Kuigi kunagine Eesti Panga president Siim Kallas ütles möödunud nädalal, et ta ei tea midagi VEB fondi teemalisest kirjavahetusest, viitavad keskpanga avalikustatud dokumendid sellele, et Kallase sõnad ei ole päris täpsed, kirjutab Postimees.

Keskpank avalikustas kaks nädalat tagasi koos auditiga ka hulga dokumente. Üks paljudest on Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale. Kiri on saadetud 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile "K. Siimule".

Jättes kõrvale Vene poole segaduse eestlaste ees- ja perenimedega, nähtub samast dokumendist, et Kallas on 9. veebruaril 1995 viseerinud kirja oma allkirjaga, kirjutab leht. Kallase allkirja kõrval Enn Teimanni – toonase riikliku VEB fondi juhi, aga ka Kallase asetäitja keskpangas – allkiri. Tema on kirjale lisaks allkirjale märkinud: "Hr L. Zernant. (PEP) Arutame, kuidas tegutseda. Pole vaja kiirustada."

"Tegemist on tavapärase käsuahelaga, kus kirja saaja Siim Kallas saatis kirja täitmiseks oma VEB fondi eest vastutavale alluvale ehk Enn Teimannile. Kuna registrit peeti Põhja-Eesti Pangas (PEP), siis saatis Teimann kirja edasi PEP-i vastava ala vastutajale," vahendas lehele Eesti Panga asjatundjate selgitust panga pressiesindaja Ingrid Mitt.

Mitt viitas oma vastuses VEB fondi registrile. Nimetatud kirjas palus Vnešekonompank (VEB) Eesti poolelt andmeid Vene residentidest juriidiliste isikute kohta, kel on raha külmutatud VEB-is.

Eesti Pank vastas VEB-i kirjale 5. aprillil 1995. Kallas oli Reformierakonna ridades saanud selleks kuupäevaks riigikokku ning teda asendas kohusetäitjana Vahur Kraft. Nii ongi Eesti Pangast VEB­i teele läinud kirjal Krafti allkiri. Kirjas teatas Eesti Pank, et Vene firma TSL International nõue VEB-is on 32,3 miljonit dollarit, kuigi tegelikult oli nõue 0 dollarit.

Kallas kirjutas möödunud reedel Postimehes avaldatud arvamusloos, et pärast 1992.-1993. aasta pangakriisi lahendamist kaotas ta VEB fondi ja selle tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, mistõttu ei tea ta ka midagi selleteemalisest kirjavahetusest.

"Mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa. Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest," kirjutab Kallas, lisades, et tal puudab teave ka hilisema perioodi kohta, nii et ta ei saa arvamust avaldada peale tema Eesti Pangast lahkumist teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide kohta.

Eesti Pank avalikustas jaanuari keskel auditi, mis näitas, et riigivara vargust ei toimunud -valeandmetega kiri, mis "lisas" TSL Internationalile 32,3 miljoni dollari eest nõudeid Vnešekonombankile ( VEB), loodi Eesti Pangas.

Pank märgib auditi järeldustes ühtlasi, et seda, kes kirja loomise ahelas valeandmete kirja sattumise põhjustas, ei õnnestunud tuvastada, sest kuigi kõik toimunud tehingud õnnestus taastada, ei õnnestunud selgitada nende kõigi põhjuseid ja selgitusi.

Suurparteid alustasid jaanuaris ettevalmistusi sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks, kõik kavatsevad suurendada valimistel kandideerivate inimeste arvu, kirjutab Postimees.

"Meie eemärk on välja panna 5000 kandidaati ja 200 nimekirja," kinnitas Reformierakonna peasekretär Martin Kukk Postimehele partei eesmärki sellel sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks.

Kuke sõnul on need numbrid tulnud alt-üles ehk siis kuidas, kus ja kui palju inimesi erinevatest piirkondadest on kandideerimiseks soovi avaldavad. Eelmine kord läks Reformierakond välja 2000 kandidaadiga ja 137 nimekirjaga, nii et hüpe on igal juhul oluline.

"Meil oli eelmine kord umbes 3000 kandidaati ja 203 nimekirja, see on see latt, millest ka seekord alla lasta ei taha," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal.

IRL ja sotsiaaldemokraadid kandideerijate ja nimekirjade osas nii kõrgeid numbreid ei sea, aga tublisti edeneda tahavad ka nemad. Näiteks sotsidel oli eelmistel valimistel oma nimekiri umbes 70 vallas ja linnas, siis seekord pannakse välja oma nimekiri umbes 130-140 kohas.

Kevadeks peaks olema enamik nimekirju kõikidel parteidel koos ning suure tõenäosusega ka suuremate kohtade esinumbrid-linnapeakandidaadid teada.

Vanglateenistuse 94. aastapäeval peetud kõnes rõhutas justiitsminister Hanno Pevkur, et vaatamata viimastel aastatel vähenenud vangide hulgale, on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega jätkuvalt liiga palju inimesi vangistuses.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on Eestis ligi 3300 vangi ning seda on liiga palju. „Justiitsministeeriumi tellimusel on lõpusirgele jõudmas Tartu ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel karistusõiguse revisjon, mille tulemusena analüüsitakse kehtivat karistuste süsteemi. Praktika näitab, et inimeste lihtsalt vanglasse paigutamine ei pruugi olla alati parim lahendus. Sobiv karistus ning mõjutussüsteem peab vähendama retsidiivsust, mis on Eestis kahjuks veel liiga kõrge,“ lausus Pevkur justiitsministeeriumi pressiesndaja teatel.

„Komisjon lõpetab lähikuudel töö ning siis on võimalik näha, milline saab olema akadeemilise ringkonna poolt välja pakutud nägemus Eesti kaasaegsest karistusõigusest. Usun, et see saab olema piisavalt tõhus ja turvatunnet andev, ent samas mitte ülekriminaliseeritud,“ sõnas Pevkur. „Karistusõiguse revisjoni töö üheks peamiseks märksõnaks on karistuste tasakaalustatus. Loodan, et komisjoni poolt pakutud lahendused vormitakse eelnõuks, liiguvad parlamenti ja sealt edasi Eesti õiguskorda, et see oleks demokraatlik ning inimesi piisavalt kaitsev.“

Teise olulise teemana tõi Pevkur sõnavõtus esile tänase olukorra, kus vanglaametnike sotsiaalsed tagatised ei ole teistes Eesti jõuametkondades töötavate inimeste tasemel. „Vanglateenistus on oma olemuselt sarnane politseiteenistusega ning seetõttu peavad selle aasta alguses valitsuses arutlusel olnud jõuametkondade sotsiaalsed tagatised jõudma ka vanglateenistujateni. Usun, et need arutelud jõuavad ka parlamendi heakskiiduni ning siis saame pakkuda vanglateenistuses töötavatele inimestele täiendava kindlustunde,“ ütles Pevkur tervituskõnes.

Peale vanglaametnike sotsiaalsete tagatiste tõi minister töötingimuste parandamise osas välja ka vanglahoonete ehituse. „Tartus ja Virumaal on korralikke töötingimusi pakkuvad hooned olemas ning nüüd on järg Tallinna käes. Rae valda planeeritav uus Tallinna vangla projekt on liikunud tulemuslikult edasi. Rae vallas on valminud detailplaneering ning nüüd on aeg hoone projektiga edasi minna,“ võttis minister kokku uue Tallinna vangla arengu.

Justiitsminister ja vanglateenistuse juht Priit Kama andsid vanglateenistuse aastapäeva puhul üle ka vanglaametniku teeneteristid. Teeneteristid said silmapaistvate teenete eest Viru vangla julgeolekuosakonna juhataja Jaanus Liba, Harku ja Murru vangla peaspetsialist-korrapidaja Arge Leis, Harku ja Murru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Janar Loorits ning Tartu vangla narkosõltlaste üksuse peaspetsialist-üksuse juht Kairi Piller-Petrov.

Sel nädalal Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi sõjalised esindajad NATO juures kindralleitnant David R. Hogg ja kindralleitnant Sir Christopher Harper kinnitasid, et on valmis oma lennukeid Ämari lennubaasist opereerima ning tunnustasid Tallinnas asuva NATO Küberkaitsekeskuse tegevust.

"NATO on Ämari lennubaasi põhjalikult renoveerinud, liitlaste lennukid on siin juba olnud. Baas näeb suurepärane välja, ei näe põhjust, miks lennukid ei peaks saama siit opereerida," ütles Briti sõjaline esindaja Sir Harper kaitseväe peastaabi teatel.

"Meie lennukid juba kasutavad Ämari lennubaasi: Michigani Rahvuskaardi lennukid olid Ämaris möödunud suvel, Marylandi omad saabuvad sel aastal," ütles kindralleitnant Hogg.

Möödunud suvel baseerusid Ämari lennuväljal õppusel Saber Strike osalnud USA ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC- 135, sama õppuse raames saabuvad liitlaste lennukid Ämarisse ka sel suvel.

Briti ja Ameerika Ühendriikide sõjalised esindajad külastasid Tallinnas asuvat NATO Küberkaitsekeskust, mille tegevusse panustavad praegu 11 riiki – Eesti, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Holland, Poola, Slovakkia, Hispaania ja USA.

Ühendkuningriigi sõjalise esindaja sõnul arutasid sel nädalal Briti ja Eesti peaministrid David Cameron ja Andrus Ansip muu hulgas ka Ühendkuningriigi ühinemist küberkaitsekeskusega ning see võib teoks saada juba sel suvel. "Küberkaitse on üks uusimaid, kuid samas olulisemaid valdkondi, millega NATO ja kõik liikmesriigid peavad täna arvestama," ütles Sir Harper, kelle sõnul mõjutavad küberohud kogu traditsiooniliste ohtude spektrit.

Kindral Hogg lisas, et ka alliansi sees on vajalik pidev informeerimine küberohtudest- ja kaitsest, mis on üks keskuse ülesandeid ning oma osaluse suurendamist kaalub ka USA.

USA ja UK sõjalised esindajad NATO juures kohtusid kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase ja õhuväe ülema kolonelleitnant Jaak Tarieniga, neid saatis NATO sõjalise staabi planeerimisosakonda juhtiv Eesti kindralmajor Neeme Väli.

Sõjalised esindajad arutasid Eesti kaitseväe juhtidega NATO tegevust pärast 2014. aastat, kui NATO on lõpetanud lahinguoperatsioonid Afganistanis ning jätkavad sealsete julgeolekujõudude väljaõppe toetamist.