EESTI UUDISED BNS

Valitsus kinnitas omavalitsuste 201-miljonilise haridustoetuse

Valitsus kinnitas neljapäeval toetus- ja tasandusfondi määruse, millega saavad omavalitsused kokku 201 miljonit eurot haridustoetust.

Toetusest moodustab 160 miljonit eurot üldhariduskoolide õpetajate palgatoetus, mis on 11,6 protsenti enam kui eelmisel aastal, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Üle-eestiliselt lubab toetus maksta õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 915 euro suurust palka. Haridustoetust jaotatakse omavalitsustega 2008. aastal kokku lepitud õpilaste arvu põhise rahamudeli alusel.

Riigieelarvest eraldatav hariduskulude toetus on tugi omavalitsustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palkade maksmisel. Samuti sisaldab see toetust õppekirjanduse soetamiseks, põhikoolis tasuta koolilõuna pakkumiseks, direktorite, õppealajuhatajate ja õpetajate koolitusteks ning õpilaskodudele.

Sellel aastal on põhikooli ja gümnaasiumi palgaraha eraldatud, mis garanteerib, et jätkusuutmatuid gümnaasiume ei saa rahastada põhikoolide arvelt.

Õpetajate palgatõus ei ole miinimumpalkade kasv, sest riik eraldab omavalitsustele jätkuvalt tunduvalt rohkem kui on vaja ainult alammäärade maksmiseks. Näiteks Tallinna linnale on tänavu eraldatud iga õpetaja ametikoha kohta umbes 1040 eurot ja Tartu linn saab keskmiselt õpetaja ametikoha kohta 1006 eurot.

Omavalitsus võib õpetajate palkadesse juurde panustada, kuid ei või seda raha mujal kasutada. Ministeerium tuli läbirääkimisel omavalitsustele vastu ning erandkorras ja väga põhjendatud vajadusel võib suunata kuni kaks protsenti õpetajate palgatoetusest direktoritele või õppealajuhatajatele.

Haridus- ja teadusministeerium kavandab hakata avaldama regulaarset õpetajate palgastatistikat omavalitsuste lõikes, esimene ülevaade on plaanis avaldada märtsis-aprillis.

Ansip: olukord pressivabadusega ei ole aastaga muutunud

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei tähenda Eesti kukkumine maailma ajakirjandusvabaduse indeksis olukorra halvenemist ning kukkumine kaheksa koha võrra on seotud indeksi koostamise metoodika muutumisega.

Ansip kritiseeris neljapäeval valitsuse pressikonverentsil Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektori Mart Raudsaare kolmapäeval BNS-ile antud kommentaare ajakirjandusvabaduse indeksi kohta. Raudsaar põhjendas Eesti kukkumist indeksis muu hulgas ka seadusloomega.

"Millegipärast arvatakse, et kui Eestis juhtub midagi head, juhtub see sõltumata valitsusest. Kuid kui juhtub midagi halba, on selles alati valitsus süüdi," lausus Ansip.

Peaministri sõnul on Eesti kukkumine pressivabaduse indeksis seotud metoodika muutusega, kuna viimases tabelis võttis indeksit koostav organisatsioon Piirideta Reporterid arvesse ka meediaväljaannete omanike kontsentratsiooni.

"Meediaväljaannete omanike kontsentratsiooni varasemates tabelites ei arvestatud ning Eesti kukkumine kaheksa koha võrra kolmandalt 11. kohale on otseselt seotud sellega. Eesti pressivabaduse üle ei ole mingit põhjust kurta, tegelikult on meil ajakirjandusvabaduse olukord täpselt sama, mis ta oli aasta tagasi. Tahtsin selle asja ära õiendada, muidu jäädaksegi valet kordama," lausus Ansip.

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektor Mart Raudsaar ütles kolmapäeval BNS-ile rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid (Reporters sans frontieres - RSF) värsket ajakirjandusvabaduse indeksit kommenteerides, et Eesti pressivabaduse vähenemistendentsi jätkudes on põhjust muretsemiseks.

Raudsaar ütles BNS-ile, et Eesti langemisel maailma pressivabaduse tabelis on kaks põhjust. "Üks komponent, mida nad arvestavad, on seadusloome," rääkis Raudsaar viidates karistusseadustiku muudatusele, mis käsitleb vaenu õhutamist.

