Reformierakond loob vabatoetajate süsteemi, mille järgi saaks partei ideid ja maailmavaadet toetavad Eesti kodanikud edaspidi parteisse kuulumata erakonna poliitika kujundamisel enam kaasa rääkida, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti oleks vabatoetajatel võimalus erakonda annetustega toetada, kuid seegi on vabatahtlik. Ideaalis näeb Reformierakond, et 2015. aastal on erakonnal 30 000-50 000 vabatoetajat. Plaan on nii värske, et alles reedel tutvustati seda partei volikogul.

Peaministri büroo juhataja Kairi Uustulnd viitas, et Reformierakonna liikmeskond on tohutult kasvanud – ainuüksi jaanuarikuu jooksul avaldas erakonnaga liitumise soovi ligi 600 inimest.

"Erakonnas on juba praegu ligi 12 000 inimest ja kui ühinemine sellises tempos jätkub, siis oleme vabariigi aastapäevaks Eesti suurim erakond," tõdes Uustulnd.

Ta märkis, et ajaga ja erakonna kasvuga kaasas käimiseks peab muutuma erakonna struktuur. Nii hakatigi mõtlema, kuidas oma valijateni – näiteks viimastel riigikogu valimistel toetas Reformierakonda peaaegu 165 000 inimest – ja kõigi Eesti kodanikeni jõuda. Rahvakogugi näitas, et inimesed tahavad ka valimistevahelisel ajal kaasa rääkida.

"Meile meeldiks, kui meil oleks inimestega pidev kontakt: meie saame rääkida oma ideedest ja küsida ühtlasi tagasisidet, kas see on üldse aktsepteeritav, on siin mingisuguseid ohte või on kellelgi hoopis paremaid ideid. Tähtis on kahesuunaline vahendajateta suhtlus. Sellest siis idee luua vabatoetajate süsteem, kus kõik Reformierakonna maailmavaadet toetavad inimesed saaksid kaasa rääkida poliitika, otsuste, ideede ja programmi kujunemisel, olemata samal ajal erakonna liikmed," rääkis Uustulnd.

Tema sõnul on süsteemi eeskujuks Ameerika Ühendriikide mudel, kus vabatoetajad on väga levinud. "Analoogne näide on praegu toimuv rahvakogu, kuid see on ühekordne, piiritletud. Ideaalis võiks selline asi kogu aeg toimuda," ütles Uustulnd. Uustulnd tõdes, et sundida ei saa kedagi, kuid võimalike vabatoetajate kontaktid loodetakse esialgu saada oma erakonna liikmete vabatahtliku töö kaudu.

"Vabatoetaja saaks ka kirja panna, mida ja kui palju on ta valmis panustama – ehk soovib keegi telefonitööd teha, keegi tahab ukselt uksele käia. Kedagi ei panda aga tegema midagi sellist, mis neile ei meeldi," rõhutas Uustulnd.

Ta lisas, et vabatoetajad on oma soovi kohaselt avalikud ja et vabatoetajaks olemine ei kohusta erakonnale annetuse tegemist, kuid see võimalus on vabatoetajatel siiski olemas.

Lõuna prefektuuri piirivalvurid on pühapäeva jooksul tabanud Võrumaal 26 asiaadist illegaali, kes olid ebaseaduslikult Eestisse sisenenud.

Lõuna prefektuuri piirivalvurid jätkavad võimalike illegaalide tabamiseks läbiviidavat operatsiooni ning paluvad kõikidel valvsatel lõunaeestlastel, kes märkavad oma kodukandis liikumas kahtlustäratavaid asiaadi välimusega inimesi, sellest koheselt teada anda politsei hädaabinumbril 110, sest tegu võib olla ebaseaduslikult riiki sisenenud inimestega.

E-äriregistri andmetel registreeriti mullu 19 203 ettevõtjat, mis on 8,5 protsenti rohkem, kui aasta varem ning sissemakseta osaühinguid registreeriti 8991 ehk 60 protsenti kõigist loodud osaühingutest.

Justiitsminister Hanno Pevkuri hinnangul näitab ettevõtjate registreerimise elavnemine inimeste optimismi kasvu majanduse taastumise suhtes ning heameel on näha, et paljud inimesed on julgenud teha sammu ettevõtlusega alustamiseks.

"2012. aastal registreeriti 1494 ettevõtjat rohkem, kui 2011. aastal ning uute ettevõtjate registreerimisel oli edukaim kuu mai, kui lisandus 2004 uut alustajat. Osaühinguid lisandus juurde enim oktoobris, kui registreeriti 1358 osaühingut, millest 917 olid sissemakseta osaühingud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 19 203 on märkimisväärne hulk uusi ettevõtjaid, mis kajastub kindlasti ka uutes töökohtades ning majanduse elavnemises," märkis Pevkur.

Ministri hinnangul näitab majanduslanguse lõppu ka pankrottide registreerimiste arv, mis on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti 492 pankrotti, siis 2011. aastal juba 256 ning eelmisel aastal 166. Võrdluseks võib tuua 2009. aasta, kui pankrotte registreeriti 546.

Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

Lõppeval nädalal jõustus karistusotsus, mis tõi pika vangistuse suures koguses uimasteid omanud mehele, kes enda väitel oli sunnitud narkoäri ajama haige ema toetamiseks.

1970. aastal sündinud Oleg jäi korrakaitsjatele vahele mullu jaanuaris, kui politseinikud leidsid mehel Tallinnas Sõle tänaval asuvast elukohast kokku 77,45 grammi amfetamiinipulbrit. Olegi suhtes käivitus kriminaalmenetlus, mille lõppedes sai ta süüdistuse suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud. Nimelt oli Harju maakohus määranud talle 2006. aasta sügisel samasuguse uimastikuriteo eest kolmeaastase vangistuse.

Ilmselgete süütõenditega silmitsi asetatud Oleg tunnistas narkootikumide omandamist ja püüet neid müüa, kuid väitis, et oli sunnitud seadust rikkuma. Oleg väitis, et Šotimaalt kodumaale naastes leidis ta eest haigestunud ema, kelle tõttu ta tagasi võõrsile tööle minna enam ei saanud. Kuna aga kodumaal tal sissetulek puudus, oligi ta sunnitud raske majandusliku olukorra leevendamiseks minema kuritegelikule teele.

Harju maakohus ei lasknud end Olegi kurvast jutust häirida, vaid võttis seisukoha, et kuna süüalune pani raske narkokuriteo toime juba teistkordselt, tuleb talle määrata reaalne vangistus. Nii saatiski maakohus Olegi mullu juunis viieks ja pooleks aastaks vangi. Oleg esitas seepeale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis talle määratud pika vangistuse jõusse.

Viimases lootuses esitas Olegi kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kuna see ei saanud lõppeval nädalal menetlusluba, jõustus Olegile määratud viie ja poole aasta pikkune vangistus.