Politsei ja piirivalveameti (PPA) andmetel sooritas aastatel 2009-2012 enesetapu viis politseinikku, PPA kaplanite analüüsi järgi on korrakaitsjate vabasurma minekute peamised põhjused seotud probleemidega eraelus.

Vabasurma läinud politseinikest kasutasid kolm enesetapuks teenistusrelva ja kaks isiklikku relva. Peale ühe juhtumi toimusid suitsiidid töövälisel ajal.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt märkis õiguskantsler Indrek Tederile saadetud kirjas, et politseinike enesetappude analüüsiks andmete kogumine on raskendatud, sest vabasurma läinud politseiametnike töökaaslased ei soovinud toimunust rääkida, põhjendades seda sooviga mitte sorida mineviku asjades. Küüt saatis Tederile ülevaate korrakaitsjate enesetappude kohta vastusena mullu detsembris saadetud kirjale, milles õiguskantsler viitas vajadusele uurida politseinike vaimse tervise kaitset ja vähendada enesetappe korrakaitsjate seas.

"Andmed, mida kaplanitel õnnestus suitsiidide tausta kohta koguda, kinnitavad nende varasemat koguduse- ja hingehoiutöö kogemust. Peapõhjuseks on süvaprobleemid lähisuhetes või ka taolise lähisuhte puudumine ehk üksildus. Nende mõjul hakatakse abi otsima alkoholist ja vahel ka kõrvalsuhetest, mis näiva leevenduse pakkumise asemel probleeme tegelikult veelgi süvendavad," märkis Küüt.

PPA juhi sõnul iseloomustab politseinike vabasurma minemise juhtumeid tendents, et kolleegidele oma probleemidest ei räägita ja enamikel juhtudel ei märka kolleegid tema käitumises midagi iseäralikku.

"Politseiametniku töö on oma olemuse, töökorralduse ja tagasihoidliku tasustamise tõttu stressirohke. Oma rolli mängivad ka politseisüsteemis toimuvad pidevad muutused ning personali vähenemisest tingitud suurenev töökoormus. Samas võib väita, et tööalased probleemid ei ole nii äärmusliku sammu astumisel, kui seda on suitsiidi sooritamine, kindlasti esikohal, küll aga võimendavad peapõhjust – kriisi lähisuhetes ja sellest tingitud pidetuse probleemi. Riskiteguriks on siinkohal ka relva omamine, mida saab sügava masenduse ja lootusetuse tunde tekkimisel kohe kasutada," nentis Küüt.

Politseinikele pakuvad psühholoogilist abi eelkõige PPA kaplanid, lisaks sellele on töötajatel võimalik saada asutuse kulul psühholoogi ja psühhiaatri teenust ning kulud katab politsei- ja piirivalveamet. Küüt tõdes, et seda võimalust väga laialt ei kasutata. 2012. aastal maksis politsei- ja piirivalveamet psühholoogi või psühhiaatri teenuse eest seitsmel korral kogusummas 558 eurot.

Politsei- ja piirivalveamet on seadnud eesmärgiks arendada hingeabisüsteemi ja töötajate teadlikkust vaimsest tervisest üldisemalt. Selleks asub amet koolitama vahetuid juhte ja töökeskkonnavolinikke kriisnõustamise teemadel. Vastavad koolitused on planeeritud politsei- ja piirivalveameti tänavuses koolituskavas. PPA tänavuses koolituseelarves on planeeritud hingeabi teenust puudutavateks koolitusteks 4000 eurot.

Iga politseiametnik peab enne tööle asumist läbima psühhiaatrilise kontrolli. Samas ei pea politsei- ja piirivalveamet vajalikuks regulaarse psühhiaatrilise kontrolli nõude kehtestamist, kuna töötervishoiuarst võib kahtluste korral suunata politseiametniku psühhiaatrilisse kontrolli. Samuti võib töötervishoiu arst lühendada regulaarsete tervisekontrollide vahelist aega, maksimaalselt on see kolm aastat.

Seega võib Küüdi sõnul väita, et vajadusel on psühhiaatriline kontroll politseiametnikele tagatud.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksis mullu 24 535 kliendile kokku 310,02 miljonit eurot toetusi põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maapiirkondade üldise elukvaliteedi edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetuseks.

Taotlejatele makstud toetuste summa pole ühelgi varasemal aastal nii suur olnud, teatas PRIA. Võrreldes 2011. aastaga oli toetusesaajaid ligi 1900 võrra rohkem ning toetuste summa 23,6 miljoni euro võrra suurem.

"Praegune tulemus lubab loota, et programmperioodi lõpuks suudab Eesti PRIA vahendusel ära kasutada vähemalt 99,5 protsenti kõikidest fondidest planeeritud vahendeid," kinnitas PRIA peadirektor Jaan Kallas.

