Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimehe Reemo Voltri kinnitusel ei ole õpetajate koolikiusamise ohvriks langemine kuigi sage, kuid koolides, kus käivad ka erivajadusega õpilased, on kindlasti vajalikud ka vastavad tugispetsialistid.

Voltri ütles BNS-ile, et statistikat õpetajate koolikiusamise ohvriks langemise kohta ei ole seni tehtud. "Ka koolide enda initsiatiiv on siiski see, et need asjad pigem jääksid kooli seinte vahele," sõnas Voltri. "Kohati vahest midagi juhtub, aga ma pigem siiski ei julgeks nüüd väita, et see trend oleks," lisas Voltri.

Voltri sõnul oleneb koolikiusamise ohvriks langemine ka õpetaja persoonist ja konkreetsest klassist. "Antud juhul oli tegemist siiski erivajadustega õpilaste klassiga, mis ei tähenda kuidagi, et seda saaks õigustada," sõnas Voltri.

"Kui koolis on eraldi selline klass, siis kindlasti ei piisa sellest, et me teeme sellise eraldi klassi, vaid seal tuleks siis ka vastavad tugimeetmed kasutusele võtta, nendega eraldi tegeleda, neile pakkuda vastavaid teenuseid ehk siis psühholoogi, sotsiaalpedagoogi eritähelepanu ja nii edasi," ütles Voltri. Tema hinnangul ei ole kindlasti õige saata sellise klassi ette eriväljaõppeta õpetaja.

Möödunud pühapäeval ilmus internetikeskkonda YouTube video, kus Pärnumaa Tõstamaa keskkooli õpilased mõnitavad, nügivad ja alandavad klassi ees olevat õpetajat, võttes talt ära küll pastakat, küll kriiti, togides teda demonstratiivselt jala või kätega ning määrides tema pintsakut. Kooli direktori kinnitusel oli tegu kasvatusraskustega klassi õpilastega.

Politseiametnikud on kooli töötajatega suhelnud ja jätkavad tegevusi, et toimunu asjaoludes selgusele jõuda ning kujundada juriidiline seisukoht.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas teisipäeval oma Facebooki lehel, et kõik oma ala hästi valdavad õpetajad ei suuda ega peagi suutma probleemsete noortega hakkama saada.

Kuigi üheksa kuu pärast toimuvad Eestis juba järgmised valimised, on Keskerakonnal endiselt ligi 383 000 euro ulatuses tasumata arveid 2009. aasta valimistest. kirjutab Postimees.

Keskerakond esitas eelmisel nädalal erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kampaaniakulude täiendavad aruanded, millest selgub, et möödunud aasta viimase kolme kuuga on partei tasunud oma võlgadest pea 59 000 eurot, kasutades selleks erakonnale riigieelarvest eraldatud toetust.

Eelmistest, 2009. aasta sügisel toimunud kohalikest valimistest jäänud võlga on Keskerakond vähendanud 34 284 ja sama aasta suvel peetud Euroopa Parlamendi valimiste võlgnevusi 23 803 eurot. Lisaks maksis erakond ära viimase 882 euro suuruse võla 2011. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistest.

Aruannete kohaselt on parteil aastavahetuse seisuga 382 894 eurot siiski veel tasumata. Sellest 8926 euro ulatuses tasumata arveid on Keskerakonnal europarlamendi ning 373 968 eurot kohalikest valimistest. Suurima summa, 299 277 eurot, võlgneb Keskerakond oma kauaaegsele koostööpartnerile Midfield, mis on korraldanud partei valimiskampaaniat kolmedel viimastel valimistel.

Keskerakond on varem järelevalvekomisjonile kinnitanud, et on sõlminud valimisvõlgade tasumiseks hankijatega kokkulepped ning soovib saada oma kohustustest esimesel võimalusel priiks. Teistel parlamendiparteidel valimisvõlgasid enam ei ole.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 20. oktoobril.

Elion taastas ööl vastu kolmapäeva nutiTV teenused, häired teenuse edastamisel tekkisid teisipäeva õhtul ja mõjutasid enam Kanal 2 ja ETV vaadatavust.

Probleemi kõrvaldamiseks tõstis Elion kanaliedastuse ühe peajaama tagant teise taha, mille tulemusena nutiTV häired kadusid, teatas ettevõtte pressiesindaja. Ta lisas, et 29. jaanuaril ajavahemikul 20.10 – 24 eetris olnud saadetel ja sarjadel, mida järelvaadatakse kordusTV või salvestusteenusega, võib esineda siiani häireid.

Videolaenutust rike ei puudutanud ja see teenus töötas tavapäraselt.

Teisipäeva õhtul kella 20.10 paiku tekkisid häired Elioni nutiTV teenuse edastamises, kuna pilt ja heli olid ebakvaliteetsed.

Eelmise nädala teisipäeval kell 18 sai alguse ulatuslik rike, mis puudutas Elioni nutiTV, hot.ee, äri e-posti, ja veebimajutuse teenuseid.

Elioni nutiTV sai ettevõte töökorda kolmapäeva hommikul kell 8.

Neljapäeva hommikuks olid kõik ettevõtteteenused, välja arvatud hot.ee keskkond, taastunud, sealhulgas ka e-posti ning veebimajatuse töö.

Rike oli seotud keskse andmesalvestuse seadmes esinenud tarkvaraprobleemiga.

Möödunud aastal esitas prokuratuur süüdistuse 33 suuremas organiseeritud narkokuritegevuse juhtumis, ühtlasi saadi uimastiärikatelt kätte ligi 900 000 euro ulatuses kuritegelikul teel teeninud tulu.

Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul selgus uurimisel, et kohtu alla saadetud 33 suurest narkokuriteost olid 14 seotud piiriülese seaduserikkumisega. "Kokku arestisid kohtud mullu suurte narkokaasuste raames kriminaalset tulu 875 000 euro ulatuses, kusjuure 17 juhtumi osas on süüdimõistev otsus ka jõustunud ning konfiskeerimisele läks kuritegelikku tulu 155 000 euro ulatuses," selgitas Aas.

Suurematest töövõitudest rääkides tõi Aas esile juhtumi, kus tabati Leedust suures koguses uimasteid Eestisse toonud grupp. Neilt saadi kätte 32,5 kilogrammi metamfetamiini sisaldanud pulbrit ning kokku arestiti vara 250 000 euro väärtuses, sealhulgas sularaha, sõiduautosid, tsikleid ja kinnistuid.

Aas tõi välja ka kohtusse saadetud süüdistuse, mis käsitles fentanüüliärikaid. Nimelt sai grupp süüdistuse kokku enam kui nelja kilogrammi fentanüüli käitlemises, kusjuures neilt saadi reaalselt kätte 1,5 kilogrammi fentanüüli ja 7,6 kilogrammi marihuaanat. "Neljast kilogrammist fentanüülist saanuks ligi 500 000 uimastidoosi," iseloomustas Aas kuriteo mastaapsust.

Tema sõnul said süüdistuse ka vedelat kokaiini Peruust Eestisse toonud grupp, kelle valdusest saadi kätte üks kilogramm kokaiini, samuti Läänemaal suurt kanepikasvatust pidanud isikud, kellelt võeti ära kuus kilogrammi kanepilehti ja 453 grammi õisikuid.

Aas märkis, et kuigi riik rakendab igal aastal suurt jõudu narkokuritegude ohjeldamiseks, on tegemist endiselt suure probleemiga. "2011. aastal said süüdistuse 25 ja aasta varem 18 suurt organiseeritud narkoäri ajanud gruppi, kuid probleem on jätkuv. Iga viies vanglates karistust kandev isik on süüdi mõistetud narkokuriteo eest," lisas Aas.

Siseminister Ken-Marti Vaher rõhutas samuti, et nii mullu kui ka tänavu on politsei üheks prioriteediks narkokuritegude vastane võitlus. "Uimastikuritegude vastu võitlemisest rääkides eraldas riik mullu varasemast 350 000 eurot rohkem vahendeid erioperatsioonideks, palgati juurde kuus inimest erioperatsioonide tarvis ning tööle asus uimastiennetuse valitsuskomisjon. Sinna kuulub lisaks neljale ministrile suur hulk eksperte ja vabakondade esindajaid ning minu hinnangul on töö alanud intensiivselt," rääkis Vaher.

Tema sõnul tabasid korrakaitsjad mullu erioperatsioonide käigus 42 tänavadiilerit ja ringlusest kõrvaldati varasemast 40 protsenti rohkem fentanüüle. "Kui 2011. aastal sai politsei kätte 33 000 doosi fentanüüli, siis mullu ligi 55 000," lisas Vaher.

Samas tõdes ka siseminister, et arenguruumi narkovastases võitluses veel on, mida näitab ka asjaolu, et mullu oli rekordiliselt palju narkosurmasid."Üle 80 protsendil juhtumitest tekitab üledoosi just fentanüül. Põhjus on selles, et pikaajalised uimastitarvitajad tahavad kangema narkootikumiga kiiremini ekstaasi jõuda, kuid on jõudnud kirstu. Fentanüüli puhul on samm kõrge ekstaasi ja surma vahel väga väike," ütles Vaher.