Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt annab lähipäevadel käre pakane järele, kuid ilms püsib talviselt külm ja oodata on veidi lumelisa.

Esmaspäeva öösel tuleb pilves selgimistega ilm ja sajab vähest lund. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -7 kuni -13, öö hakul Lõuna-Eestis -15 kuni -17 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja ennelõunal sajab mitmel pool kerget lund, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -5 kuni -10 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib kerget lund sadada. Puhub põhjakaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -8 kuni -14 kraadi. Päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib kerget lund sadada. Puhub lääne- ja loodetuul 5-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni -9, Lõuna-Eestis kuni -12 kraadi.

Kolmapäeva öösel tuleb vahelduva pilvisusega ilm ja saartel sajab kerget lund. Puhub lääne- ja loodetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -8 kuni -14, Lääne-Eestis -3 kuni -8°C. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja saartel sajab kerget lund. Puhub lääne- ja loodetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -5 kuni -10, Lääne-Eestis -2 kuni -5 kraadi.

Eestis saab tänavu jälgida kaht kuuvarjutust, kaht komeeti ning veel mitut huvitavat astronoomilist nähtust.

25. aprillil on Eestis nähtav osaline kuuvarjutus, kuid varjutus on paraku väikese faasiga, ütles Tartu observatooriumi teadur Alar Puss BNS-ile. Täisvari ilmub Kuule suveaja järgi kell 22.54, maksimaalne faas on kell 23.07 ja täisvari lahkub Kuult kell 23.21.

Ka 18.-19. oktoobri poolvarjuline kuuvarjutus on Eestis nähtav. Suveaja järgi ilmub poolvari Kuule 19. oktoobril kell 0.51, maksimaalne faas on kell 2.50 ning poolvari lahkub Kuult kell 4.50.  

Pussi sõnul on poolvarjulise kuuvarjutusega see probleem, et kuna Kuu täiesti varju ei jää, siis siis võib nähtus jääda tähele panemata.

Oktoobri lõpus või novembri alguses ilmub hommikutaevas nähtavale komeet ISON. 28. novembril jõuab ISON Päikese näivast pinnast vaid 1,1 miljoni kilomeetri kaugusele. Suur lähedus Päikesele muudab komeedi jälgimise problemaatiliseks, kuid teisalt on lootust, et komeet ISON on sel ajal päevavalges vaadeldav.  

"Päikeseketta lähedus aga muudab vaatlemise keeruliseks - mitte mingil juhul ei tohi Päikest "silmitsema" jääda, Päike tuleb vaatluseks millegagi ära varjestada. Ammugi mitte ei tohi Päikese poole binokli või teleskoobiga vaadata, see võib viia pimedaksjäämiseni," rõhutas Puss.

Detsembri saabudes eemaldub komeet ISON Päikesest, ka suur heledus langeb kiiresti, kuid komeedile võib tekkida pikk saba. Parimad võimalused komeeti ISON vaadata tulevad seega detsembris, seda enam, et Maale lähimasse asendisse jõuab ISON 26. detsembril.  

"Sel ajal peaks komeet koos terve oma sabaga kogu öö vaadeldav olema. Seega võib ISON-komeeti ehk ka Jõulukomeediks nimetada. Eeldatavalt on ISON jälgitav 2014. aasta  jaanuari keskpaigani, kusjuures 8. jaanuaril peaks ISON mööduma Põhjanaelast kahe kaarekraadi kauguselt," märkis Puss.

Märtsi teises pooles ja aprillis on taevas komeet Pan-STARRS. See komeet on tuhmim kui ISON. "Kui ta siiski on vaadeldavalt hele, peaks ta olema jälgitav Eesti öises loode-põhjataevas," selgitas Puss.

24.- 28. maini võib taevas jälgida Veenuse, Jupiteri ja Merkuuri lähestikku asetsemist. "Miinuseks on siin see, et need planeedid on siis nähtaval vaid lühikest aega madalas ehataevas õhtul peale Päikese loojumist," nentis Puss.

Juuli lõpus ja augusti esimeses pooles paiknevad hommikutaevas lähestikku hele planeet Jupiter ja temast palju nõrgem punakas Marss.

Novembri viimasel nädalal paistavad hommikuti koidutaevas lähestikku Merkuur  ja Saturn. Merkuur on Saturnist pisut heledam.

Puss nentis, et komeetide heledust ei saa täpselt ette ennustada, kõik oleneb, kui palju materjali komeedi tuumast Päikese lähedal olles väljub.

AS Võru Vesi kuulutas välja riigihanke kolme reoveepumpla rekonstrueerimiseks.

Hanke sisuks on Pikk tänav 6a, Kuuse tänava ja Kubja põik tänava reoveepumplate rekonstrueerimine ning kõige mahukamad tööd on hanketeate kohaselt plaanis Pika tänava pumplas.

Pikk tänav 6a reoveepumpla rekonstrueerimise käigus rajatakse uus elektri– ja automaatikasüsteem koos kaugjuhtimiskeskusega ühendamisega, vahetatakse pumbad ja torustikud, paigaldatakse võre ja press, rajatakse ventilatsioonisüsteem, rekonstrueeritakse pumpla hoone, rajatakse piirdead, teekatted ja haljastus.

Kuuse ja Kubja põik tänaval asuvate kompaktsete reoveepumplate rekonstrueerimisekäigus korrigeeritakse automaatikasüsteem, mis ühildatakse kaugjuhtimiskeskusega, vahetatakse pumbad ja torustikud ja muu sellega kaasnev.

Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 255 736 eurot ja seda rahastatakse keskkonnainvesteeringute keskuse veemajanduse keskkonnaprogrammist.

Hanke pakkuja majandusaastate 2009-2011 keskmine netokäive peab olema olnud vähemalt 400 000 eurot ja kolme aasta peale kokku 1,2 miljonit eurot.

Hankelepingu sõlmimise kriteerium on madalaim hind ja pakkumisi riigihankel osalemiseks ootab AS Võru Vesi 20. veebruaril kella 13-ni.

Seitsme aastaga on Eestist 4661 mehe kõrval lahkunud 10 777 naist, kirjutab Postimees.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask märkis, et rahvaloenduse perioodil vähenes märkimisväärselt 15-19-aastaste naiste arv, mis tähendab, et sünnitusikka jõuab järjest vähem naisi.

Suurim väljaränne on olnud vanusegrupis 25-34. Võrreldes 2007. aastaga on Eestis jäänud 15-19-aastaseid naisi vähemaks 33 protsenti ja võrreldes 2011. aastaga on naisi jäänud vähemaks 10 protsenti.

Kase sõnul on naiste arvu vähenemine tingitud väljarändest, mille üks põhjuseid on tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis sunnib inimesi tööd otsima välismaal.

Statistika kohaselt liikusid naised Eestist valdavalt Iirimaale, Saksamaale, Soome, Suurbritanniasse, Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse.

Rändesaldo on olnud kogu viimasel kümnendil negatiivne, kõige väiksem oli rahvastiku kadu väljarände tõttu aastatel 2007-2009. Mullu rändas aga Eestist välja 10 871 inimest, mis on 4657 inimest enam kui aasta varem. Samal ajal rändas Eestisse sisse 4416 inimest. Seega rändas Eestist mullu välja 6455 inimest enam kui siia sisenes.