Eelmise aasta jooksul abistas Eesti Loomakaitse Selts 1518 hüljatud, hulkuvat, väärkoheldud või muul viisil abivajavat looma 41 000 euro eest.

Kõik abivajajatega seotud ravikulud ja protseduuride tasud maksti tänu annetustele, teatas loomakaitse seltsi pressiesindaja BNS-ile.

2012. aastal teostas selts veterinaarseid protseduure, ravi ja raskemaid operatsioone ühtekokku 1108le loomale ja linnule.

Steriliseeriti 225 kassi ja üheksa koera, kastreeriti 84 kassi ja kaks koera, kiibistati 159 kassi ja 12 koera, vaktsineeriti 258 kassi ja 18 koera, teostati erinevaid operatsioone 18-le kassile, üheksale koerale ja ühele linnule.

600-le loomale teostati ravi. 230 kassi said toiduabi ja 50 alla puitpelletid. Üle 128 korral aidati loomade transportimisega hoiukodudesse ja loomakliinikutesse ning varustati vajaliku toidu ja hooldusvahenditega. Keskmiselt aitas selts loomi 3430 euroga kuus ehk kokku 41 000 euroga aasta jooksul.

Suur osa abisaanud loomadest oli Tallinnast, kuid abi said ka Tartu, Valgamaa, Kukruse, Pärnu, Viimsi, Elva, Tapa, Tamsalu, Võru, Paldiski, Kiviõli, Melliste, Padise, Narva, Antsla, Laitse, Sillamäe, Kohtla-Järve, Maardu, Riisipere, Tõrva, Vigala, Raasiku, Keila, Saku, Jüri, Neeme, Anija, Räpina, Kasepää, Peningi, Jõhvi, Rae, Torma, Kambja, Peetri, Tammiste ja Vorbse loomad.

Maaülikooli rektori ametisse tagasi valitud Mati Klaasseni inauguratsioonitseremoonia leiab aset neljapäeval.

Ametiraha annab rektor Klaassenile üle president Toomas Hendrik Ilves ning tervituseks võtavad sõna riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma, rektorite nõukogu esindajana kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ning maaülikooli üliõpilasesinduse esimees Gerlin Järvela, teatas kõrgkooli pressiesindaja.

Maaülikooli valimiskogu valis möödunud aasta septembris Klaasseni rektoriks tagasi. Klaassen oli ainus kandidaat kõrgkooli juhi kohale.

Rektori uus ametiaeg algas 1. jaanuaril 2013.

Klaassen lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna 1978. aastal, 1989– 1990 oli ta teadur Helsingi veterinaariaülikoolis.

Aastal 1990 alustas Mait Klaassen tööd Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria õppetooli juhatajana, aastail 1993–1996 oli aga selle ülikooli rektor.

Klaassen oli aastatel 1997– 1999 Mart Siimanni valitsuse haridusminister, aastast 1998 kuulus ta Koonderakonda ja pärast selle lagunemist liitus 2000. aastal Reformierakonnaga.

Aastatel 1999- 2000 töötas ta Võrumaa kutsehariduskeskuse direktorina ning 2000–2004 Võru maavanemana. 2004. aastal asus Mait Klaassen asendusliikmena riigikogu 10. koosseisu, riigikogus 11. koosseisus oli ta 2007. aastal asendusliige.

19. oktoobril 2007 valiti Mait Klaassen teises valimisvoorus maaülikooli rektoriks.

Eesti erakonnad ja ühendused valmistuvad kohalikeks valimisteks ning Rohelised, Vaba Isamaaline kodanik (VIK) ja Demokraatide ühendus peavad läbirääkimisi, et minna sügisestele valimistele ühiselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) otsustab konkreetselt kevadel, millise ühenduste ja parteidega koostööd tegema hakatakse. Praegu peetakse konsultatsioone

Vaba Isamaalise Kodaniku juhatuse liige Külliki Kübarsepp sõnas, et hetkel liigutakse selles suunas, et ollakse Tallinnas ja Tartus välja minemas. Ta lisas, et teised on sellised väiksemad omavalitsused, kus veel vaagitakse erinevaid mõtteid.

Tallinna piirkonna ühendus peab kõige tähtsamateks partneriteks kodanikeühendusi ja asumiseltse ning väiksemaid erakondi.

Erakond Eestimaa Rohelised kavatseb kindlasti osaleda valimistel Tartus ja Tallinnas.

Roheliste esimees Aleksander Laane rääkis, et erakond on juba rääkinud VIK-i ja demokraatidega. "Oleme rääkinud veel suuremate ja väiksemate seltskondadega. Ikkagi koostöö saab põhineda kindlatel väärtustel ja kokkulepetel," lisas Laane.

Demokraatide Ühendus tahab koondada enda ümber inimesi, kes tahaksid kaasa aidata Tallinna arengule. Deniss Boroditš nimetab suuremate ühenduste kõrval ka asumiseltse ja korteriühistuid.

"Ei hakkas piiritlema ühe või teise organisatsiooniga aga tähtis on see, et inimesed armastaksid oma linna, kus nad tahavad kandideerida ja tahavad aktiivselt kaasa rääkida ja midagi muuta," rääkis Boroditš.

Kohalikud valimised on 20. oktoobril.

Riigikogu sotsiaalkomisjon korraldab koostöös ettevõtete koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“ kolmapäeval riigikogu liikmete HIV-teemalise koolituse ning kiirtestimise.

HIV-teemaline koolitus algab riigikogus kell 11 ja kiirtestimine kell 13, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile.

„Kell 11 algab HIV teemaline koolitus ning pärast seda toimub riigikogu liikmete ja teiste soovijate kiirtestimine, et olla eeskujuks selle teema teadvustamisel ühiskonnas,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Tsahkna osutas koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ andmetele viidates, et Eestis on hinnanguliselt iga 80. tööealine inimene HIV-i nakatunud ja tänane peamine väljakutse seisneb selles, kuidas HIV-i levikut tööealise elanikkonna seas piirata ja kuidas muuta avaliku arvamust HIV teema suhtes laiemalt.

Parlamendisaadiku Maret Maripuu sõnul on uute nakatumiste vältimiseks ning kahjude vähendamiseks oluline jätkata ennetustegevusi, mis on juba häid tulemusi andnud. „Loodan, et riigikogu liikmed ei hiili võimalusest pelglikult mööda, vaid pühendavad kaks tundi oma ajast koolitusele ja panustavad ennetustöösse,“ ütles Maripuu.