Sotsiaalminister Taavi Rõivas ei toeta kange alkoholi tootjate ettepanekut lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade võrdsustamiseks.

"Eestis juuakse kanget alkoholi rohkem kui kusagil mujal Euroopas. Aktsiisimäärade ühtlustamine võib viia selleni, et inimesed pöörduvad veelgi enam kange alkoholi tarbimise poole," ütles Rõivas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja teatel.

„Pigem peame mõtlema sellele, kuidas vähendada alkoholitarbimist tervikuna," rõhutas Rõivas.

Kuu aja jooksul oli kõigil soovijail võimalus teha ettepanekuid alkoholipoliitika rohelisse raamatusse. Ettepanekutes soovitati näiteks tõsta alkoholi tarvitamise vanusepiiri, piirata kättesaadavust, tõsta alkoholi hinda ning kaotada alkohol riiklikelt üritustelt ja vastuvõttudelt.

Sotsiaalministri sõnul on eriti teretulnud kõik ettepanekud, mis aitavad piirata alkoholi kättesaadavust alaealistele.

Esmaspäevaseks tähtajaks laekus gümnaasiumivõrgu korrastamiseks 9 taotlust kogumahus 37,74 mln eurot. Programmi eelarves on 23,67 mln eurot, seega ületavad taotlused olemasoleva raha mahtu enam kui kolmandiku võrra. Gümnaasiumivõrgustiku korrastamist kaasrahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Taotlused esitasid linnadest Tallinn, Tartu, Pärnu, Võru, Valga, Põlva ja Sillamäe ning valdadest Türi ja Jõhvi.

„Regionaalpoliitika suurim väljakutse on maakonnakeskuste tugevdamine ja väga heal tasemel gümnaasiumihariduse tagamine on üks osa sellest. Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise eesmärgiks on tagada hea õppekeskkond ja valikuvõimalused ning koolivõrgu parem korraldus õppehoonete kaasajastamise ja senisest mõistlikuma kasutuselevõtuga,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler.

„Kuna taotluste rahaline maht ületab võimalusi kolmandiku võrra, siis järgneva kolme kuu jooksul taotlusi jooksvalt läbi vaadates saab selgeks, mil määral me projekte rahastada saame,“ selgitas EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.

Toetatavad tegevused jagunevad objektipõhiselt kaheks: hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks eraldiseisvatele gümnaasiumiastmetele ning tulevaste põhikoolide ruumiprogrammi kohandamiseks.

Seetõttu said taotlejateks olla linnadest Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Pärnu, Rakvere, Võru, Põlva, Valga, Paide, Kuressaare ja Kärdla ning valdadest Jõhvi, Rapla ja Türi, kellest 9 seda ka tegid.

21. jaanuaril jõustus detsembri lõpus Pärnu kohtumajas üheksale inimesele (s 1967-1987)  määratud karistus narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Kurjategijad pidas kinni Võru politsei koostöös Lääne prefektuuri kolleegidega, sest tabatutest kolm olid pärit Võrumaalt, üks Tartumaalt ning  ka narkootiliste ainete levitamisega tegelesid nad Võrumaal.  Ülejäänud viis tegutsesid Läänemaal.

Politsei ja piirivalveameti (PPA) andmetel sooritas aastatel 2009-2012 enesetapu viis politseinikku, PPA kaplanite analüüsi järgi on korrakaitsjate vabasurma minekute peamised põhjused seotud probleemidega eraelus.

Vabasurma läinud politseinikest kasutasid kolm enesetapuks teenistusrelva ja kaks isiklikku relva. Peale ühe juhtumi toimusid suitsiidid töövälisel ajal.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt märkis õiguskantsler Indrek Tederile saadetud kirjas, et politseinike enesetappude analüüsiks andmete kogumine on raskendatud, sest vabasurma läinud politseiametnike töökaaslased ei soovinud toimunust rääkida, põhjendades seda sooviga mitte sorida mineviku asjades. Küüt saatis Tederile ülevaate korrakaitsjate enesetappude kohta vastusena mullu detsembris saadetud kirjale, milles õiguskantsler viitas vajadusele uurida politseinike vaimse tervise kaitset ja vähendada enesetappe korrakaitsjate seas.

"Andmed, mida kaplanitel õnnestus suitsiidide tausta kohta koguda, kinnitavad nende varasemat koguduse- ja hingehoiutöö kogemust. Peapõhjuseks on süvaprobleemid lähisuhetes või ka taolise lähisuhte puudumine ehk üksildus. Nende mõjul hakatakse abi otsima alkoholist ja vahel ka kõrvalsuhetest, mis näiva leevenduse pakkumise asemel probleeme tegelikult veelgi süvendavad," märkis Küüt.

PPA juhi sõnul iseloomustab politseinike vabasurma minemise juhtumeid tendents, et kolleegidele oma probleemidest ei räägita ja enamikel juhtudel ei märka kolleegid tema käitumises midagi iseäralikku.

"Politseiametniku töö on oma olemuse, töökorralduse ja tagasihoidliku tasustamise tõttu stressirohke. Oma rolli mängivad ka politseisüsteemis toimuvad pidevad muutused ning personali vähenemisest tingitud suurenev töökoormus. Samas võib väita, et tööalased probleemid ei ole nii äärmusliku sammu astumisel, kui seda on suitsiidi sooritamine, kindlasti esikohal, küll aga võimendavad peapõhjust – kriisi lähisuhetes ja sellest tingitud pidetuse probleemi. Riskiteguriks on siinkohal ka relva omamine, mida saab sügava masenduse ja lootusetuse tunde tekkimisel kohe kasutada," nentis Küüt.

Politseinikele pakuvad psühholoogilist abi eelkõige PPA kaplanid, lisaks sellele on töötajatel võimalik saada asutuse kulul psühholoogi ja psühhiaatri teenust ning kulud katab politsei- ja piirivalveamet. Küüt tõdes, et seda võimalust väga laialt ei kasutata. 2012. aastal maksis politsei- ja piirivalveamet psühholoogi või psühhiaatri teenuse eest seitsmel korral kogusummas 558 eurot.

Politsei- ja piirivalveamet on seadnud eesmärgiks arendada hingeabisüsteemi ja töötajate teadlikkust vaimsest tervisest üldisemalt. Selleks asub amet koolitama vahetuid juhte ja töökeskkonnavolinikke kriisnõustamise teemadel. Vastavad koolitused on planeeritud politsei- ja piirivalveameti tänavuses koolituskavas. PPA tänavuses koolituseelarves on planeeritud hingeabi teenust puudutavateks koolitusteks 4000 eurot.

Iga politseiametnik peab enne tööle asumist läbima psühhiaatrilise kontrolli. Samas ei pea politsei- ja piirivalveamet vajalikuks regulaarse psühhiaatrilise kontrolli nõude kehtestamist, kuna töötervishoiuarst võib kahtluste korral suunata politseiametniku psühhiaatrilisse kontrolli. Samuti võib töötervishoiu arst lühendada regulaarsete tervisekontrollide vahelist aega, maksimaalselt on see kolm aastat.

Seega võib Küüdi sõnul väita, et vajadusel on psühhiaatriline kontroll politseiametnikele tagatud.