Uuring: kolmandik neidudest valib pärast erikooli kuritegeliku tee

Sisekaitseakadeemia magistritööna Kaagvere kooli näitel läbiviidud uuringust ilmneb, et valimis osalenud 240 tütarlapsest 32 protsenti pani pärast erikooli lõpetamist toime vähemalt ühe kuriteo.

Kuritegudega jätkasid 15,5 protsenti valimis olnud neidudest. Vähemalt ühe varavastase õigusrikkumise panid pärast erikooli toime lausa 68 protsenti tüdrukutest.

Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetooli assistent Enn Kooskora jõudis magistritöös järeldusele, et Kaagvere erikoolis aastatel 1995–2004 õppinud tütarlapsed saavad pärast erikooli resotsialiseerumisega hakkama rahuldaval määral. Hinnangu andmisel lähtus magistritöö autor neidude resotsialiseerumise lähtepositsioonist ehk teisisõnu nende lapsepõlvest .

„Kui hinnata täiskasvanueas tütarlapsi skaalas “võitjad-kaotajad“, on kindlasti tegemist valdavalt „kaotajatega“. Võib välja tuua väite, et kui lapsepõlves jäetakse laps ilma kasvatusest, hoolitsusest, armastusest, tähelepanust, sotsiaalsetest oskustest, siis hilisemal eluperioodil on neid väga raske, kui mitte võimatu omandada ja teistega võrdväärselt ühiskonnas eksisteerida“ võttis Kooskora kokku uurimuse põhijäreldused.

Hulkumine ja sellega kaasnev koolikohustuse mittetäitmine on enamikel juhtudel kriminaalse käitumise ja kriminaalse karjääri alguseks. Hulkumist ja pisivarguseid võimendavad mitteterviklik perekond ja seal valitsevad keerulised suhted ning perevägivald. Samuti võib olla kriminaalse karjääri tekkepõhjuseks vanemliku armastuse ja hoolitsuse puudumine. Kuritegelikule käitumisele avaldab veel olulist mõju haridus, kutseoskused ja majanduslik toimetulek. Samas ei avalda tütarlaste halvale teele sattumisele mingit mõju nende perekonnaseis.

Uuringu tulemustel tuleks erikooli lõpetanud tütarlaste paremaks resotsialiseerimiseks, näiteks juba erikooli paigutamisel, koostada tütarlapsele laiaulatuslik sekkumisprogramm, leida neidudele vabatahtlikke tugiisikuid, kaaluda tütarlastele kutseõppe omandamise võimalust juba erikoolis õppimise ajal, leida neile rohkem aktiivset tegevust ning samuti tuleks kooli tingimustes eraldi hoida pisirikkumisi ja juba kuriteo toime pannud tütarlapsi.

Sisekaitseakadeemia magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaagvere erikooli lõpetanud tütarlaste kriminaalne karjäär ja resotsialiseerumist mõjutavad tegurid ning teha ettepanekuid paremaks ühiskonda sulandumiseks. Uurimustöö valimiks olid kõik Kaagvere erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud 240 tütarlast.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele, seal hulgas politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.