EESTI UUDISED BNS

Tabatud illegaalidest on kõik peale ühe vietnamlased

Jäljed metsatee ääres, mis viitavad tõsisele sagimisele ja piirivalve aktiivsele tegutsemisele.	 Foto: INNO TÄHISMAAMöödunud nädala lõpus Võrumaal ebaseadusliku piiriületuse järel tabatud 28 illegaalist 27 on Vietnami kodanikud ning üks Armeenia alam, selgus isikute tausta uurimisel.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina täpsustas, et illegaalid tabati 3. veebruaril Võrumaal mitme grupina, millest suurim oli 12-liikmeline. 28-st tabatud illegaalist üks on naine, kolm on alaealised poisid ja ülejäänud täisealised mehed.

Kostina sõnul alustas politsei juhtunu asjus kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb välismaalase ebaseaduslikult üle piiri toimetamist ning näeb karistusena ette kuni 12-aastase vangistuse. "Kriminaalmenetluse raames kuulatakse kinnipeetud isikuid üle, selleks kaasatakse tõlk. Politsei- ja piirivalveamet on esitanud Tartu halduskohtule taotluse kinnipeetud isikute väljasaatmiskeskusse saatmise kohta," lisas Kostina BNS-ile.

Tegu on seni suurima tabatud illegaalide hulgaga Eesti riigi poolt hallataval välispiiril, tõdes politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Kõik Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult sisenenud inimesed tabati möödunud nädala lõpus Võrumaal Miikse, Viitka ja Saarde külades.

Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ütles, et kuna surve Eesti riigi poolt hallatavale välispiirile on suurenenud, tehakse veelgi tihedamalt koostööd Vene piirivalve ja kohalike elanikega. ",Kahtlemata on Võrumaal tabatud 28 illegaali kinnituseks efektiivsest koostööst piirivalvurite ja kogukonna vahel," lisas prefekt.

Mullu tabati Eesti lõunapiiril kokku 56 ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isikut.

Riik toetab 72 000 euroga lapsendamisega seotud nõustamisteenuseid

Pilt on illustratiivneRiik toetab 72 000 euroga lapsendamisega seotud nõustamisteenuseid, et tõhustada lapsendamist toetavat tugivõrgustikku ja teenuste kättesaadavust.

Alates 1. jaanuarist kuni 2015. aasta lõpuni osutab ja arendab teenuseid MTÜ Oma Pere, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti pered üha enam valmis võtma perre oma kodust ilma jäänud lapsi. „Oleme asenduskodudes loonud võimalikult peresarnased tingimused, ent oma peret ei suuda ka kõige mugavamad hooned asendada,“ ütles minister. „Pered, kes on oma kodu uksed avanud ning kasvatavad oma kodust ilma jäänud lapsi, vajavad kindlasti tuge ja julgustust. Koostöös MTÜ-ga Oma Pere saamegi senisest enam peredele vajalikku nõu ja abi pakkuda,“ lisas Rõivas.

MTÜ Oma Pere juhi Sigrid Petofferi sõnul oli teenuste arendamise eesmärgiks tagada peredele igakülgne ettevalmistus, et nad tuleksid toime ka kooliealiste ning erivajadustega lastega. Arvestades asjaolu, et enne lapsendamist sõlmivad osad pered perekonnas hooldamise lepingu või on eestkostjad, siis on teenused suunatud kõigile kasuvanematele.

Alates teisipäevast pakub MTÜ Oma Pere telefoninõustamist peredele, kus kasvav laps on lapsendatud, eestkostel või perekonnas hooldamisel. Abivajajal on võimalus helistada igal teisipäeval ajavahemikus kell 14–22 telefonil 5689 0150.

Anonüümne eestlane annetas raamatusarjale pool miljonit eurot

Tundmatuks jääda sooviv eestlane annetas pool miljonit eurot filosoofilise kirjanduse sarja "Avatud Eesti raamat" toetuseks, kirjutab Postimees.

Juba 2011. aasta juulist kehtiv koostööleping tundmatuks jääda sooviva annetaja ning Eesti Kultuurkapitali vahel näeb ette viie aasta sees igal aastal 100 000 eurot toetust AER-i stipendiumiprogrammile tingimusel, et sarja senine sponsor kultuurkapital jätkab oma panust 40 000 euro näol.

500 000-eurone annetus on seni teadaolevalt suurim eraannetus eesti kultuurile. Postimehe andmeil pole tegemist pärandusega, vaid annetuse tegi eestlane, kes elab ja tegutseb Eestis.

Kui keskmise tõlkeraamatu mahuks lugeda 20 autoripoognat ja ühe autoripoogna tõlketasuks keskmiselt 300 eurot, siis koos kirjastuskuludega võimaldab juba ainuüksi lisatoetus aastas avaldada kümmekond uut teost.

Peeter Waaksi süüdimõistmine jõustus lõplikult

Peeter Waaks Tartu ringkonnakohtu kohtusaalis  Foto: INNO TÄHISMAA

Relvadega seotud kuritegude eest Tartu maakohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsusel reaalselt vangi mõistetud Peeter Waaksi süüdimõistmine jõustus esmaspäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Tartu maakohus tunnistas mullu mai keskel Peeter Waaksi (34) süüdi tulirelva lohakas hoidmises ning tulirelva, selle helisummuti ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja määras talle nelja-aastase vangistuse. Kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati kriminaalmenetluse seadustiku alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jääb kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust loetakse tunamullu 4. maist, mil Waaks kinni peeti. Menetluskulude katteks peab Waaks tasuma 1000 eurot.

Müüjad tõstsid bensiini ja diislikütuse hinda

Pilt on illustratiivneMootorikütuste jaemüüja Neste tõstis esmaspäeval kell 11.30 bensiini hinda ühe sendi ning diislikütuse hinda 1,5 senti, Statoil läheb hinnatõusuga samas mahus kaasa.

Neste kliendisuhete juht Kristi Pari ütles BNS-ile, et hinnatõus oli põhjustatud sellest, et kütuste ostuhinnad on jaanuari esimesest poolest alates üles liikunud.

Hinnatõusu järel maksab bensiin 95 Neste jaamades 1,349 eurot liitri kohta, bensiin 98 maksab 1,389 eurot liiter ning diislikütus 1,364 eurot liiter.

Statoil läheb Neste hinnatõusuga samas mahus kaasa ning uued hinnad kehtivad Statoili jaamades alates kella 13.15, ütles Statoil Fuel& Retail Eesti AS-i kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts BNS-ile.

Kohus saatis tanklaröövli aastateks vangi

Pilt on illustratiivneTartu maakohus saatis esmaspäeval aastateks vangi tanklaröövis osalenud noormehe.

Kohus tunnistas Rainis Pikksöödi (29) kokkuleppemenetluses süüdi varguses ja röövis ning mõistis talle kolme aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistuse kandmise aja algust loetakse eelmise aasta 8. augustist. Menetluskulude katteks peab Pikksööt tasuma kokku 1063,60 eurot, lisaks peab süüdistatav tasuma kannatanu kasuks tsiviilhagi katteks 24,75 eurot, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD