EESTI UUDISED BNS

Võrumaal Vastseliina vallas said kolmapäeva õhtul roolijoodiku põhjustatud liiklusõnnetuses kaks inimest vigastada.

Õnnetus juhtus kella 21.30 ajal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa 266. kilomeetril, kus Mercedesega Luhamaa poolt Võru suunas liikunud 61-aastane purjus Ago sõitis tagant otsa tee ääres pargitud Renault Traficu kaubikule. See paiskus omakorda otsa tema ees pargitud Ford Club Wagonile, teatas siseministeerium BNS-ile.

Seisvate sõidukite vahel olid 43-aastane Aleksander ja 35-aastane Ain, kes tegelesid ühe sõiduki tulede valgel teise sõiduki remontimisega. Mõlemad mehed toimetati Lõuna-Eesti haiglasse, kus Aleksander pärast esmaabi lubati kodusele ravile, Ain aga toimetati ravile Tartu ülikooli kliinikumi.

Sisekaitseakadeemia magistritööna Kaagvere kooli näitel läbiviidud uuringust ilmneb, et valimis osalenud 240 tütarlapsest 32 protsenti pani pärast erikooli lõpetamist toime vähemalt ühe kuriteo.

Kuritegudega jätkasid 15,5 protsenti valimis olnud neidudest. Vähemalt ühe varavastase õigusrikkumise panid pärast erikooli toime lausa 68 protsenti tüdrukutest.

Sisekaitseakadeemia korrakaitse õppetooli assistent Enn Kooskora jõudis magistritöös järeldusele, et Kaagvere erikoolis aastatel 1995–2004 õppinud tütarlapsed saavad pärast erikooli resotsialiseerumisega hakkama rahuldaval määral. Hinnangu andmisel lähtus magistritöö autor neidude resotsialiseerumise lähtepositsioonist ehk teisisõnu nende lapsepõlvest .

„Kui hinnata täiskasvanueas tütarlapsi skaalas “võitjad-kaotajad“, on kindlasti tegemist valdavalt „kaotajatega“. Võib välja tuua väite, et kui lapsepõlves jäetakse laps ilma kasvatusest, hoolitsusest, armastusest, tähelepanust, sotsiaalsetest oskustest, siis hilisemal eluperioodil on neid väga raske, kui mitte võimatu omandada ja teistega võrdväärselt ühiskonnas eksisteerida“ võttis Kooskora kokku uurimuse põhijäreldused.

Hulkumine ja sellega kaasnev koolikohustuse mittetäitmine on enamikel juhtudel kriminaalse käitumise ja kriminaalse karjääri alguseks. Hulkumist ja pisivarguseid võimendavad mitteterviklik perekond ja seal valitsevad keerulised suhted ning perevägivald. Samuti võib olla kriminaalse karjääri tekkepõhjuseks vanemliku armastuse ja hoolitsuse puudumine. Kuritegelikule käitumisele avaldab veel olulist mõju haridus, kutseoskused ja majanduslik toimetulek. Samas ei avalda tütarlaste halvale teele sattumisele mingit mõju nende perekonnaseis.

Uuringu tulemustel tuleks erikooli lõpetanud tütarlaste paremaks resotsialiseerimiseks, näiteks juba erikooli paigutamisel, koostada tütarlapsele laiaulatuslik sekkumisprogramm, leida neidudele vabatahtlikke tugiisikuid, kaaluda tütarlastele kutseõppe omandamise võimalust juba erikoolis õppimise ajal, leida neile rohkem aktiivset tegevust ning samuti tuleks kooli tingimustes eraldi hoida pisirikkumisi ja juba kuriteo toime pannud tütarlapsi.

Sisekaitseakadeemia magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Kaagvere erikooli lõpetanud tütarlaste kriminaalne karjäär ja resotsialiseerumist mõjutavad tegurid ning teha ettepanekuid paremaks ühiskonda sulandumiseks. Uurimustöö valimiks olid kõik Kaagvere erikoolis aastatel 1995-2004 õppinud 240 tütarlast.

Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele, seal hulgas politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile. Neis valdkondades viiakse läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakutakse juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.

Riigikogus kolmapäeva õhtutundidel põhjaliku arutelu järel esimese lugemise läbinud uus jahiseadus korraldab jahipidamist nii, et maaomanikud ja jahimehed peavad jahiloomade kaitsel ja arvukuse ohjeldamisel tegema tihedat koostööd.

