Tallinnas üritas ööl vastu esmaspäeva liiklusõnnetuse põhjustanud purjus juht politseinike eest minema sõita ning kui korrakaitsjad tema sõiduki lõpuks peatuma said, siis lasi roolijoodik politseiniku suunas pipragaasi.

Kesköö paiku edastas tähelepanelik linlane politseile teate, et Kaera tänaval tagurdas Volkswagen Passat otsa teisele sõidukile ning avarii põhjustaja sõitis õnnetuskohalt minema. "Kirjeldustele vastavat autot märkas politseipatrull Kristiine ristmikul ning asus sõidukit jälitama. Politsei peatumismärguandele autojuht ei reageerinud," kirjeldas Põhja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile toimunut.

Auto peatus lõpuks Toom-Kuninga tänaval, kus 36-aastane purjus autojuht lasi autoukse vahelt politseinikule näkku pipragaasi. Politseinikud pidasid ründaja kinni ja viisid ta jaoskonda kahtlustatavana vägivallas võimuesindaja suhtes. Kaassõitja, samuti 36-aastane mees, viidi jaoskonda kainenema ning tema suhtes algatati väärteomenetlus, kuna ta eiras politseinike korraldusi. Kiirabi andis politseinikule esmaabi.

"Täname tähelepanelikku naist, kes avariist ja joobes juhist politseile teatas ning andis teade tema liikumismarsruudist," lisas pressiesindaja.

Karistusseadustik näeb politseiniku ründamise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse.

Vanglad alustasid mullu kinnipidamiskohtades toimepandud kuritegude uurimiseks 433 kriminaalmenetlust, neist üle poole on seotud valvurite vastaste rünnakutega.

223 kriminaalmenetlust alustasid vanglad ametnikuvastaste rünnakute uurimiseks. 155 kriminaalmenetlust on seotud ametnike solvamisega, selgub justiitsministeeriumi ülevaatest.

Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu ega tapmisi, kuid ühe kriminaalmenetluse alustasid ametnikud mõrvakatse tunnustel. Vangile kambrikaaslase mõrvakatses esitatud süüdistus on praeguseks jõudnud kohtumenetlusse. Süüdistuse kohaselt üritas Tartu vangla vang 9. novembril oma kambrikaaslast padjaga lämmatada, kuna väidetavalt häiris see oma norskamisega unerahu.

Vägistamises mõisteti süüdi kaks Tartu vangla vangi, kes sundisid 20. märtsil kaht kaasvangi omavahel oraalsesse vahekorda. Viru vangla menetluses on kuriteokahtlus, kus kolme vangi kahtlustatakse selles, et nad sundisid kannatanut vägivallaga ähvardades ühe kahtlustatavaga oraalsesse vahekorda astuma.

Mullu tegid vanglad ja justiitsministeeriumi vanglate osakond 32 jälitustoimingut. Elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta kogusid ametnikud andmeid 21 korral. Eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavaid sõnumeid või muud teavet kuulati salaja pealt, vaadati või salvestati 10 korral. Ühel juhul koguti varjatult võrdlusmaterjali ning tehti dokumentide ja esemete varjatud vaatlust ja esmauuringuid.

Sisekontrolli talitus teavitas prokuratuuri, et tuvastas kontrolltoimingute käigus vea kinnipeetavatele mõeldud taksofoniteenuse tehnilises lahenduses, mis oli sisse ostetud eraettevõttelt. Nimelt salvestas ja säilitas süsteem teatud aja vältel kõiki taksofonidest tehtud kõnesid. Kontrolltoimingud kinnitasid siiski, et ühtki sellist salvestist ei kuulatud ilma kohtu loata. Vangla selgitas puudusi teenuse osutajale, kes need likvideeris.

Politsei konfiskeeris eelmisel aastal rekordilises koguses narkoaineid ja kuritegelikku tulu, samas suri uimastite tõttu rekordilised 160 inimest, kirjutab Postimees.

Eestis suri 2001. aastal narkootikumide üledoosi kätte 38 inimest, mullu suri Eestis narkootikumidest tingitud põhjustel 160 inimest. Leht nendib, et tegemist on rekordiliselt kõrge näitajaga ning võrreldes elanike arvuga sureb Eestis narkootikumide tõttu aasta jooksul kaheksa korda rohkem inimesi kui euroliidus keskmiselt.

Leht märgib, et uimastitarbijate suremus on kõrge hoolimata politseitöö paranevatest näitajatest.

Mullu konfiskeerisid korrakaitsjad süstijate lemmikainet fentanüüli rohkem kui varasematel aastatel. Kriminaaltulu saadi kätte 1,5 miljonit eurot, mida on umbes poole enam kui 2011. aastal. Kui 2007. aastal mõisteti vangi 330 narkokurjategijat, siis tunamullu juba 561.

