Riigikogu lükkas teisipäeval sotsiaalkomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis nägi ette lapsehooldustasu mitmekordistamist.

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 45 ja vastu oli 34 riigikogu liiget.

Keskerakonna eelnõu eesmärk oli suurendada lapsehooldustasu kahe ja poole kordse lapsehooldustasu määrani iga kuni kolmeaastase lapse kohta ehk praegu saadava 38,35 euro asemel oleks lapsevanem hakanud alates 1. jaanuarist 2014 igakuiselt saama 191,75 eurot.

Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps märkis teisipäeval riigikogu ees, et lapsehooldustasu algne idee oli maksta vanemale toetust alampalga suuruses.

"Kes mäletab 1990. aastate lõpu vaidlusi, mäletab ka seda, et seetõttu kehtestati lapsehooldustasu määraks 1200 krooni, mis vastas umbes 2000. aasta alampalgale. Rahaliste vahendite puudusel kehtestati esialgseks toetuseks poolekordne lapsehooldustasu ehk 600 krooni. 2000. aastatel jäigi see suurus kahjuks 600 kroonile ehk tänaseks 38 eurole ja 35 sendile. 1998 maksti 600 krooni kuni poolteiseaastase lapse eest ja 300 krooni kuni kolmeaastase lapse eest, alates 2000. aastast on see olnud 600 krooni ehk siis tänaseks 38 eurot ja 35 senti," märkis Reps.

Ta märkis, et tänaseni pole toetus kuidagi alampalgaga võrreldav ning ei täida oma esialgset eesmärki.

Valitsus arutas eelnõu mullu sügisel ja ei toetanud seda. Valitsuse hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et 1,5–3-aastaste lastega pered on suuremas vaesusriskis kui teised sihtgrupid.

Valitsus viitas oma seisukoha andmisel poliitikauuringute keskus Praxise 2007. aastal tehtud analüüsile, mille kohaselt oli lapsehooldustasu suurendamine 2000 kroonini teiste toetustega võrreldes vähem efektiivne.

"Eelnõu ettevalmistajad leiavad, et peredele on parim, kui üks vanem on lapsega kodus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Me ei toeta seda seisukohta. Euroopas ja terves maailmas on vaid üksikud riigid, kus vanemal on võimalik lapse sünni järel olla kodus kolm aastat. Pikka töölt eemalviibimist peale lapse sündi ei peeta otstarbekaks ning leitakse, et sel on pere jaoks negatiivsed tagajärjed, kuna vanema konkurentsivõime ja positsioon tööturul võivad halveneda," märkis sotsiaalminister Hanno Pevkur mullu sügisel.

Valitsus nentis, et eelnõu ettepanekus ei ole analüüsitud lapsehooldustasu suurendamise mõju vanemate tööturu stiimulitele ja sellest tulenevat mõju laste vaesusele: uuringute kohaselt on laste vaesuse ennetamisel vanemate seotus tööturuga väga oluline.

Eelnõu rakendamine tooks kaasa riigieelarvekulude kasvu 42 miljonit eurot aastas, mis lisanduvad 2014. aasta riigieelarvesse. Valitsus tõdes, et sellises mahus lisakulu eelarvele eeldab teiste eelarveridade rahastamise vähendamist.

Oma abikaasa tapmises kahtlustatavana esmaspäeval Tallinnas kinni peetud Kenneth Kuningas jääb eeluurimise ajaks trellide taha.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul ei ole 25-aastase Kuninga vahistamiseks vajadust, kuna tema osas pööratakse täitmisele varasema varavastase kuriteo eest määratud karistus ning seda kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumise eest. "Kuningas on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja röövimise eest," lisas Põder BNS-ile.

Politsei kuulutas Kuninga tagaotsitavaks esmaspäeval ja korrakaitsjad said kahtlustatava kätte sama päeva õhtul. "Mees ei allunud kinnipidamisel politsei korraldustele ja eriüksus pidi kasutama jõudu," lausus Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Politsei palus esmaspäeval Kenneth Kuninga asukoha kindlakstegemiseks avalikkuse abi, kuid pressiesindaja sõnul kasulikke vihjeid tavainimestelt siiski ei tulnud ja kahtlustatava tabamiseni viis politsei enda töö.

Esialgsetel andmetel toimus veretöö laupäeva hommikul Tallinnas Paide tänaval asuvas korteris, kus Kenneth Kuningas tappis kahtlustuse järgi oma 21-aastase abikaasa. Ohvril tuvastati lõike- ja torkehaavad.

Karistusseadustik näeb tapmise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni 15-aastase vangistuse.

Sideoperaator Elisa hoiatab esmaspäeva õhtul levima hakanud kahtlaste kõnede eest, mille eesmärk on kergeusklikelt raha välja petta.

Paljud Elisa kliendid said esmaspäeva õhtul vastamata kõnesid numbrilt +88233010840 või mõnelt muult samasuguse algusega numbritelt.

Elisa soovitab tungivalt numbrile mitte tagasi helistada, tegemist on petuskeemiga, kus üritatakse raha teenida väga kõrge tariifiga teenusnumbrile helistamise pealt.

Välisministeerium eraldas ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti UNHCR-i kaudu Jordaanias asuvate Süüria pagulaste toetuseks 100 000 eurot.

Suurimas Jordaania pagulastelaagris Zaataris on praeguseks juba üle 60 000 inimese, kellest suurem osa on naised ja lapsed, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Välisminister Urmas Paet märkis, et Zaatari laagris varjupaiga leidnud pagulased peavad igapäevaselt toime tulema väga rasketes oludes. "Inimestel on puudus veest ja toidust ning vihma ja tuule eest pakuvad kaitset vaid soojenduseta telgid," ütles Paet, kes jaanuari alguses ka ise Zaatari pagulastelaagrit külastas.

Paeti sõnul on järgmise kuue kuu jooksul ÜRO-l ja tema partneritel vaja Süüria kriisis kannatanute abistamiseks rohkem kui 1,5 miljardit dollarit. "Süüria konflikti jätkudes ja lahingutegevuse ägenedes tuleb valmis olla pagulaste arvu kasvuks Jordaanias, aga ka teistes Süüria naaberriikides. Seetõttu on rahvusvahelisel kogukonnal jätkuvalt vaja toetada Süüria pagulasi, aga ka neid riike, kes on teinud suuri pingutusi inimeste vastuvõtmisel," rõhutas välisminister.

Jaanuari lõpus toimub Kuveidis ÜRO peasekretäri Ban ki-Mooni juhtimisel Süüria humanitaarvajaduste leevendamiseks rahvusvaheline abikonverents.

Kokku on Paeti Jordaanias juba üle 198 000 Süüria pagulase. Lisaks Jordaaniale on Liibanoni põgenenud 215 000, Türki 156 000 ning Iraaki 74 000 Süüria pagulast. Konfliktist on mõjutatud juba neli miljonit inimest, sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini ning hukkunuid on ligi 60 000. "Kui vägivallale Süürias ei suudeta kiiresti lõppu teha, siis võib Süüria pagulaste arv naaberriikides selle aasta suveks tõusta kuni 1,1 miljonini," märkis välisminister.

Eesti on varem toetanud UNHCR-i kaudu Süüria pagulasi Jordaanias 50 000 euroga. Samuti on Eesti eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile 70 000 eurot Süüria pagulaste toetuseks Türgis, 50 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile ning 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC) Süüria kriisis kannatanute abistamiseks.