Teine võimalik põhjus, miks Eesti koht pressivabaduse tabelis on langenud, on Raudsaare hinnangul meedia sõltumatus, mida on viimasel ajal mitmel korral rünnatud. "Üks on see palju kõneainet tekitanud Eesti Televisiooni saate saatejuhtide kõnepruuk, et mida nad võivad rääkida ja mida nad ei peaks rääkima," sõnas Raudsaar.

Kolmanda punktina tõi Raudsaar lisaks kahele eelnevale välja ka meedia eneseregulatsiooni. "Viimasel ajal on olnud üksjagu juttu sellest, et ka Eestis oleks vaja luua uus meediaregulaator ja ma ei ole kindel, kas see välja pakutud idee tähendaks nüüd ikkagi sõltumatu meediaregulaatori loomist," ütles Raudsaar.

Uue regulaatori temaatika on Raudsaare sõnul üle-Euroopaline ja seega ei saa olla kindel, kui palju see Eesti kohta pressivabaduse tabelis mõjutab. "Kui ma vaatasin pingerida, siis ma ei näe, et Põhjamaad oleksid siin oluliselt langenud. Minu meelest on põhiküsimus Eestile see, et kas me liigume Põhjamaade suunas ajakirjandusvallas või me liigume sealt eemale. Asi ei ole veel praegu väga hull, aga tendentsi jätkudes on põhjust muretsemiseks küllaga," nentis Raudsaar.

Pariisis tegutsev rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid ( Reporters sans frontieres - RSF) paigutas Eesti kolmapäeval avalikustatud maailma 2013. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis 179 riigi seas 11. kohale, mis on kaheksa koha võrra madalam kui aasta varem.

Mullu avalikustatud aastate 2011-2012 indeksis oli Eesti koos Hollandiga 3.- 4. kohal., 2010. aasta indeksis koos Iirimaaga 9.- 10. kohal ning 2009. aastal kuuendal kohal. 2008. aasta RSF-i ajakirjandusvabaduse indeksis jagas Eesti koos Soome ja Iirimaaga 4.- 6. kohta. 2007. aastal jagas Eesti koos Slovakkiaga 3.- 4. kohta.

Savisaar: Ansip tegi vea, kui ütles, et järgmist valitsust ei moodusta

Savisaare hinnangul tegi Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip vea, kui ütles, et järgmist valitsust tema enam ei moodusta.

"Selle tagajärg oli, et mitmetel meestel ja naistel tundus, et neil on marssalikepp taskus ja see tuleb välja võtta ja enda eest võitlema hakata, nii et ma arvan, et Ansip ütles seda liiga vara," sõnas Keskerakonna esimees Kuku raadio saates "Linnatund".

Ansipi selle väljaütlemise tagajärg on Savisaare hinnangul see, et enamus Reformierakonna juhtivaid poliitikuid on "auklikuks lastud" ja ainsana on ehk sellest pääsenud praegune justiitsminister Hanno Pevkur.

Savisaar ei välista, et Reformierakonda viimasel ajal ridamisi tabanud skandaalid on parteisisene võimuvõitlus. "Aga siin võivad ka koalitsioonipartnerid omapoolse abikäe ulatada ühele või teisele kandidaadile, kes neile näib rohkem sobivat," sõnas Savisaar.

Komisjon toetas kaherajalistel teedel piirkiiruse tõstmata jätmist

Pilt on illustratiivneValitsuse liikluskomisjon kiitis heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis.

Kolmapäeval koos olnud valitsuse liikluskomisjon kiitis heaks maanteeameti ettepaneku mitte tõsta suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis, samas säilib neljarajalistel esimese klassi maanteelõikudel suvine kiiruspiirang 110 km/h, teatas BNS-ile maanteeameti pressiesindaja.

Ka otsustas komisjon moodustada töörühma uue, liiklusohutust, tee klassi ning liiklussagedust arvestava kiirusrežiimi mudeli väljatöötamiseks. Sealhulgas kaalutakse ka võimaliku talvise alandatud piirkiiruse kehtestamise vajadust.

Liikluskomisjon kiitis heaks politsei ettepanekud liiklusjärelevalve tõhustamiseks, mille hulka kuulub ka väärteo raskusastmele vastavate karmimate karistuste rakendamine. Pressiesindaja selgitas, et karmus ei tähenda alati ainult suurt rahatrahvi, vaid ka muid võimalusi, näiteks juhtimisõiguse äravõtmist, põhi- ja lisakaristuse üheaegset kohaldamist, süüteo toimepanemise vahendi e sõiduki konfiskeerimist või paadunud kiiruseületajate arestimajja saatmist.

