EESTI UUDISED BNS

Politsei muudab roolijoodikutele aresti taotlemise reegliks

Pilt on illustratiivneKui möödunud aastal viis politsei purjus roolikeerajaid karistuseks arestimajja kampaania korras, näiteks jaanipühade ajal, siis tänavu on plaanis muuta purjus sõidukijuhtidele aresti taotlemine reegilks.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul ootab alanud aastal kinnipidamine ja tõenäoliselt arest neid, kes juhivad mootorsõidukit 0,8-promillise või suurema joobega ning kellel on varasem karistus sarnase rikkumise eest kustumata, kellel on varasema sellise rikkumise eest juhtimisõigus peatatud või kellel puudub juhtimisõigus sootuks. "Kui juhi joove on selline, mis tingib kriminaalmenetluse alustamise ehk suurem kui 1,5 promilli, siis prokuratuuriga kokku lepitud praktika järgi taotleb prokurör rikkujalt sõiduki konfiskeerimist. Seda juhul, kui rikkuja oli silmnähtavalt raskes joobes, teda oli varem joobes juhtimise eest karistatud või kui tal polnud juhtimisõigust," ütles Miilits intervjuus BNS-ile.

Ühtlasi on Miilitsa sõnul tänavu eesmärk rakendada lisaks rikkujale endale kuuluva sõiduki konfiskeerimisele ka varalise õiguse konfiskeerimist ehk rikkujatel on oht ilma jääda ka liisingsõidukitest. "Kohtud tegid mullu liiklusrikkujate sõidukite konfiskeerimisega juba ka algust - näiteks kui 2011. aastal oli vaid neli konfiskeermist, siis mullu juba 40," lisas Miilits.

Rahatrahv määratakse tänavu üldjuhul sanktsiooni ülemises kolmandikus. Samalaadsete rikkumiste eest karistuste määramisel võtab aga politsei tänavu üldjuhul aluseks põhimõtte, kus esmakordse rikkumise korral määratakse rahatrahv, korduva rikkumise korral võetakse ära juhtimisõigus ning jätkuva rikkumise korral kohaldatakse aresti taotlemist. "Rahatrahvide määramisel kasutab politsei niinimetatud trepisüsteemi ehk rikkumiste eest, kus vastutuse koosseisud on sätestatud mitmelõikelistena, alustatakse iga järgneva lõike rahatrahvi suuruse määramist eelmise lõike sanktsiooni ülemmäärast," selgitas Miilits.

Tema sõnul arvestab politsei ühtlasi rikkumise olemust, näiteks kindlasti peab arvestama juhtimisõiguse peatamisega juht, kes ületab näiteks lasteasutuste juures märgatavalt kiirust, samas kui hõreda liiklusega maanteel veelgi suurema kiiruseületamisega vahele jäänud rikkujal võib juhtimisõigus alles jääda. "Üldine reegel on aga see, et juhtimisõiguse kaotavad rikkujad, kes oma teoga ohustasid jalakäijaid. Juhiloata roolikeerajatest aga satuvad suure tõenäosusega arestimajja need, kes omavad kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõidu eest," ütles Miilits.

Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel oli politsei mullu raskete liiklusrikkumiste puhul otsustavalt karm, mida näitab ka statistika. Liiklusrikkujatele määratud arestid tõusid mullu varasema aastaga võrreldes 80 protsenti, eriõiguste äravõtmine suurenes 30 protsent. "Kui varem viibutas politsei sageli näppu, kuid karistust ei järgnenud, siis nüüd tõmmati erinevatele patustamistele selge piir vahele ja ohtliku rikkumise korral enam pelgalt hoiatusega ei pääsenud. Nii vähenes hoiatusmenetlus mullu 56 protsenti ehk kui 2011. aastal oli hoiatusmenetlusi üle 52 000, siis mullu 23 000," ütles Miilits.

Tsiatsungõlmaa lasketiir Võrumaal avatakse veebruaris

Pilt on illustratiivne

Võrumaal Võru vallas asuv Tsiatsungõlmaa lasketiir on kavas avada veebruari alguses.

Ehitaja on tööd Tsiatsungõlmaa lasketiirus lõpetanud ja tiir on kavas pidulikult avada 6. veebruaril, ütles BNS-ile kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseministeerium kuulutas hanke Tsiatsungõlmaa amortiseerunud lasketiiru kohale uue 300-meetrise lasketiiru ja vajalike ehitiste rajamiseks välja tunamullu novembris.

Vana amortiseerunud lasketiiru asemele rajatud lasketiir on 300-meetrine ja poolkinnine. Lasketiiru vallide kohal paikenvad kokku kuus põrkeplaatidega tala, mis püüavad kinni kõik juhuslikud kuulid, mis muidu lendaksid üle lasketiiru tagavalli. See suurendab lasketiiru ohutust ning võimaldab rajada lasketiiru taha senisest tunduvalt väiksema ohuala. Samuti rajatakse lasketiiru otsa varjualune laskjatele, sihtmärkide ladustamise hoone, välisöökla ning laskepaigasisene parkla ja teed.

