Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas laupäeval Tartu rahu 93. aastapäeva puhul peetud kõnes lootust, et Tartu rahuleping jääb Eesti riigi jaoks viimaseks.

"Loodan, et sõjad meie territooriumi enam ei puuduta ning Eestil ei tule uut rahulepingut sõlmida. Diplomaatide põhitegevus ei ole konflikti tagajärgede silumine, vaid läbirääkimiste pidamine konfliktide ärahoidmiseks. Demokraatlike riikide armeede peaülesanne on tõsta oma võimekust eeskätt sõdade ärahoidmiseks," ütles Ergma Tallinnas Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu 93. aastapäeva pidulikule kontserdile eelnenud kõnes.

Riigikogu esimees tõdes, et Tartu rahuleping on esimene ja seni ka viimane leping, mille sõlmimisel osalesid kõneluste laua taga ühe poolena Eesti diplomaadid, kes olid pidanud ka eelnenud rahuläbirääkimisi.

"Teine maailmasõda lõpetas Eesti iseseisvuse, laastas tugevasti meie maad ja rahvast. Aga nii nagu see päästeti valla meie selja taga, sõlmiti ka rahulepped meie selja taga ja meie kahjuks. Seetõttu räägime nüüd 95-aastase Eesti Vabariigi puhul kaks korda 22 iseseisvusaastast. Usun, et praeguste Eesti diplomaatide professionaalsus ja isamaalik vaimsus ei jää maha Jaan Poska juhitud läbirääkimisdelegatsiooni liikmete omast. Eesti eesmärk on töötada ja tegutseda selle nimel, et Tartu rahu jääkski viimaseks dokumendiks, mida oleme ühe sõdiva poolena sõlminud. Seetõttu ei ole Tartu rahul mitte ainult ajalooline ja juriidiline tähendus, vaid see on aktuaalne ka tänases päevas," lausus Ergma.

Parlamendi spiikri sõnul väidetakse, et Tartu rahulepingut ega sellega määratud piire pole Nõukogude Venemaa kunagi pidanud siduvaks ega tõsiselt võetavaks.

"Lepingu sõlmimine olevat olnud vaid aja võitmiseks tehtud taktikaline samm. Küllap see nii ka oli. Selle tõestuseks on kas või piiri tagant juhitud riigipöördekatse 1924. aasta detsembrikuus ning 1939. ja 1940. aasta aktsioonid, mis lõppesidki Eesti riigi okupeerimisega. Öeldakse ka otse: "Tartu rahuleping on tänase päeva jaoks tähtsusetu ajalooürik, unustage see!" Loomulikult on see meile solvav. See on justkui üleskutse salata oma sündi ja päritolu," nentis Ergma.

2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Vanemuise 35 hoones rahu, mis lõpetas Vabadussõja. Nõukogude Venemaa tunnustas rahulepinguga Eesti iseseisvust ning riigid määrasid rahulepinguga omavahelise piiri.

Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolt andsid rahulepingule allkirjad ülevenemaalise kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja riigikontrolli rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.

Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip kinnitas reedel erakonna volikogul, et peab oma lubadust juhtida erakonda praeguse valitsuse volituste lõpuni.

Ansip ütles erakonnakaaslastele, et kandideerib suvel toimuval erakonna üldkogul kindlasti taas erakonna esimeheks, nii nagu ta aasta tagasi vabariigi aastapäeva eel lubas, teatas Reformierakonna pressiesindaja BNS-ile.

"Minu käest on eriti opositsiooni poolelt küsitud, kas ma kavatsen juunis kandideerida erakonna esimeheks. Omadele võin otse öelda - jah, kavatsen küll. Kui keegi tahab ka, siis tere tulemast - tuleb võistelda minuga. Erakond on olnud kuus kuud rünnaku all ja mul ei ole mitte vähimatki õigustust sellises olukorras erakonda lahinguväljale maha jätta," ütles Ansip.

Ansip ütles, et isegi raskete rünnakute all jätkas Reformierakond oma kindla poliitilise joone ajamist. "Vajaduspõhiste lastetoetuste reformi algatamise ajal üritati aina väita, et see on vaid tähelepanu kõrvale juhtimise aktsioon. Aga meie tegime selle reformi ära. Ma arvan, et tähelepanu see kellelgi kõrvale ei juhtinud, aga abivajajate perede jaoks tegime ühe suure asja küll," rääkis Ansip erakonna volikogul.

Ansip lisas, et selle aasta jaanuaris on Reformierakonnaga avaldanud soovi liituda ligi 600 uut inimest. "Miks? Kas meil on parasjagu mingi reklaamikampaania meedias käimas? Ei ole. Inimesed on lihtsalt hakanud mõtlema, kes on need poliitikud, kes nende endi ja Eesti huvisid kõige paremini kannavad ja kaitsevad."

Uuringufirma TNS Emor erakondade populaarsusuuringu andmetel langes aastaid populaarseim partei olnud Reformierakond jaanuaris Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) järel kolmandale kohale. Keskerakonda toetas jaanuaris 28, SDE-d 27, Reformierakonda 20 Isamaa ja Res Publica Liitu 16 protsenti küsitlusele vastanutest. Emor küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 899 valimisealist kodanikku. Emor esitab andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus. Jaanuaris oli "ei oska öelda" osakaal 38 protsenti.

Andrus Ansip on olnud Reformierakonna esimees alates 2004. aasta novembrist.

Mastaapsetes ülemaailmsetes küberkuritegudes süüdistatav ning väidetavalt üle kümne miljoni euro kuritegelikku tulu teeninud jõugu liige, Eesti kodanik Valeri Aleksejev tunnistas end reedel New Yorgis Ameerika Ühendriikide föderaalses kohtus süüdi, teatas Reuters.

Süüdistuse järgi osales Aleksejev vähemalt nelja miljoni arvuti nakatamises viirusega enam kui 100 maailma riigis. Muu hulgas nakatas jõuk pahavaraga pool miljonit arvutit Ameerika Ühendriikides.

Aleksejev (32) tunnistas end süüdi interneti teel sooritatud pettuses ning võõrastesse arvutitesse sissetungimises. Süüdimõistmisel ähvardab teda kuni 25-aastane vanglakaristus, riigist väljasaatmine ning seitsme miljoni dollari konfiskeerimine.

Aleksejev tunnistas reedel kohtus, et ta aitas blokeerida viirusega nakatunud arvutites viirusetõrje uuendusi, et takistada pahavara avastamist. Aleksejevi sõnul oli ta teadlik, et tema tegevus on seadusevastane. "Ma arvasin, et minu tegevus oli vale ja seadusevastane. Aga loomulikult ei tunne ma detailselt Ameerika Ühendriikide seadusi," lausus ta.

USA föderaalkohtu kohtunik James Francis määras Aleksejevi kohtuotsuse kuulutamise ajaks 31. mai.

Aleksejev oli esimene, kes mastaapse internetipettuse kriminaalasja raames kohtu ette astus. Sama kriminaalasja raames tuleb Ameerika Ühendriikide kohtu ette astuda veel mitmel Eesti kodanikul.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitsjad pidasid 2011. aasta novembri alguses operatsiooni "Ghost Click" käigus kinni kuus meest ja ühe naise, kahtlustatuna ulatuslikus arvutikelmuses. Kahtlustused said ka viis nende kontrolli all olevat äriühingut. Eesti riigiprokuratuuri andmetel kasutasid jõugu liikmed kriminaalsel teel saadud raha erineva kinnisvara ja autode ostmiseks ning investeerimiseks.

Politsei pidas kahtlustatavad kinni Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodanikud. Küberkuritegudes kahtlustavatel oli erinevatel Eesti pankade arveldusarvetel üle miljoni euro väärtuses raha, mis on arestitud. Riigiprokuratuuri andmetel on lisaks piiratud ligikaudu 150 kinnistu kasutamine. Kinnisvara on erineva väärtusega, ulatudes 30.000 eurost kuni rohkem kui miljoni euroni. Praeguseks on suur osa jõugu liikmetest saanud süüdistuse ja mitu neist on Eesti kohus otsustanud Ameerika Ühendriikidele välja anda.

Õiguskaitseorganite andmetel oli kuritegeliku petuskeemi juht Eesti kodanik Vladimir Tšaštšin. Küberkurjategijate jõuku kuulusid veel Eesti kodanikud Valeri Aleksejev, Timur Gerassimov, Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev, Anton Ivanov ning Venemaa kodanik Andrei Taame. Tšaštšin sai süüdistuse ka 22 rahapesu juhtumis.

Kahtlustuse kohaselt organiseeris Tšašin alates 2007. aastast kuni 2011. aasta novembrini pahavara väljatöötamist ja levitamist ning selle pahavara kasutamise tulemusel saadud kriminaalse tulu varjamist. DNSChanger nimeline pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite seadeid ning suunata arvuti kasutaja pahavara haldaja poolt ette antud internetilehtedele. Selle tegevuse tulemusel asendati arvuti kasutaja poolt külastatud veebilehtedel näitamiseks mõeldud reklaam teiste reklaamiandjate reklaamiga. Samuti asendati arvuti kasutaja poolt sooritatud internetiotsingute tulemustes sisalduvaid linke, eesmärgiga suunata arvuti kasutajad nende poolt eelnevalt määratud veebilehtedele.

Pettuse ohvriks langesid näiteks tuntud veebisaitide News Corp, The Wall Street Journal, Amazon.com Inc, Apple iTunes ja Netflix Inc kasutajad.

Riigiprokuratuuri andmeil töötati praegu teadaoleva info kohaselt pahavara välja peamiselt Eestis. Kahtlustuse kohaselt tehti pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning rohkem kui 560.000 euro väärtuses.

Operatsiooniga seotud olnud turvatarkvarafirma Trend Micro vanemanalüütik Feike Hacquebord nimetas 2011. aasta sügisel oma blogis operatsiooni "Ghost Click" ("Kummitusklikk") ajaloo suurimaks küberkriminaalide vastaseks politseireidiks. Tema sõnul sai Trend Micro 2009. aastal oma käsutusse kahe DNSChangeri ohvritele libareklaame näitava serveri kõvaketaste koopiad, millelt leiti Tartus tegutseva OÜ Rove Digital töötajate personaalsed krüpteerimisvõtmed. Serveri logifailide abil tehti kindlaks, et serverit kontrolliti Tartust Rove Digitali töötajate poolt. Samuti suudeti tõestada, et Rove Digital on otseselt seotud liba-viirusetõrje tarkvara Nelicash müügiga.

Eesti kirjutav meedia mainis jaanuaris riigikogu liikmetest kõige sagedamini Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) auesimeest Mart Laari, keda nimetati 147 uudises või artiklis.

BNS-i Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel oli riigikogu liikmetest mainimiste arvult teisel kohal reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, kes ületas jaanuaris uudisekünnise 126 korral.

IRL-i kuuluv riigikogu spiiker Ene Ergma jõudis jaanuaris uudistesse 123 korral, justiitsministri kohalt riigikokku siirdunud reformierakondlane Kristen Michal 112 korral ja sotsiaaldemokraadist riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht Andres Anvelt 110 korral.

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobalit mainis meedia jaanuaris 96 korda, Keskerakonna fraktsiooni esimeest Kadri Simsonit 88 korda, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimeest Sven Mikserit 87 korda ning IRL-i kuuluvat sotsiaalkomisjoni esimeest Margus Tsahknat 83 korda.

IRL-i fraktsiooni kuuluv parteitu saadik Juku-Kalle Raid ületas jaanuaris uudisekünnise 74 korral, SDE-sse kuuluv Eiki Nestor 68 korral, Keskerakonda kuuluv riigikogu asespiiker Jüri Ratas 65 korral, keskerakonda kuuluv Mihhail Stalnuhhin 62 korral ja reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste 61 korral.

Teisi riigikogu liikmeid nimetas kirjutav meedia jaanuaris vähem kui 60 korral.

ETA Monitooringu ülevaade arvestab eesti- ja venekeelset trükimeediat, uudisteagentuuri BNS ja suuremaid võrguväljaandeid. Arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid, samuti ei kajasta ülevaade saadikute mainimist televisioonis ja raadios.