht.

Meediaagentuuri Mediacom turundusjuhi Patrik Kopenko sõnul kasutatakse Google'it ja Facebooki reklaamikanalitena juba päris palju, aga kuna see pole väga kallis, siis moodustab see suurettevõtte reklaamiinvesteeringutest väikese osa ehk 15-20 protsenti kogu eelarvest. "Väikeettevõtetel võivad need kanalid moodustada ka 100 protsenti," sõnas ta.

Kupenko sõnul võidavadki rahvusvahelistest reklaamikanalitest enim väikeettevõtted, kes kohalikus ehk Eesti meedias endale reklaami osta ei jõua.

Viimaste TNS Emori andmete kohaselt suurimate meediareklaamijate nimistus esikohal asunud EMT on ettevõtte e-kommunikatsiooni juhi Heleri Käo sõnul Facebooki reklaamikanalina kasutanud juba üle aasta ja igas kampaanias, Google võeti laiemalt kasutusele eelmise aasta kevadel.

TNS Emori andmeil oli Eesti meediareklaami turu 2012. aasta esimese poolaasta käive 36,63 miljonit eurot. Interneti osakaal oli 6,11 miljonit eurot, kuid sellest puuduvad Google'i ja Facebooki andmed, kirjutab leht.

Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika kaudu saadavate toetuste juures tuleks arvestada nii põllumajanduse otsetoetuste kui ka maaelu toetustega, kuna maaelutoetused võivad väheneda otsetoetuste suurenemise tõttu, ütles Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar BNS-ile.

Lisaks otseselt põllumajandustootmist toetavatele põllumajanduse otsetoetustele jagab EL ühise põllumajanduspoliitika kaudu ka maaelu toetusi, mis ei pruugi minna otse põllumajandustootmisega seotud valdkondadele, näiteks majandustegevuse mitmekesistamisele.

Peaminister Andrus Ansip kohtus Tšiili pealinnas Santiagos nädalavahetusel aset leidnud Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ühenduse tippkohtumisel Tšiili ja Argentiina presidendiga, arutades põhjalikumalt infotehnoloogiaalase koostöö võimalusi.

Argentiina president Cristina Fernández de Kirchner kinnitas huvi koostöö vastu Eestiga just e-lahenduste arendamisel, mida peaminister Ansip arutas ka reedesel kohtumisel Buenos Aireses Argentiina planeeringuminister Julio de Vidoga.

Huvist Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste vastu räägiti ka Tšiili presidendi Sebastián Piñeraga ning sellest oli ajendatud ka esmaspäeva hommikul toimunud peaministri ja Tšiili tehnoloogia valdkonna esindajate ja ettevõtjate kokkusaamine, kus osales üle 20 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte.

Peaminister Ansip andis põhjaliku ülevaate erinevatest e-lahendustest Eestis, sealhulgas e-pangandusest, e-maksuametist, e-koolist, e-tervishoiust, e-valimistest ja nii edasi. Ta märkis, et Eesti ja Tšiili ettevõtluskeskkonna, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori vahel on palju sarnasusi ning koostööpartnerite leidmise vastu on mõlemal poolel konkreetne huvi.

„Eesti on saanud tuntuks kui e-riik tänu infotehnoloogia lahenduste väga ulatuslikule kasutusele ettevõtluses, valitsemises ja kodanike igapäevaelus,“ rõhutas Ansip. „Digitaalsed lahendused pakuvad kiireid, lihtsaid ja mugavaid võimalusi ning kokkuvõttes ka majanduslikku kokkuhoidu.“

Andrus Ansip rõhutas, et üha uute IT-lahenduste loomise aluseks on ühiskonna ootused. „Avalik surve on kõige olulisem tegur, kinnitas Ansip. „Kodanikud ootavad, et avalikke teenuseid pakutakse internetis. Kogemus näitab, et IT-lahendused teevad kõigi elu mugavamaks.“

Ansip lisas, et e-teenuste kiire levik on andnud IT-sektorile Eestis tugeva impulsi ning nüüd otsivad Eesti ettevõtted uusi partnereid ja turge väljaspool kodumaad. „Me ootame teie riikide IT-ettevõtteid ning -ettevõtjaid Eestisse uute, innovatiivsete ühisprojektide elluviimiseks,“ ütles Eesti valitsusjuht.

Teadus, innovatsioon ja tehnoloogia oli ka üks põhiteeemadest, mis leidis rõhutamist Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ühenduse seitsmenda kohtumise lõpus allkirjastatud poliitilises ühisavalduses. Niinimetatud Santiago deklaratsioon kajastab ühiseid väärtusi ja seisukohti ning annab suuna edasisele omavahelisele strateegilisele partnerlusele.

Tippkohtumisel avaldas peaminister Andrus Ansip kaastunnet Brasiilia välisminister Antonio Patriotale seoses traagilise tuleõnnetusega, mis toimus pühapäeva varahommikul Brasiilia lõunaosas asuvas Santa Maria linnas.