Ka kuulas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud komisjon ära ülevaate möödunud aasta liiklusohutusalasest olukorrast. Kuigi mullu liiklusohutusalane olukord paranes, pidas komisjon vajalikuks jätkata tegevusi liikluse ohutumaks muutmisel, sealhulgas liiklusohtlike kohtade likvideerimist, jalg- ja jalgrattateede ehitust ja valgustustingimuste parandamist ohtlikemates kohtades. Samuti lisanduvad tänavu kiiruskaamerad Harjumaa teedele

2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele.

Kohus saatis sarivägistaja Eero Pesuri kaheksaks aastaks vangi

Pilt on illustratiivneHarju maakohtu neljapäevase otsuse järgi peab nelja naise vägistamises süüdistatav Eero Pesuri minema kaheksaks aastaks vangi.

Tegelikult määras kohus Pesurile 12-aastase vangistuse, kuid kuna süüasi oli arutlusel lühimenetluses, arvestas kohus sellest kolmandiku maha ning järele jäi kaheksa-aastane vangistus.

Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee oli eelnevalt nõudnud Pesurile kahe aasta võrra pikemat vangistust. Pesuri kaitsja leidis, et kohus pidanuks süüalusele määrama karistuse sanktsiooni keskmises määras, millest tulnuks lühimenetluse sätteid arvestades kolmandik maha võtta.

Harju maakohus pidi arutama Pesuri süüasja juba teistkordselt, sest Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu mai lõpus Pesuri süüdimõistmise ja saatis kaasuse uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse.

Maakohtu eelmisele otsusele esitas apellatsiooni Eero Pesuri kaitsja, kes taotles kergema karistuse mõistmist. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee taotles ringkonnakohtu istungil omakorda maakohtu otsuse tühistamist motiivide puudumise ja karistuse leebuse tõttu. Motiivide puudumise etteheitega nõustus ka Pesuri kaitsja.

Harju maakohus mõistis mullu 25. aprillil 33-aastase Eero Pesuri süüdi vägistamises, sugulise kire vägivaldes rahuldamises ning seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja mõistis talle lühimenetluse korras kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus tunamullu 18. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Süüdistuse järgi vägistas Eero Pesur neli naist aastatel 2009-2011 Tallinnas ja Harjumaal. Kaht ohvrit ründas mees tunamullu 18. märtsi hilisõhtul Tallinna kesklinnas kino Kosmose lähedal otse tänaval.

Prokuratuur esitas mehele süüdistuse ka ühe naise suhtes sugulise kire vägivaldses rahuldamises isiku poolt, kes on ka varem pannud toime samalaadse kuriteo, ja seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse võtmises.

Demokraadid kavatsevad valimistel osaleda viies omavalitsuses

Kolmapäeval toimunud MTÜ Demokraatide valimiskoosolekul otsustati osaleda 2013. aasta sügisel toimuvatel kohalike volikogude valimistel vähemalt viies omavalitsuses.

„Meie eesmärk on luua tugev ühisjõud, kelle eesmärk pole vastandumine, vaid läbi koostöö astuda samm inimesele lähemale. Selle saavutamiseks alustame võimalikult laiapõhjalisi läbirääkimisi kõigi erakondade ja teiste kolmanda sektori ühendustega,“ teatas Demokraatide esimees Rainer Vakra BNS-ile.

Vakra rõhutas, et need inimesed, kes ei ole rahul sellega, mis poliitikas toimub ja soovivad oma kodukohas midagi paremaks muuta peavad kindlasti valimistel kandideerima. „Vaid nii saame olla oma kodukandis otsustaja rollis.“

Demokraatide hinnangul on oluline riigi ja omavalitsuse koostöö ning need kaks ei tohiks käia eri rada. „Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele parendada üle Eestilist koostööd riigi ja omavalitsuste vahel. Ühtlasi oleme teinud konkreetseid ettepanekuid kohaliku elukeskkonna parendamiseks. Olgu selleks näiteks Tallinnas igas linnaosas nädalavahetuseks ühe lasteaia avamine lastehoiuks või Võrus ühistranspordi küsimuste lahendamine,“ selgitas Vakra.

MTÜ Demokraadid on esindatud nii Euroopa Parlamendis, riigikogus kui ka Tallinna Volikogus. MTÜ Demokraatide juhatusse kuuluvad Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Ain Seppik, Vilja Savisaar- Toomast, Toomas Varek ja Rainer Vakra

Järgmised kohalikud valimised toimuvad Eestis 20. oktoobril.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD