EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

PRIA maksis 2012. aastal 310 miljonit eurot toetusi

25 Jaanuar 2013

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksis mullu 24 535 kliendile kokku 310,02 miljonit eurot toetusi põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maapiirkondade üldise elukvaliteedi edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetuseks.

Taotlejatele makstud toetuste summa pole ühelgi varasemal aastal nii suur olnud, teatas PRIA. Võrreldes 2011. aastaga oli toetusesaajaid ligi 1900 võrra rohkem ning toetuste summa 23,6 miljoni euro võrra suurem.

"Praegune tulemus lubab loota, et programmperioodi lõpuks suudab Eesti PRIA vahendusel ära kasutada vähemalt 99,5 protsenti kõikidest fondidest planeeritud vahendeid," kinnitas PRIA peadirektor Jaan Kallas.

Põllumajandusministeeriumi ettevalmistatud meetmete lõikes oli mullu makstud summade kasv kõige suurem põlluhektarite, loomade ja toetusõiguste alusel makstavate otsetoetuste osas. Üheksat liiki otsetoetuste summa tõusis aastaga 117,6 miljonilt eurolt 124,4 miljonile. Seejuures tuli Eestis esmakordselt rakendada otsetoetuste vähendamist neil, kelle otsetoetuste summa ületas 5000 eurot, märkis PRIA. Vähendamised moodustasid kokku ligi 9,3 miljonit eurot.

Pindalapõhiseid otsetoetusi sai kokku üle 16 600 maakasutaja ja loomakasvatustoetusi üle 5000 loomapidaja.

Otsetoetustele lisandusid loomapidamise ja põlluharimisega seonduvad maaelu arengukava (MAK) teise telje toetused, kokku üle 57,6 miljoni euro. Sellest 21,7 miljonit eurot maksis PRIA keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks, 11,4 miljonit said mahetootjad. Ligi 9,2 miljonit eurot said maakasutajad Eesti ebasoodsamateks piirkondadeks arvatud 99 vallas. 5,2 miljonit eurot maksti neile, kes põllumajandusloomi rohumaal karjatavad. 4,4 miljoni euroga toetati poollooduslike koosluste hooldajad.

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet aitavad parandada investeeringuid, mille rahastamisel pakuvad ettevõtjatele abi MAK-i esimese telje meetmed. Toetuste abil ehitatakse tootmishooneid ja taristuid, paigaldatakse sinna seadmed, soetatakse masinaid ja tehnikat.

Investeeringutoetuste väljamaksmine toimub reeglina pärast projekti elluviimist. Kui masu-aastatel jäi ettevõtjatel mõnigi plaanis olnud investeering tegemata, siis 2012. aastal hakkas olukord paranema ning esimese telje väljamakstud toetuste summa on 6,2 miljonit eurot suurem kui aasta varem, moodustades kokku 57,8 miljonit eurot.

Suurim oli tõus loomakasvatusehitiste ja mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuste osas ning töötlevale tööstusele mõeldud investeeringumeetmeil. 4,1 miljonit eurot said kätte põllumajandusliku tegevusega alustavad noortalunikud. Laienes ka ühistuline tegevus ning üle 1,3 miljoni euro maksis PRIA tootjarühmade loomise ja arendamise toetust. Umbes miljoni euro võrra vähenes maaparandustöödeks makstud summa.

Maapiirkondade elukvaliteeti ja maamajanduse mitmekesistamist toetavad MAK-i kolmanda telje meetmed. Külaelu arendamise projektidele maksis PRIA välja ligi 9,8 miljonit eurot, maamajanduse mitmekesistamise investeeringutoetusteks 11,3 miljonit. Suurima summa ühe kliendi kohta sai mullu PRIA-lt Eesti Lairiba Arendamise SA – 5,73 miljonit eurot eurot lairiba interneti katvuse parendamiseks maapiirkondades.

Tõusis ka Leader-programmi toetuste kasutamise tempo: tegevusgruppidele ja projektide rahastamiseks maksti 18,65 miljonit eurot, mis on üle kolme miljoni rohkem kui aasta varem.

MAK-i 2007-2013 seitsme aasta eelarvest oli PRIA möödunud aasta lõpuks toetuste määramisi teinud ligi 85 protsendi ja väljamakseid ligi 67 protsendi ulatuses. Mitme meetme eelarve-raha on juba täielikult kasutusse suunatud.

Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 kaudu rahastatavate kalandustoetuste seitsme aasta eelarvest on määramised tehtud 72 protsendi ja väljamaksed ligi 45 protsendi ulatuses eelarvest. Kokku maksis PRIA mullu välja 14,9 miljonit eurot EKF-i tosina meetme toetusi.

Suurima osa, üle 4,8 miljoni, said kalanduspiirkondade säästvat arengut edendavad tegevusgrupid ning projektid. Kala- ja vähikasvatajad said ligi 2,2 miljonit eurot vesiviljeluse investeeringutoetust – nende projektide elluviimine elavnes oluliselt. Üle kahe miljoni maksti vesiviljelustoodangu valdkonnas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ühisinvesteeringu-toetust. Selle abil saab rajada suuri kulutusi nõudvaid lao- ja külmhooneid ühiseks kasutamiseks. Investeeringuteks kala töötlemise ja turustamise vallas maksis PRIA välja üle 1,5 miljoni euro.

Siim Kallas: peale pangakriisi lahendamist ma VEB-fondiga ei tegelenud

25 Jaanuar 2013

Kunagine Eesti Panga president Siim Kallas kirjutab reedel Postimehes, et pärast 1992.-1993. aasta pangakriisi lahendamist kaotas ta VEB fondi ja selle tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, mistõttu ei tea ta ka midagi selleteemalisest kirjavahetusest.

"Mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa. Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest," kirjutab Kallas, lisades, et tal puudab teave ka hilisema perioodi kohta, nii et ta ei saa arvamust avaldada peale tema Eesti Pangast lahkumist teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide kohta.

Järgmine isiklik kokkupuude VEB-fondi teemaga oli Kallasel tema sõnul 1999. aastal, kui ta oli rahandusminister ning tema jutule tuli üks ärimees. "Tema ettepanek oli lihtne - mõelge midagi välja, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEB sertifikaatide omanikele raha välja," kirjutab Kallas.

Asja arutamist erikomisjonis peab Kallas heaks ideeks, kuna seal saab uurimist rahulikult korraldada ning finantsaudiitorite abi kasutada.

Eesti Pank avalikustas jaanuari keskel auditi, mis näitas, et riigivara vargust ei toimunud -valeandmetega kiri, mis "lisas" TSL Internationalile 32,3 miljoni dollari eest nõudeid Vnešekonombankile ( VEB), loodi Eesti Pangas.

Pank märgib auditi järeldustes ühtlasi, et seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada, sest kuigi kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, ei õnnestunud selgitada nende kõigi põhjuseid ja selgitusi.

Politsei soovib keelenõude lõdvendamist

25 Jaanuar 2013

Politsei- ja piirivalveamet tegi siseministeeriumile ettepaneku alandada politseinike keelenõudeid ning tõsta regiooni lisatasu Ida-Virumaa politseinikele 200 euroni, kirjutab Postimees.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt tegi siseministeeriumile Ida-Virumaa tegevuskava täiendamiseks ettepaneku alandada keelenõudeid ning tõsta regiooni lisatasu.

Praegu nõutakse politseiametnikelt, kes on vanemspetsialisti või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või lennusalgas B2 ehk edasijõudnute tasemel keeloskust.

Kõrgemat ehk C1 tasemel keeleoskust nõutakse politseiametnikelt, kes ei tööta eelpool nimetatud ametikohtadel, st kõikidelt teistelt politseiametnikelt. Kusjuures B2 nõue kehtib kuni 2015. aasta septembrini, mille järel nõutakse ka neil ametikohtadel C1 taset.

«Oleme teinud ettepaneku täiendada B2-tasemel keeleoskuse nõudega ametikohtade loetelu politseiametnikele, kes töötavad arestimajas, kainestusmajas, konvois ja patrullteenistuses nooremspetsialisti või vanemspetsialisti ametikohal, kuna tuginedes keeletaseme nõuete kirjeldusele on nimetatud ametikohtadel piisav B2-tasemel keeleoskus,» täpsustas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Margit Mander.

Samuti tehti ettepanek loobuda nõudest viia nimetatud B2 taset nõudvatel ametikohtadel keeleoskus 2015. aasta septembriks tasemele C1, kirjutab Postimees.

«Keelenõuete taseme alandamise ettepanek on tehtud üle organisatsiooni ning see tagaks suurema hulga kandidaate nimetatud ametikohtadele just Ida-Virumaal,» lisas Mander.

Politsei tegi veel ettepaneku suurendada regiooni eripärast makstavat lisatasu – isikkoosseisu arv olevat saavutanud kriitilise piiri, mistõttu oleks selle rakendamine vajalik juba 2013. aastast. Näiteks on Ida prefektuuris struktuurijärgseid vakantseid ametikohti aasta alguse seisuga 108.

«Ettepanek regioonitasu maksmiseks 200 eurot alates 2014. aastast on tehtud praegu Ida-Virumaal töötavatele ametnikele,» teatas Mander. «Regioonitasu suurendamine eeldab kindlasti ka täiendavaid rahalisi vahendeid.» Praegu seda ei ole, nagu ei ole rahalist katet ka kõigile 108-le vabale kohale.

Praegu makstakse lisatasu 80 eurot kuus regiooni eripärast tingitud täiendava töömahu eest Lõuna prefektuuri piirivalvebüroos (välja arvatud Valga maakonnas töötavatele politseiametnikele) ja Ida prefektuuri politseiametnikele, kes töötavad Ida-Virumaal. Samuti makstakse seda Põhja prefektuuris töötavatele politseiametnikele summas 100 eurot kuus.