2009. aastast ettevalmistatud uus jahiseaduse eelnõu loob alused maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vaheliste lepingute sõlmimiseks. Lepingu puudumisel on maaomanikul võimalus põdra ja metssea tekitatud jahikahjustuse osalise kompenseerimise taotlemiseks.

Jahipiirkondade praegused kasutajad saavad uue tervikliku seadusega kindluse, et olemasolevad jahipiirkonnad säilivad ning paika jäävad ka praegu tähtajaliste kasutuslubade alusel välja antud jahipiirkondade kasutusõigused.

Maaomanikel tekib võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel, probleemide ning suurte jahikahjustuste korral ka jahipiirkonna kasutaja väljavahetamisel.

Jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjeldamine peab olema tagatud selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal. Uue sedusega luuakse piirkondlikud jahindusnõukogud, kes otsustavad ja kooskõlastavad uluksõraliste küttimispõhimõtteid ja -struktuuri. Nõukogudesse hakkavad kuuluma jahipiirkondade kasutajad ja maaomanikud ning lisaks riigi esindaja.

Uue seaduse järgi on maaomanikul õigus korraldada oma maal jahti väikeulukitele, et ennetada loomade poolt tekitatavat kahju. See on lubatud kinnistu suurusest sõltumata, küll aga on jaht keelatud tiheasutusaladel. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala on vähemalt 5000 hektarit. Uus seadus nõuab, et kõikidel jahimeestel oleks sooritatud suurulukite lastekatse.

Riik kehtestab edaspidi küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning koostab igal aastal seirearuande kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Liigi soodsa seisundi tagamiseks võib riik vajadusel jahipidamist piirata või selle peatada.

Muudetakse ka keskkonnatasude seadust, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas. Aastamaksu kohustus on jahimehel, kes soovib jahti pidada tulirelvaga.

Möödunud aastal astus kaitseväes ajateenistusse viimase 11 aasta suurim arv kutsealuseid, seejuures tegi suur osa seda vabatahtlikult.

2012. aastal astus kaitseväes ajateenistusse kokku 3406 kutsealust, selgus teisipäeval kaitseväeteenistuse komisjoni istungil, kus kaitsevägi ja kaitseressursside amet andsid ülevaate kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal.

„Väheneva rahvastiku tingimustes on ajateenijate suur arv hea tulemus,“ ütles kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko.

35 protsenti kutsealustest astus teenistusse vabatahtlikult, avaldades ise selleks soovi.

Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul on vabatahtlikult teenistusse astunute arv aasta-aastalt tõusnud. „See, et järjest rohkem kutsealuseid tuleb omal algatusel aega teenima, peegeldab ajateenistuse populaarsust ja kaitseväe usaldusväärsust ühiskonnas,“ ütles Marran.

Marran lisas, et hiljuti valminud arvamusuuringu tulemused näitavad, et ajateenijate rahulolu ajateenistusega on kõrge – 69 protsenti ajateenijatest jäi oma teenistusajaga rahule.

Ajateenistuse korraldamisel valmistab jätkuvalt probleeme noorte meeste tervis. Paljud mehed ei saanud ajateenistust lõpetada tervisemurede, eelkõige luu- ja lihaskonna haiguste tõttu. Küll aga vähenes 2012. aastal psüühikahäirete tõttu ajateenistusest väljalangenute protsent.

Kaitseväe peastaabi sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni jaoskonna ülema major Argo Reidla sõnul jätkab kaitsevägi ajateenistusest väljalangemise põhjuste analüüsimist. „Harime väljaõppeinstruktoreid füüsilise treeningu meetodite osas ja kohendame ajateenijate treeningkava. Koos kaitseministeeriumiga teavitame üldhariduskoolide kehalise kasvatuse õpetajaid rohkem sellest, millised on kaitseväe ootused noormeeste füüsilisele vormile,“ rääkis major Reidla.

Ajateenistuse lõpetanud määrati reservväelastena sõjaaja ametikohtadele ja nad on valmis vajadusel Eestit kaitsma. Reservväelaste oskuste täiendamiseks ja lihvimiseks kutsutakse ajateenistuse läbinud mõne aja jooksul reservõppekogunemistele.

Kaitseväeteenistuse komisjon on kaitseministeeriumi kantsleri juhitav komisjon, mis kuulab kord aastas ära kaitseressursside ameti peadirektori ja kaitseväe juhataja aruanded kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest. Istungi alusel valmib kaitseministri iga-aastane ettekanne valitsusele.