Välisminister Urmas Paet ütles Santiagos Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riikide ühenduse välisministrite kohtumisel, et Eesti peab majanduskasvu soodustamiseks oluliseks Euroopa majandussuhete liberaliseerimist Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega.

„Mida vähem on piiranguid ja kitsendusi, seda suurem on võimalus majanduskasvuks,“ ütles Paet välisministeeriumi teatel.

Eesti välisministri sõnul on väga oluline uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiate arendamine ning kasutamine. „Majanduskasvule aitavad kaasa erinevad e-lahendused ning infotehnoloogilised lahendused kõige laiemas mõttes,“ ütles Paet. „Eesti on valmis jagama oma e-valitsuse ja infotehnoloogia arengu kogemust ka huvitatud riikidega Ladina-Ameerikas,“ lisas ta.

Paeti sõnul peab Eesti vastse ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena tähtsaks koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega inimõiguste olukorra parandamiseks maailmas. Samuti ühistegevusi koos Eestiga praegu ÜRO inimõiguste nõukokku kuuluvate piirkonna riikidega, näiteks Brasiiliaga. „Eesti prioriteedid – sooline võrdõiguslikkus ja naiste õiguste edendamine on oluline arenguks kõigis riikides,“ märkis ta.

Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ühenduse tippkohtumise eesmärk on kahe regiooni suhete tihendamine ning koostöö tihendamine investeeringute, kestliku arengu, majanduskasvu, julgeoleku ning elukeskkonna kvaliteedi valdkonnas. Kohtumise tulemusena allkirjastatakse Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide ühenduse riigi- ja valitsusjuhtide poolt Santiago deklaratsioon, mis annab suuna edasisele strateegilisele partnerlusele ning tegevuskava.

Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maade tippkohtumisi peetakse iga kahe aasta tagant alates 1999. aastast.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ei toeta kange alkoholi tootjate ettepanekut lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade võrdsustamiseks.

"Eestis juuakse kanget alkoholi rohkem kui kusagil mujal Euroopas. Aktsiisimäärade ühtlustamine võib viia selleni, et inimesed pöörduvad veelgi enam kange alkoholi tarbimise poole," ütles Rõivas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja teatel.

„Pigem peame mõtlema sellele, kuidas vähendada alkoholitarbimist tervikuna," rõhutas Rõivas.

Kuu aja jooksul oli kõigil soovijail võimalus teha ettepanekuid alkoholipoliitika rohelisse raamatusse. Ettepanekutes soovitati näiteks tõsta alkoholi tarvitamise vanusepiiri, piirata kättesaadavust, tõsta alkoholi hinda ning kaotada alkohol riiklikelt üritustelt ja vastuvõttudelt.

Sotsiaalministri sõnul on eriti teretulnud kõik ettepanekud, mis aitavad piirata alkoholi kättesaadavust alaealistele.

Esmaspäevaseks tähtajaks laekus gümnaasiumivõrgu korrastamiseks 9 taotlust kogumahus 37,74 mln eurot. Programmi eelarves on 23,67 mln eurot, seega ületavad taotlused olemasoleva raha mahtu enam kui kolmandiku võrra. Gümnaasiumivõrgustiku korrastamist kaasrahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Taotlused esitasid linnadest Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru, Valga, Põlva ja Sillamäe ning valdadest Türi ja Jõhvi.

„Regionaalpoliitika suurim väljakutse on maakonnakeskuste tugevdamine ja väga heal tasemel gümnaasiumihariduse tagamine on üks osa sellest. Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise eesmärgiks on tagada hea õppekeskkond ja valikuvõimalused ning koolivõrgu parem korraldus õppehoonete kaasajastamise ja senisest mõistlikuma kasutuselevõtuga,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler.

„Kuna taotluste rahaline maht ületab võimalusi kolmandiku võrra, siis järgneva kolme kuu jooksul taotlusi jooksvalt läbi vaadates saab selgeks, mil määral me projekte rahastada saame,“ selgitas EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.

Toetatavad tegevused jagunevad objektipõhiselt kaheks: hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks eraldiseisvatele gümnaasiumiastmetele ning tulevaste põhikoolide ruumiprogrammi kohandamiseks.

Seetõttu said taotlejateks olla linnadest Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Pärnu, Rakvere, Võru, Põlva, Valga, Paide, Kuressaare ja Kärdla ning valdadest Jõhvi, Rapla ja Türi, kellest 9 seda ka tegid.

21. jaanuaril jõustus detsembri lõpus Pärnu kohtumajas üheksale inimesele (s 1967-1987)  määratud karistus narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Kurjategijad pidas kinni Võru politsei koostöös Lääne prefektuuri kolleegidega, sest tabatutest kolm olid pärit Võrumaalt, üks Tartumaalt ning  ka narkootiliste ainete levitamisega tegelesid nad Võrumaal.  Ülejäänud viis tegutsesid Läänemaal.