Tsiatsungõlmaa lasketiiru hakkavad kasutama kõik Lõuna kaitseringkonna territooriumil olevad kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad.

 

Tulusid deklareerides tasub olla tähelepanelik

Seoses läheneva füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamisega tuleks inimestel Thor advokaadibüroo advokaadi Sven Veltmanni sõnul pöörata erilist tähelepanu deklareeritavatele andmetele, et vältida hilisemaid arusaamatusi maksu- ja tolliametiga.

"Inimesed peaksid enne deklaratsiooni lõpliku esitamist selgitama välja nende maksukohustust puudutavad asjaolud," ütles Veltmann BNS-ile. "Üha enam esineb praktikas olukordi, kus inimesed deklareerivad oma tulud esialgselt üsna kergekäeliselt, kuid hiljem andmete lahknevuse korral või deklaratsiooni järelkontrollis tabab inimesi ebameeldiv üllatus täiendava maksukohustuse näol," selgitas ta.

Veltmanni sõnul tuleb inimestel pöörata suuremat tähelepanu oma õigusteadlikkuse tõstmisele suhtlemisel ametiasutustega, sealhulgas ka maksu- ja tolliametiga. "Viimase aja praktikas on esinenud, mitmeid juhtumeid, kus inimeste maksustamine on asjaolude pinnalt vaieldav, kuid isikuid on ametnike poolt survestatud deklaratsiooni parandust esitama, seda just vara võõrandamise ja välismaalt teenitud tuludega seoses", viitas advokaat.

Selline tegevus on Veltmanni sõnul sisulise kontrollimenetlusega võrreldes odavam, kuid seda ei saa pidada ametnikele kohaseks abinõuks. "Sellistel juhtudel on tungivalt rõhutatud võimalust võtta isikute eelmiste aastate deklaratsioonid kontrolli või arestida pangakontod," tõi Veltmann näite. "Sellised võimalused on aga seadusega reguleeritud ning selliste vahendite meelevaldne kasutamine ei ole võimalik," lisas ta.

Veltmanni sõnul tuleb tegeleda kahtluse ja ebaselguse korral maksukohustust puudutavate küsimustega juba enne deklaratsiooni esitamist, vältimaks hiljem keerulisemaid probleeme.

Aasta-aastalt sisaldavad deklaratsioonid järjest enam eeltäidetud andmeid, mille osas inimesel lasub kontrollimise ja vajadusel parandamise kohustus ühes muudatuste kinnitamisega.

Eelmise aasta tulude deklareerimine toob enesega kaasa ka mõningad muudatused, millest olulisemaks on muudatus, mille kohaselt saab maksumaksja 2012. aasta eest eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. Varasemalt oli nimetatud summa märksa suurem, olles kokku kuni 3196 eurot.

"Eeltoodu juures ei saa siiski mööda minna asjaolust, et tuludeklaratsiooni esitamine põhjustab olulisel määral ebaselgust ja pingeid isikutele, kes on võõrandanud vara, teeninud tulu välismaalt või füüsilise isikuna teeninud üüritulu," sõnas Veltmann.

Eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmetega on võimalik tutvuda elektrooniliselt 6.-8. veebruarini. Tuludeklaratsiooni saab elektrooniliselt esitada e-maksuametis alates 15. veebruarist.

Lähipäevadel annab käre pakane järele

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt annab lähipäevadel käre pakane järele, kuid ilms püsib talviselt külm ja oodata on veidi lumelisa.

Esmaspäeva öösel tuleb pilves selgimistega ilm ja sajab vähest lund. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -7 kuni -13, öö hakul Lõuna-Eestis -15 kuni -17 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja ennelõunal sajab mitmel pool kerget lund, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -5 kuni -10 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib kerget lund sadada. Puhub põhjakaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on -8 kuni -14 kraadi. Päeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib kerget lund sadada. Puhub lääne- ja loodetuul 5-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni -9, Lõuna-Eestis kuni -12 kraadi.

Kolmapäeva öösel tuleb vahelduva pilvisusega ilm ja saartel sajab kerget lund. Puhub lääne- ja loodetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -8 kuni -14, Lääne-Eestis -3 kuni -8°C. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja saartel sajab kerget lund. Puhub lääne- ja loodetuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -5 kuni -10, Lääne-Eestis -2 kuni -5 kraadi.

Eestis saab tänavu jälgida kaht kuuvarjutust ja kaht komeeti

Pilt on illustratiivneEestis saab tänavu jälgida kaht kuuvarjutust, kaht komeeti ning veel mitut huvitavat astronoomilist nähtust.