«Regioonitasu maksmise eesmärk on suurendada ühe organisatsiooni tööpiirkonna/regiooni palgataset mingi protsendi või summa võrra, et leevendada värbamisega seonduvaid probleeme, vähendada teenistusest lahkumisi ja tagada vajaminev arv nõuetele vastavaid ametnikke, et täita organisatsioonile pandud eesmärgid,» selgitas Mander.

Eesti krematooriumides tuhastati mullu ligi 5800 lahkunut

24 Jaanuar 2013

Lõppenud aastal tuhastati Eesti kolmes krematooriumis Tallinnas, Tartus ja Jõhvis kokku 5790 lahkunut, mis jääb 2011. aastale mõnevõrra alla.

Kui Tallinnas tuhastati mullu 2812 lahkunut, siis aastal 2011 oli neid 2891, aastal 2010 tuhastati 3335 ja aastal 2009 kokku 3287 lahkunut.

Tartu krematooriumis tuhastati mullu 2200 lahkunut. Aastal 2011 oli tuhastamisi 2252, aastal 2010 tuhastati 2133 ja aastal 2009 kokku 1861 surnut.

Jõhvi tavandimaja krematooriumis oli läinud aastal tuhastamisi kokku 778, tunamullu 806, aastal 2010 kokku 706 ja aastal 2009 tuhastati 620 inimest.

Aastaga langes tuhastamiste arv Eesti krematooriumides 159 võrra ja langus on kestnud viimased kolm aastat.

Ilves: oleme valmis asjalikuks dialoogiks Venemaaga

24 Jaanuar 2013

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti alati soovinud Venemaaga häid suhteid ja on valmis ka praegu asjalikuks dialoogiks.

"Eesti on alati soovinud Venemaaga konstruktiivseid, heanaaberlikke ning vastastikku lugupidavaid ja vastastikku kasulikke suhteid," ütles Ilves BNS-ile kommentaariks Venemaa presidendi Vladimir Putini neljapäevasele avaldusele.

"Oleme valmis avameelseks, asjalikuks ja püsivaks dialoogiks kõigil teemadel, mis puudutavad Eesti-Vene kahepoolset koostööd nagu ka NATO ja Euroopa Liidu suhteid Venemaaga," lausus Ilves.

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas neljapäeval Eesti suursaadikult Jüri Luigelt volikirja vastu võttes oma valmisolekut edendada Eestiga heanaaberlikke suhteid, teatas Interfax. "Me oleme naabrid, meie huvid kattuvad paljudes valdkondades. Ma teen ettepaneku kasutada see positiivne potentsiaal ära," ütles Putin neljapäeval Kremlis Moskvas välisriikide suursaadikutelt volikirju vastu võttes.

Putini kinnitusel on Venemaa valmis ehitama konstruktiivseid suhteid, järgides heanaaberlikkuse põhimõtteid ja austades teineteise huvisid.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas Jüri Luige Eesti suursaadikuks Venemaal mullu juunis.

Paet: Putini avaldust tuleb võtta tõsiselt

24 Jaanuar 2013

Välisminister Urmas Paeti sõnul võtab ta tõsiselt Venemaa presidendi Vladimir Putini neljapäeval võetud avaldust Eesti ja Venemaa vaheliste suhete parandamise teemal ning ei pea seda pelgalt diplomaatiliseks viisakuseks.

"Volikirjade andmisel öeldakse erinevaid lauseid ja mõnikord ei öelda volikirjade üleandmisel üldse mitte midagi. Mina võtaks küll naaberriigi presidendi sõnu tõsiselt," ütles Paet BNS-ile.

Välisministri sõnul on Eesti eesmärk kogu aeg olnud jätkuvalt heade suhete omamine kõigi oma naabrite, sealhulgas Venemaaga.

"Vaadates viimaste aegade koostööd ja selle tihenemist paljudes valdkondades, on areng olnud positiivne. Kui me vaatame majandussuhteid ja inimestevahelisi kontakte, näiteks turismi või erinevate ministeeriumite vahelist suhtlust, on suhted viimastel aastatel läinud selgelt ülesmäge. Selline suund võiks jätkuda. See on väga positiivne, kui Venemaa president näeb vajadust suhteid Eestiga edasi arendada," lausus Paet.

Paeti sõnul sõnul on see normaalne, kui kahe naaberriigi vahelised suhted on töised, sisukad ja teineteisest lugupidavad.

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas neljapäeval Eesti suursaadikult Jüri Luigelt volikirja vastu võttes oma valmisolekut edendada Eestiga heanaaberlikke suhteid. "Me oleme naabrid, meie huvid kattuvad paljudes valdkondades. Ma teen ettepaneku kasutada see positiivne potentsiaal ära," ütles Putin neljapäeval Kremlis Moskvas välisriikide suursaadikutelt volikirju vastu võttes.

Putini kinnitusel on Venemaa valmis ehitama konstruktiivseid suhteid, järgides heanaaberlikkuse põhimõtteid ja austades teineteise huvisid.