Maaülikooli rektori ametisse tagasi valitud Mati Klaasseni inauguratsioonitseremoonia leiab aset neljapäeval.

Ametiraha annab rektor Klaassenile üle president Toomas Hendrik Ilves ning tervituseks võtavad sõna riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma, rektorite nõukogu esindajana kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ning maaülikooli üliõpilasesinduse esimees Gerlin Järvela, teatas kõrgkooli pressiesindaja.

Maaülikooli valimiskogu valis möödunud aasta septembris Klaasseni rektoriks tagasi. Klaassen oli ainus kandidaat kõrgkooli juhi kohale.

Rektori uus ametiaeg algas 1. jaanuaril 2013.

Klaassen lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna 1978. aastal, 1989– 1990 oli ta teadur Helsingi veterinaariaülikoolis.

Aastal 1990 alustas Mait Klaassen tööd Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria õppetooli juhatajana, aastail 1993–1996 oli aga selle ülikooli rektor.

Klaassen oli aastatel 1997– 1999 Mart Siimanni valitsuse haridusminister, aastast 1998 kuulus ta Koonderakonda ja pärast selle lagunemist liitus 2000. aastal Reformierakonnaga.

Aastatel 1999- 2000 töötas ta Võrumaa kutsehariduskeskuse direktorina ning 2000–2004 Võru maavanemana. 2004. aastal asus Mait Klaassen asendusliikmena riigikogu 10. koosseisu, riigikogus 11. koosseisus oli ta 2007. aastal asendusliige.

19. oktoobril 2007 valiti Mait Klaassen teises valimisvoorus maaülikooli rektoriks.

Eesti erakonnad ja ühendused valmistuvad kohalikeks valimisteks ning Rohelised, Vaba Isamaaline kodanik (VIK) ja Demokraatide ühendus peavad läbirääkimisi, et minna sügisestele valimistele ühiselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) otsustab konkreetselt kevadel, millise ühenduste ja parteidega koostööd tegema hakatakse. Praegu peetakse konsultatsioone

Vaba Isamaalise Kodaniku juhatuse liige Külliki Kübarsepp sõnas, et hetkel liigutakse selles suunas, et ollakse Tallinnas ja Tartus välja minemas. Ta lisas, et teised on sellised väiksemad omavalitsused, kus veel vaagitakse erinevaid mõtteid.

Tallinna piirkonna ühendus peab kõige tähtsamateks partneriteks kodanikeühendusi ja asumiseltse ning väiksemaid erakondi.

Erakond Eestimaa Rohelised kavatseb kindlasti osaleda valimistel Tartus ja Tallinnas.

Roheliste esimees Aleksander Laane rääkis, et erakond on juba rääkinud VIK-i ja demokraatidega. "Oleme rääkinud veel suuremate ja väiksemate seltskondadega. Ikkagi koostöö saab põhineda kindlatel väärtustel ja kokkulepetel," lisas Laane.

Demokraatide Ühendus tahab koondada enda ümber inimesi, kes tahaksid kaasa aidata Tallinna arengule. Deniss Boroditš nimetab suuremate ühenduste kõrval ka asumiseltse ja korteriühistuid.

"Ei hakkas piiritlema ühe või teise organisatsiooniga aga tähtis on see, et inimesed armastaksid oma linna, kus nad tahavad kandideerida ja tahavad aktiivselt kaasa rääkida ja midagi muuta," rääkis Boroditš.

Kohalikud valimised on 20. oktoobril.

Riigikogu sotsiaalkomisjon korraldab koostöös ettevõtete koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“ kolmapäeval riigikogu liikmete HIV-teemalise koolituse ning kiirtestimise.

HIV-teemaline koolitus algab riigikogus kell 11 ja kiirtestimine kell 13, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile.

„Kell 11 algab HIV teemaline koolitus ning pärast seda toimub riigikogu liikmete ja teiste soovijate kiirtestimine, et olla eeskujuks selle teema teadvustamisel ühiskonnas,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Tsahkna osutas koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ andmetele viidates, et Eestis on hinnanguliselt iga 80. tööealine inimene HIV-i nakatunud ja tänane peamine väljakutse seisneb selles, kuidas HIV-i levikut tööealise elanikkonna seas piirata ja kuidas muuta avaliku arvamust HIV teema suhtes laiemalt.

Parlamendisaadiku Maret Maripuu sõnul on uute nakatumiste vältimiseks ning kahjude vähendamiseks oluline jätkata ennetustegevusi, mis on juba häid tulemusi andnud. „Loodan, et riigikogu liikmed ei hiili võimalusest pelglikult mööda, vaid pühendavad kaks tundi oma ajast koolitusele ja panustavad ennetustöösse,“ ütles Maripuu.

Riigikogu arutab jaanuari lõpus riiklikult tähtsa küsimusena erivajadustega inimeste kaasamist, teisipäeval juhatas teema sisse küsimuse arutelu sotsiaalkomisjonis.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni teisipäevasel avalikul istungil oli kõne all erivajadustega inimeste kaasamine tööturule, kus sõna said nii erivajadustega inimeste esindusorganisatsioonide, sotsiaalministeeriumi, töötukassa, tööandjate kui ka mittetulundusühingute esindajad, teatas riigikogu pressitalitus BNS-ile.

„Eestis on süvenev tööjõupuudus, kuid samal ajal on meil terve suur hulk erivajadustega inimesi, kes seal ei osale. Nagu täna osutati, vajavad nad väga mitmekülgseid ja paindlikke tugiteenuseid, vastavalt oma erivajadustele. Kõik need võimalused, mis Eesti riik on viimase kahekümne aasta jooksul loonud, ei ole veel sajaprotsendiliselt ära kasutatud. Siin on veel mitmeid tegevusi, et parandada omavahelist suhtlemist ja tõsta ettevõtjate ning erivajadustega inimeste teadlikkust nendest võimalustest,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

„Sama oluline on suhtumise muutumine, et ettevõtjad reaalselt sooviksid puuetega inimesi tööle võtta ja puuetega inimesed oleksid valmis tööturul osalema, et nad ei pelgaks seda teha. Kui me kõik teeme koostööd, sealhulgas need, kes erivajadustega inimesi tööturule aitavad, siis paljud inimesed ka jõuaksid tööturule ja parandaksid läbi selle oma elukvaliteeti,“ märkis Tsahkna.

Nagu osutasid ettekandjad, on erivajadustega inimesi tööturule aitamiseks vajalik suurendada osapoolte teavitamist ja nende teadlikkust erivajadustega inimeste töölerakendamisel, toetada erivajadusega inimeste hariduse omandamist, luua tööandjatele terviklik tugipakett, parandada rehabilitatsiooniteenuste kvaliteeti ning pakkuda erivajadustega inimestele vajalikke tugi- ja sotsiaalteenuseid.

Samuti rõhutati koostöö vajadust nii tööturu osapoolte, tööandjate ja töötukassa, kui ka erivajadustega inimestele koolitusteenuste pakkujate vahel.

Ettekannetega esinesid sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Õie Jõgiste, Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juhataja Mari Rull ja Indrek Ülper MTÜ-st Abikäsi.