Viimasel neljal aastal on sooritanud enesetapu viis politseinikku

Politsei ja piirivalveameti (PPA) andmetel sooritas aastatel 2009-2012 enesetapu viis politseinikku, PPA kaplanite analüüsi järgi on korrakaitsjate vabasurma minekute peamised põhjused seotud probleemidega eraelus.

Vabasurma läinud politseinikest kasutasid kolm enesetapuks teenistusrelva ja kaks isiklikku relva. Peale ühe juhtumi toimusid suitsiidid töövälisel ajal.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt märkis õiguskantsler Indrek Tederile saadetud kirjas, et politseinike enesetappude analüüsiks andmete kogumine on raskendatud, sest vabasurma läinud politseiametnike töökaaslased ei soovinud toimunust rääkida, põhjendades seda sooviga mitte sorida mineviku asjades. Küüt saatis Tederile ülevaate korrakaitsjate enesetappude kohta vastusena mullu detsembris saadetud kirjale, milles õiguskantsler viitas vajadusele uurida politseinike vaimse tervise kaitset ja vähendada enesetappe korrakaitsjate seas.

"Andmed, mida kaplanitel õnnestus suitsiidide tausta kohta koguda, kinnitavad nende varasemat koguduse- ja hingehoiutöö kogemust. Peapõhjuseks on süvaprobleemid lähisuhetes või ka taolise lähisuhte puudumine ehk üksildus. Nende mõjul hakatakse abi otsima alkoholist ja vahel ka kõrvalsuhetest, mis näiva leevenduse pakkumise asemel probleeme tegelikult veelgi süvendavad," märkis Küüt.

PPA juhi sõnul iseloomustab politseinike vabasurma minemise juhtumeid tendents, et kolleegidele oma probleemidest ei räägita ja enamikel juhtudel ei märka kolleegid tema käitumises midagi iseäralikku.

"Politseiametniku töö on oma olemuse, töökorralduse ja tagasihoidliku tasustamise tõttu stressirohke. Oma rolli mängivad ka politseisüsteemis toimuvad pidevad muutused ning personali vähenemisest tingitud suurenev töökoormus. Samas võib väita, et tööalased probleemid ei ole nii äärmusliku sammu astumisel, kui seda on suitsiidi sooritamine, kindlasti esikohal, küll aga võimendavad peapõhjust – kriisi lähisuhetes ja sellest tingitud pidetuse probleemi. Riskiteguriks on siinkohal ka relva omamine, mida saab sügava masenduse ja lootusetuse tunde tekkimisel kohe kasutada," nentis Küüt.

Politseinikele pakuvad psühholoogilist abi eelkõige PPA kaplanid, lisaks sellele on töötajatel võimalik saada asutuse kulul psühholoogi ja psühhiaatri teenust ning kulud katab politsei- ja piirivalveamet. Küüt tõdes, et seda võimalust väga laialt ei kasutata. 2012. aastal maksis politsei- ja piirivalveamet psühholoogi või psühhiaatri teenuse eest seitsmel korral kogusummas 558 eurot.

Politsei- ja piirivalveamet on seadnud eesmärgiks arendada hingeabisüsteemi ja töötajate teadlikkust vaimsest tervisest üldisemalt. Selleks asub amet koolitama vahetuid juhte ja töökeskkonnavolinikke kriisnõustamise teemadel. Vastavad koolitused on planeeritud politsei- ja piirivalveameti tänavuses koolituskavas. PPA tänavuses koolituseelarves on planeeritud hingeabi teenust puudutavateks koolitusteks 4000 eurot.

Iga politseiametnik peab enne tööle asumist läbima psühhiaatrilise kontrolli. Samas ei pea politsei- ja piirivalveamet vajalikuks regulaarse psühhiaatrilise kontrolli nõude kehtestamist, kuna töötervishoiuarst võib kahtluste korral suunata politseiametniku psühhiaatrilisse kontrolli. Samuti võib töötervishoiu arst lühendada regulaarsete tervisekontrollide vahelist aega, maksimaalselt on see kolm aastat.

Seega võib Küüdi sõnul väita, et vajadusel on psühhiaatriline kontroll politseiametnikele tagatud.