Keskkriminaalpolitsei politseimajor Risto Kasemäe tõi esile, et eelmisel kuul korraldas Põhja prefektuur suure narko­operatsiooni. Samas detsembris hukkus ainult neli inimest narkootikumide üledoosist, eelmise aasta väikseim arv. "Odavat populaarsust kogudes oleks mul jube lihtne avalikkusele öelda, et näete, tegime suure operatsiooni ja kohe surnuid vähem. Paraku näitab aastatepikkune kogemus, et tegelikult pole selles mõttes politseitööl ja narkosurmadel omavahelist seost," sõnas ta.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Maris Jesse sõnas, et kui narkoprobleem on juba ühiskonda juurdunud, siis isegi selle stabiilsena hoidmiseks tuleb kõvasti pingutada. "Tuleb joosta, et paigalgi püsida, et asjad veel halvemaks ei läheks, sõnas ta.

Kui möödunud aastal viis politsei purjus roolikeerajaid karistuseks arestimajja kampaania korras, näiteks jaanipühade ajal, siis tänavu on plaanis muuta purjus sõidukijuhtidele aresti taotlemine reegilks.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul ootab alanud aastal kinnipidamine ja tõenäoliselt arest neid, kes juhivad mootorsõidukit 0,8-promillise või suurema joobega ning kellel on varasem karistus sarnase rikkumise eest kustumata, kellel on varasema sellise rikkumise eest juhtimisõigus peatatud või kellel puudub juhtimisõigus sootuks. "Kui juhi joove on selline, mis tingib kriminaalmenetluse alustamise ehk suurem kui 1,5 promilli, siis prokuratuuriga kokku lepitud praktika järgi taotleb prokurör rikkujalt sõiduki konfiskeerimist. Seda juhul, kui rikkuja oli silmnähtavalt raskes joobes, teda oli varem joobes juhtimise eest karistatud või kui tal polnud juhtimisõigust," ütles Miilits intervjuus BNS-ile.

Ühtlasi on Miilitsa sõnul tänavu eesmärk rakendada lisaks rikkujale endale kuuluva sõiduki konfiskeerimisele ka varalise õiguse konfiskeerimist ehk rikkujatel on oht ilma jääda ka liisingsõidukitest. "Kohtud tegid mullu liiklusrikkujate sõidukite konfiskeerimisega juba ka algust - näiteks kui 2011. aastal oli vaid neli konfiskeermist, siis mullu juba 40," lisas Miilits.

Rahatrahv määratakse tänavu üldjuhul sanktsiooni ülemises kolmandikus. Samalaadsete rikkumiste eest karistuste määramisel võtab aga politsei tänavu üldjuhul aluseks põhimõtte, kus esmakordse rikkumise korral määratakse rahatrahv, korduva rikkumise korral võetakse ära juhtimisõigus ning jätkuva rikkumise korral kohaldatakse aresti taotlemist. "Rahatrahvide määramisel kasutab politsei niinimetatud trepisüsteemi ehk rikkumiste eest, kus vastutuse koosseisud on sätestatud mitmelõikelistena, alustatakse iga järgneva lõike rahatrahvi suuruse määramist eelmise lõike sanktsiooni ülemmäärast," selgitas Miilits.

Tema sõnul arvestab politsei ühtlasi rikkumise olemust, näiteks kindlasti peab arvestama juhtimisõiguse peatamisega juht, kes ületab näiteks lasteasutuste juures märgatavalt kiirust, samas kui hõreda liiklusega maanteel veelgi suurema kiiruseületamisega vahele jäänud rikkujal võib juhtimisõigus alles jääda. "Üldine reegel on aga see, et juhtimisõiguse kaotavad rikkujad, kes oma teoga ohustasid jalakäijaid. Juhiloata roolikeerajatest aga satuvad suure tõenäosusega arestimajja need, kes omavad kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõidu eest," ütles Miilits.

Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel oli politsei mullu raskete liiklusrikkumiste puhul otsustavalt karm, mida näitab ka statistika. Liiklusrikkujatele määratud arestid tõusid mullu varasema aastaga võrreldes 80 protsenti, eriõiguste äravõtmine suurenes 30 protsent. "Kui varem viibutas politsei sageli näppu, kuid karistust ei järgnenud, siis nüüd tõmmati erinevatele patustamistele selge piir vahele ja ohtliku rikkumise korral enam pelgalt hoiatusega ei pääsenud. Nii vähenes hoiatusmenetlus mullu 56 protsenti ehk kui 2011. aastal oli hoiatusmenetlusi üle 52 000, siis mullu 23 000," ütles Miilits.