EESTI UUDISED BNS

Soome motojõuku varustati amfetamiiniga Eestist

Soome motoklubi Cannonball varustati amfetamiiniga Eestist, kriminaalasjaga on seotud viis eestlast ja üks soomlane, kirjutab Postimees.

Cannonball on põhjanaabrite juures kurikuulus – väljapressimised, uimastiäri ja vägivaldsed kokkupõrked teiste motojõukudega.

Ent läinud sügisel seostati Cannonballiga ootamatult Eestiga - motojõuk korraldas siitkaudu Soomes ulatuslikku amfetamiiniäri. Nii vähemalt selgub Soome ja Eesti keskkriminaalpolitsei tihedas koostöös kogutud uurimismaterjalidest, mis peaksid märtsis põhjanaabrite juures arutamiseks kohtusse jõudma.

Postimehe andmetel algas kõik mullu suvel Soomest, kui sealse keskkriminaalpolitsei Tampere üksus sai infot, et Cannonball korraldab Eesti kaudu narkovedu Soome ning kaup turustatakse Helsingi ja Tampere ümbruses. Asja uurimiseks moodustati uurimisrühm, kuhu kaasati kolleegid Eesti riigiprokuratuurist ja keskkriminaalpolitseist.

Esimene reaalne tulemus ei lasknud end kaua oodata – septembri lõpus tabati Soomes ligi kümne kilo amfetamiiniga kohalik mees. Uimastid pärinesid Eestist. Sellega seoses võttis politsei siin eriti teravalt tähelepanu alla kümmekonna aasta taguste krimilugude kangelase Erik Hemming Eklundi.

Ehkki soomlane, on Eklund viimased kümme aastat elanud Eestis, kus ta viimasel ajal üüris eramut. Üheksakümnendate aastate lõpus politsei poolt Skandinaavia viie suurima narkoärika hulka arvatud endise Põhjamaade jõutõstmismeistri minevik on kirju – see sisaldab kooselu Eesti naispolitseinikuga, uurimisorganite eest põgenemist Hispaaniasse ja Slovakkia valepassiga Eestisse naasmist. Pärast tosin aastat tagasi Soome ühe suurima narkokriminaalasjaga seotud vahistamist ja lühiajalist vangistust naasis Eklund Tallinna – kohta, kus tal on kriminaalses maailmas head tutvused nii vene kui eesti keelt kõnelevates ringkondades.

Põhjanaabrite juures vahistati kriminaalasjaga seotud 12 inimest. Nende seas on üks narkokaubitsemisel kaasa löönud eestlane ja mitmeid motoklubi Cannonball võtmefiguure. Kätte saadi kümneid tulirelvi. Kriminaalasja raames tuli välja veel seitse kilo Eesti päritolu amfetamiini. Eestis peeti mitme tunni jooksul kinni ja anti hiljem Soomele välja neli uurimise käigus politsei huviorbiiti kerkinud meest.

Reformierakond loob vabatoetajate süsteemi

Reformierakond loob vabatoetajate süsteemi, mille järgi saaks partei ideid ja maailmavaadet toetavad Eesti kodanikud edaspidi parteisse kuulumata erakonna poliitika kujundamisel enam kaasa rääkida, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti oleks vabatoetajatel võimalus erakonda annetustega toetada, kuid seegi on vabatahtlik. Ideaalis näeb Reformierakond, et 2015. aastal on erakonnal 30 000-50 000 vabatoetajat. Plaan on nii värske, et alles reedel tutvustati seda partei volikogul.

Peaministri büroo juhataja Kairi Uustulnd viitas, et Reformierakonna liikmeskond on tohutult kasvanud – ainuüksi jaanuarikuu jooksul avaldas erakonnaga liitumise soovi ligi 600 inimest.

"Erakonnas on juba praegu ligi 12 000 inimest ja kui ühinemine sellises tempos jätkub, siis oleme vabariigi aastapäevaks Eesti suurim erakond," tõdes Uustulnd.

Ta märkis, et ajaga ja erakonna kasvuga kaasas käimiseks peab muutuma erakonna struktuur. Nii hakatigi mõtlema, kuidas oma valijateni – näiteks viimastel riigikogu valimistel toetas Reformierakonda peaaegu 165 000 inimest – ja kõigi Eesti kodanikeni jõuda. Rahvakogugi näitas, et inimesed tahavad ka valimistevahelisel ajal kaasa rääkida.

"Meile meeldiks, kui meil oleks inimestega pidev kontakt: meie saame rääkida oma ideedest ja küsida ühtlasi tagasisidet, kas see on üldse aktsepteeritav, on siin mingisuguseid ohte või on kellelgi hoopis paremaid ideid. Tähtis on kahesuunaline vahendajateta suhtlus. Sellest siis idee luua vabatoetajate süsteem, kus kõik Reformierakonna maailmavaadet toetavad inimesed saaksid kaasa rääkida poliitika, otsuste, ideede ja programmi kujunemisel, olemata samal ajal erakonna liikmed," rääkis Uustulnd.

Tema sõnul on süsteemi eeskujuks Ameerika Ühendriikide mudel, kus vabatoetajad on väga levinud. "Analoogne näide on praegu toimuv rahvakogu, kuid see on ühekordne, piiritletud. Ideaalis võiks selline asi kogu aeg toimuda," ütles Uustulnd. Uustulnd tõdes, et sundida ei saa kedagi, kuid võimalike vabatoetajate kontaktid loodetakse esialgu saada oma erakonna liikmete vabatahtliku töö kaudu.

"Vabatoetaja saaks ka kirja panna, mida ja kui palju on ta valmis panustama – ehk soovib keegi telefonitööd teha, keegi tahab ukselt uksele käia. Kedagi ei panda aga tegema midagi sellist, mis neile ei meeldi," rõhutas Uustulnd.

Ta lisas, et vabatoetajad on oma soovi kohaselt avalikud ja et vabatoetajaks olemine ei kohusta erakonnale annetuse tegemist, kuid see võimalus on vabatoetajatel siiski olemas.

Piirivalvurid tabasid Võrumaal üle veerandsaja illegaalse asiaadi

Pilt on illustratiivneLõuna prefektuuri piirivalvurid on pühapäeva jooksul tabanud Võrumaal 26 asiaadist illegaali, kes olid ebaseaduslikult Eestisse sisenenud.

Lõuna prefektuuri piirivalvurid jätkavad võimalike illegaalide tabamiseks läbiviidavat operatsiooni ning paluvad kõikidel valvsatel lõunaeestlastel, kes märkavad oma kodukandis liikumas kahtlustäratavaid asiaadi välimusega inimesi, sellest koheselt teada anda politsei hädaabinumbril 110, sest tegu võib olla ebaseaduslikult riiki sisenenud inimestega.

Uute ettevõtjate registreerimine kasvas mullu 8,5 protsenti

Pilt on illustratiivneE-äriregistri andmetel registreeriti mullu 19 203 ettevõtjat, mis on 8,5 protsenti rohkem, kui aasta varem ning sissemakseta osaühinguid registreeriti 8991 ehk 60 protsenti kõigist loodud osaühingutest.

Justiitsminister Hanno Pevkuri hinnangul näitab ettevõtjate registreerimise elavnemine inimeste optimismi kasvu majanduse taastumise suhtes ning heameel on näha, et paljud inimesed on julgenud teha sammu ettevõtlusega alustamiseks.

"2012. aastal registreeriti 1494 ettevõtjat rohkem, kui 2011. aastal ning uute ettevõtjate registreerimisel oli edukaim kuu mai, kui lisandus 2004 uut alustajat. Osaühinguid lisandus juurde enim oktoobris, kui registreeriti 1358 osaühingut, millest 917 olid sissemakseta osaühingud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 19 203 on märkimisväärne hulk uusi ettevõtjaid, mis kajastub kindlasti ka uutes töökohtades ning majanduse elavnemises," märkis Pevkur.

Ministri hinnangul näitab majanduslanguse lõppu ka pankrottide registreerimiste arv, mis on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti 492 pankrotti, siis 2011. aastal juba 256 ning eelmisel aastal 166. Võrdluseks võib tuua 2009. aasta, kui pankrotte registreeriti 546.

Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

Vangi pandud narkoärika väitel rikkus ta seadust haige ema toetamiseks

Pilt on illustratiivneLõppeval nädalal jõustus karistusotsus, mis tõi pika vangistuse suures koguses uimasteid omanud mehele, kes enda väitel oli sunnitud narkoäri ajama haige ema toetamiseks.

1970. aastal sündinud Oleg jäi korrakaitsjatele vahele mullu jaanuaris, kui politseinikud leidsid mehel Tallinnas Sõle tänaval asuvast elukohast kokku 77,45 grammi amfetamiinipulbrit. Olegi suhtes käivitus kriminaalmenetlus, mille lõppedes sai ta süüdistuse suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on ka varem sarnase kuriteo sooritanud. Nimelt oli Harju maakohus määranud talle 2006. aasta sügisel samasuguse uimastikuriteo eest kolmeaastase vangistuse.

Ilmselgete süütõenditega silmitsi asetatud Oleg tunnistas narkootikumide omandamist ja püüet neid müüa, kuid väitis, et oli sunnitud seadust rikkuma. Oleg väitis, et Šotimaalt kodumaale naastes leidis ta eest haigestunud ema, kelle tõttu ta tagasi võõrsile tööle minna enam ei saanud. Kuna aga kodumaal tal sissetulek puudus, oligi ta sunnitud raske majandusliku olukorra leevendamiseks minema kuritegelikule teele.

Harju maakohus ei lasknud end Olegi kurvast jutust häirida, vaid võttis seisukoha, et kuna süüalune pani raske narkokuriteo toime juba teistkordselt, tuleb talle määrata reaalne vangistus. Nii saatiski maakohus Olegi mullu juunis viieks ja pooleks aastaks vangi. Oleg esitas seepeale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis talle määratud pika vangistuse jõusse.

Viimases lootuses esitas Olegi kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kuna see ei saanud lõppeval nädalal menetlusluba, jõustus Olegile määratud viie ja poole aasta pikkune vangistus.

Türi volikogu tõstis pooleks tunniks ametnike palka

VTJärvamaa Türi vallavolikogu tõstis kolmapäeval eksikombel vallaametnike palgad nii kõrgeks, et selleks poleks eelarves raha jätkunud ning pool tundi hiljem oli volikogu sunnitud oma otsuse tühistama, kirjutab Järva Teataja.

Türi vallavalitsuse palgajuhendi kinnitamisel tegi vallavolikogu liige Toomas Šadeiko ettepaneku muuta palgagruppide erinevusi kümme protsenti. Kuigi ettepanek tuli opositsioonilt, hääletas selle poolt ka mitu koalitsiooni saadikut ja ettepanek pälvis toetust.

Pärast hääletust said volinikud teada, et nad hääletasid ametnike nii suure palgatõusu poolt, et eelarves ei jätku selleks raha. Mitu vallavolinikku tunnistas, et nad ei saanud hääletades täpselt aru, mille poolt nad hääletavad.

Pärast arutelu pani volikogu esimees Raivo Pink sama küsimuse uuesti hääletusele ja siis hääletasid volinikud selle ettepaneku maha.

Toomas Šadeiko ütles pärast istungit, et pole kindel, kas volikogu esimees käitus õiguslikult, kui pani vastuvõetud volikogu otsuse uuesti hääletusele. Ta lisas, et volikogu esimehe roll peaks olema see, et kõik saadikud saavad enne hääletust selgelt ja üheselt aru, mille üle hääletus käib.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD