Oma abikaasa tapmises kahtlustatavana esmaspäeval Tallinnas kinni peetud Kenneth Kuningas jääb eeluurimise ajaks trellide taha.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul ei ole 25-aastase Kuninga vahistamiseks vajadust, kuna tema osas pööratakse täitmisele varasema varavastase kuriteo eest määratud karistus ning seda kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumise eest. "Kuningas on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja röövimise eest," lisas Põder BNS-ile.

Politsei kuulutas Kuninga tagaotsitavaks esmaspäeval ja korrakaitsjad said kahtlustatava kätte sama päeva õhtul. "Mees ei allunud kinnipidamisel politsei korraldustele ja eriüksus pidi kasutama jõudu," lausus Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Politsei palus esmaspäeval Kenneth Kuninga asukoha kindlakstegemiseks avalikkuse abi, kuid pressiesindaja sõnul kasulikke vihjeid tavainimestelt siiski ei tulnud ja kahtlustatava tabamiseni viis politsei enda töö.

Esialgsetel andmetel toimus veretöö laupäeva hommikul Tallinnas Paide tänaval asuvas korteris, kus Kenneth Kuningas tappis kahtlustuse järgi oma 21-aastase abikaasa. Ohvril tuvastati lõike- ja torkehaavad.

Karistusseadustik näeb tapmise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni 15-aastase vangistuse.

Sideoperaator Elisa hoiatab esmaspäeva õhtul levima hakanud kahtlaste kõnede eest, mille eesmärk on kergeusklikelt raha välja petta.

Paljud Elisa kliendid said esmaspäeva õhtul vastamata kõnesid numbrilt +88233010840 või mõnelt muult samasuguse algusega numbritelt.

Elisa soovitab tungivalt numbrile mitte tagasi helistada, tegemist on petuskeemiga, kus üritatakse raha teenida väga kõrge tariifiga teenusnumbrile helistamise pealt.

Välisministeerium eraldas ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti UNHCR-i kaudu Jordaanias asuvate Süüria pagulaste toetuseks 100 000 eurot.

Suurimas Jordaania pagulastelaagris Zaataris on praeguseks juba üle 60 000 inimese, kellest suurem osa on naised ja lapsed, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Välisminister Urmas Paet märkis, et Zaatari laagris varjupaiga leidnud pagulased peavad igapäevaselt toime tulema väga rasketes oludes. "Inimestel on puudus veest ja toidust ning vihma ja tuule eest pakuvad kaitset vaid soojenduseta telgid," ütles Paet, kes jaanuari alguses ka ise Zaatari pagulastelaagrit külastas.

Paeti sõnul on järgmise kuue kuu jooksul ÜRO-l ja tema partneritel vaja Süüria kriisis kannatanute abistamiseks rohkem kui 1,5 miljardit dollarit. "Süüria konflikti jätkudes ja lahingutegevuse ägenedes tuleb valmis olla pagulaste arvu kasvuks Jordaanias, aga ka teistes Süüria naaberriikides. Seetõttu on rahvusvahelisel kogukonnal jätkuvalt vaja toetada Süüria pagulasi, aga ka neid riike, kes on teinud suuri pingutusi inimeste vastuvõtmisel," rõhutas välisminister.

Jaanuari lõpus toimub Kuveidis ÜRO peasekretäri Ban ki-Mooni juhtimisel Süüria humanitaarvajaduste leevendamiseks rahvusvaheline abikonverents.

Kokku on Paeti Jordaanias juba üle 198 000 Süüria pagulase. Lisaks Jordaaniale on Liibanoni põgenenud 215 000, Türki 156 000 ning Iraaki 74 000 Süüria pagulast. Konfliktist on mõjutatud juba neli miljonit inimest, sisepõgenike arv Süürias on tõusnud kahe miljonini ning hukkunuid on ligi 60 000. "Kui vägivallale Süürias ei suudeta kiiresti lõppu teha, siis võib Süüria pagulaste arv naaberriikides selle aasta suveks tõusta kuni 1,1 miljonini," märkis välisminister.

Eesti on varem toetanud UNHCR-i kaudu Süüria pagulasi Jordaanias 50 000 euroga. Samuti on Eesti eraldanud Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile 70 000 eurot Süüria pagulaste toetuseks Türgis, 50 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Süüria hädaabi sihtfondile ning 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele (ICRC) Süüria kriisis kannatanute abistamiseks.

Politsei- ja piirivalveamet on tänavu tuvastanud kuus juhtumit, kus politseiniku eksimuse tõttu on kiiruseületamist puudutav väärteorikkumine tuvastatud taatlemata mõõteseadmega.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul tuli menetlusnormide rikkumine välja Lõuna prefektuuris politsei sisemiste kontrollimeetmete tulemusena. "Tegemist oli juhtumitega, kus politseipoolne eksimus tuvastati, kui väärteomaterjale infosüsteemi sisestati, kusjuures neljal juhul oli mõõteseadme taatlemisaeg vaid päeva võrra üle läinud," ütles Miilits intervjuus BNS-ile.

Tema sõnul oli tegemist ametniku hooletusega, mille avastamise järel andis politsei koheselt menetluse all olevatele isikutele teada, et määratud karistust saab kohtus tühistada.

Miilitsa sõnul ei saa sellist eksimust siiski võrrelda 2011. aastal Ida prefektuuris toimunuga. "Seal oli suuresti tegemist teatud ametnike kuritahtliku rumaluse ja tegematajätmisega. Sellised juhtumid tuleb viia miinimumini, sest politsei peab töötama vaid ausate meetoditega," rõhutas Miilits.

Tema sõnul peab politsei oma mõõteseadmeid - nii kiirusmõõtureid, erinevaid kaale, alkomeetreid, mõõdulinte kui ka palju muud - taatlema korra aastas ning igas prefektuuris on üks ametnik, kelle valdav osa tööajast kulubki sellele, et kõik mõõteseadmetega seonduv oleks korras. "Oleme tugevdanud selles osas sisekontrolli mehhanisme ning kui taatlemiskuupäev hakkab mõnel seadmel lähenema, lööb kohe niinimetatud punane tuluke põlema," lisas Miilits.

Ida prefektuuri 2011. aasta juhtumi osas tuli koos järelkontrolliga välja kokku 203 juhtumit, kus taatlemata kiirusmõõturiga oli tehtud liiklejale trahv ja see oli ka jõustunud. Möödunud nädala lõpu seisuga oli politsei tagastanud alusetult määratud rahatrahvid 136 isikule kokku 19 294 euro ulatuses.