Põllumajandusministeeriumi ettevalmistatud meetmete lõikes oli mullu makstud summade kasv kõige suurem põlluhektarite, loomade ja toetusõiguste alusel makstavate otsetoetuste osas. Üheksat liiki otsetoetuste summa tõusis aastaga 117,6 miljonilt eurolt 124,4 miljonile. Seejuures tuli Eestis esmakordselt rakendada otsetoetuste vähendamist neil, kelle otsetoetuste summa ületas 5000 eurot, märkis PRIA. Vähendamised moodustasid kokku ligi 9,3 miljonit eurot.

Pindalapõhiseid otsetoetusi sai kokku üle 16 600 maakasutaja ja loomakasvatustoetusi üle 5000 loomapidaja.

Otsetoetustele lisandusid loomapidamise ja põlluharimisega seonduvad maaelu arengukava (MAK) teise telje toetused, kokku üle 57,6 miljoni euro. Sellest 21,7 miljonit eurot maksis PRIA keskkonnasõbraliku majandamise toetuseks, 11,4 miljonit said mahetootjad. Ligi 9,2 miljonit eurot said maakasutajad Eesti ebasoodsamateks piirkondadeks arvatud 99 vallas. 5,2 miljonit eurot maksti neile, kes põllumajandusloomi rohumaal karjatavad. 4,4 miljoni euroga toetati poollooduslike koosluste hooldajad.

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet aitavad parandada investeeringuid, mille rahastamisel pakuvad ettevõtjatele abi MAK-i esimese telje meetmed. Toetuste abil ehitatakse tootmishooneid ja taristuid, paigaldatakse sinna seadmed, soetatakse masinaid ja tehnikat.

Investeeringutoetuste väljamaksmine toimub reeglina pärast projekti elluviimist. Kui masu-aastatel jäi ettevõtjatel mõnigi plaanis olnud investeering tegemata, siis 2012. aastal hakkas olukord paranema ning esimese telje väljamakstud toetuste summa on 6,2 miljonit eurot suurem kui aasta varem, moodustades kokku 57,8 miljonit eurot.

Suurim oli tõus loomakasvatusehitiste ja mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetuste osas ning töötlevale tööstusele mõeldud investeeringumeetmeil. 4,1 miljonit eurot said kätte põllumajandusliku tegevusega alustavad noortalunikud. Laienes ka ühistuline tegevus ning üle 1,3 miljoni euro maksis PRIA tootjarühmade loomise ja arendamise toetust. Umbes miljoni euro võrra vähenes maaparandustöödeks makstud summa.

Maapiirkondade elukvaliteeti ja maamajanduse mitmekesistamist toetavad MAK-i kolmanda telje meetmed. Külaelu arendamise projektidele maksis PRIA välja ligi 9,8 miljonit eurot, maamajanduse mitmekesistamise investeeringutoetusteks 11,3 miljonit. Suurima summa ühe kliendi kohta sai mullu PRIA-lt Eesti Lairiba Arendamise SA – 5,73 miljonit eurot eurot lairiba interneti katvuse parendamiseks maapiirkondades.

Tõusis ka Leader-programmi toetuste kasutamise tempo: tegevusgruppidele ja projektide rahastamiseks maksti 18,65 miljonit eurot, mis on üle kolme miljoni rohkem kui aasta varem.

MAK-i 2007-2013 seitsme aasta eelarvest oli PRIA möödunud aasta lõpuks toetuste määramisi teinud ligi 85 protsendi ja väljamakseid ligi 67 protsendi ulatuses. Mitme meetme eelarve-raha on juba täielikult kasutusse suunatud.

Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 kaudu rahastatavate kalandustoetuste seitsme aasta eelarvest on määramised tehtud 72 protsendi ja väljamaksed ligi 45 protsendi ulatuses eelarvest. Kokku maksis PRIA mullu välja 14,9 miljonit eurot EKF-i tosina meetme toetusi.

Suurima osa, üle 4,8 miljoni, said kalanduspiirkondade säästvat arengut edendavad tegevusgrupid ning projektid. Kala- ja vähikasvatajad said ligi 2,2 miljonit eurot vesiviljeluse investeeringutoetust – nende projektide elluviimine elavnes oluliselt. Üle kahe miljoni maksti vesiviljelustoodangu valdkonnas tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ühisinvesteeringu-toetust. Selle abil saab rajada suuri kulutusi nõudvaid lao- ja külmhooneid ühiseks kasutamiseks. Investeeringuteks kala töötlemise ja turustamise vallas maksis PRIA välja üle 1,5 miljoni euro.