25. aprillil on Eestis nähtav osaline kuuvarjutus, kuid varjutus on paraku väikese faasiga, ütles Tartu observatooriumi teadur Alar Puss BNS-ile. Täisvari ilmub Kuule suveaja järgi kell 22.54, maksimaalne faas on kell 23.07 ja täisvari lahkub Kuult kell 23.21.

Ka 18.-19. oktoobri poolvarjuline kuuvarjutus on Eestis nähtav. Suveaja järgi ilmub poolvari Kuule 19. oktoobril kell 0.51, maksimaalne faas on kell 2.50 ning poolvari lahkub Kuult kell 4.50.  

Pussi sõnul on poolvarjulise kuuvarjutusega see probleem, et kuna Kuu täiesti varju ei jää, siis siis võib nähtus jääda tähele panemata.

Oktoobri lõpus või novembri alguses ilmub hommikutaevas nähtavale komeet ISON. 28. novembril jõuab ISON Päikese näivast pinnast vaid 1,1 miljoni kilomeetri kaugusele. Suur lähedus Päikesele muudab komeedi jälgimise problemaatiliseks, kuid teisalt on lootust, et komeet ISON on sel ajal päevavalges vaadeldav.  

"Päikeseketta lähedus aga muudab vaatlemise keeruliseks - mitte mingil juhul ei tohi Päikest "silmitsema" jääda, Päike tuleb vaatluseks millegagi ära varjestada. Ammugi mitte ei tohi Päikese poole binokli või teleskoobiga vaadata, see võib viia pimedaksjäämiseni," rõhutas Puss.

Detsembri saabudes eemaldub komeet ISON Päikesest, ka suur heledus langeb kiiresti, kuid komeedile võib tekkida pikk saba. Parimad võimalused komeeti ISON vaadata tulevad seega detsembris, seda enam, et Maale lähimasse asendisse jõuab ISON 26. detsembril.  

"Sel ajal peaks komeet koos terve oma sabaga kogu öö vaadeldav olema. Seega võib ISON-komeeti ehk ka Jõulukomeediks nimetada. Eeldatavalt on ISON jälgitav 2014. aasta  jaanuari keskpaigani, kusjuures 8. jaanuaril peaks ISON mööduma Põhjanaelast kahe kaarekraadi kauguselt," märkis Puss.

Märtsi teises pooles ja aprillis on taevas komeet Pan-STARRS. See komeet on tuhmim kui ISON. "Kui ta siiski on vaadeldavalt hele, peaks ta olema jälgitav Eesti öises loode-põhjataevas," selgitas Puss.

24.- 28. maini võib taevas jälgida Veenuse, Jupiteri ja Merkuuri lähestikku asetsemist. "Miinuseks on siin see, et need planeedid on siis nähtaval vaid lühikest aega madalas ehataevas õhtul peale Päikese loojumist," nentis Puss.

Juuli lõpus ja augusti esimeses pooles paiknevad hommikutaevas lähestikku hele planeet Jupiter ja temast palju nõrgem punakas Marss.

Novembri viimasel nädalal paistavad hommikuti koidutaevas lähestikku Merkuur  ja Saturn. Merkuur on Saturnist pisut heledam.

Puss nentis, et komeetide heledust ei saa täpselt ette ennustada, kõik oleneb, kui palju materjali komeedi tuumast Päikese lähedal olles väljub.

Võru Vesi kuulutas välja reoveepumplate rekonstrueerimishanke

www.voruvesi.eeAS Võru Vesi kuulutas välja riigihanke kolme reoveepumpla rekonstrueerimiseks.

Hanke sisuks on Pikk tänav 6a, Kuuse tänava ja Kubja põik tänava reoveepumplate rekonstrueerimine ning kõige mahukamad tööd on hanketeate kohaselt plaanis Pika tänava pumplas.

Pikk tänav 6a reoveepumpla rekonstrueerimise käigus rajatakse uus elektri– ja automaatikasüsteem koos kaugjuhtimiskeskusega ühendamisega, vahetatakse pumbad ja torustikud, paigaldatakse võre ja press, rajatakse ventilatsioonisüsteem, rekonstrueeritakse pumpla hoone, rajatakse piirdead, teekatted ja haljastus.

Kuuse ja Kubja põik tänaval asuvate kompaktsete reoveepumplate rekonstrueerimisekäigus korrigeeritakse automaatikasüsteem, mis ühildatakse kaugjuhtimiskeskusega, vahetatakse pumbad ja torustikud ja muu sellega kaasnev.

Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 255 736 eurot ja seda rahastatakse keskkonnainvesteeringute keskuse veemajanduse keskkonnaprogrammist.

Hanke pakkuja majandusaastate 2009-2011 keskmine netokäive peab olema olnud vähemalt 400 000 eurot ja kolme aasta peale kokku 1,2 miljonit eurot.

Hankelepingu sõlmimise kriteerium on madalaim hind ja pakkumisi riigihankel osalemiseks ootab AS Võru Vesi 20. veebruaril kella 13-ni.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD