Harju maakohus loovutas kolmapäeval Soomele Eesti elaniku, kes uurimisandmetel osales kaks aastat tagasi Soome suurimas juveeliröövis Helsingis Malmi linnaosas.

Kui osad röövi osalised kuulsid jaanuari keskel Helsingis süüdimõistvat otsust, siis uurimisandmetel samuti röövis osalenud 1965. aastal sündinud Vene kodanikust Eesti elanik Pavel oli jätkuvalt tagaotsitav. Seda kuni 20. jaanuarini, kui politsei- ja piirivalveameti töötajad ta Narvas sisenemisel Venemaalt Eestisse kinni pidasid.

Kui algselt oli Pavel enda Soomele loovutamisele vastu, siis kolmapäeval Harju maakohtus toimunud loovutusmenetluse istungil oli ta juba meelt muutnud ja oli ka ise nõus Soome ametivõimude ette astuma. Kohus otsustaski mehe Soomele loovutada.

Helsingi kohus mõistis 18. jaanuaril kaks Eesti elanikku kahe aasta eest toime pandud Soome suurima, ligi 2,9 miljonit eurot kahju tekitanud juveeliröövi eest vangi, teatas STT. Kohus mõistis Juri Jakovlevile (43) kuue aasta ja Valeri Apilatile (37) viie ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse.

Prokurör nõudis kohtus meeste süüditunnistamist raskes röövis, kuid kuna relva kasutamine röövi ajal ei leidnud tõestamist, mõistis kohus mehed süüdi röövis. Soome seaduste järgi on röövi eest maksimumkaristus kuueaastane vangistus.

Samas süüasjas oli kohtu ees ka kolmas mees, keda prokurör süüdistas kuriteo planeerimises ning röövlite ning röövsaagi Rootsi toimetamises Tornio kaudu. Mees ei soovinud kohtus öelda, mida ta röövi ajal Soomes tegi. Kohus leidis, et süüalusel on õigus ütluste andmisest keelduda. Kuna mehe süüdimõistmiseks ei olnud piisavalt tõendeid, mõistis kohus ta õigeks.

Süüdistuse järgi osales röövis kokku viis meest, kellest kaks olid kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Maskides mehed röövisid 22. jaanuaril 2011 Helsingis Malmi linnaosas asuvat Malmin Korupaja nimelist juveeliäri ja said saagiks 2,9 miljoni euro väärtuses ehteid. Röövi ajal oli juveelipoes kaks klienti ja neli töötajat, kelle röövlid püstolitaolise esemega ähvardades kinni sidusid. Röövsaak on endiselt kadunud. Politsei on nimetanud seda juveeliröövi Soome ajaloo suurimaks ning väga professionaalselt läbiviiduks.

Ekspertiis tuvastas kaupluse klientide ja töötajate kinnisidumisel kasutatud kaablisidemelt Valeri Apilati DNA. Röövipaigale mahajäetud õhupüstolilt tuvastas ekspertiis DNA, mis võib suure tõenäosusega kuuluda Juri Jakovlevile, kuid täit kindlust selles ei olnud. Õhupüstolilt saadud DNA proovi kohus otsuse langetamisel ei arvestanud, kuid leidis siiski, et Jakovlevi osalemine röövis on tõestatud.

Kohus mõistis röövis osalenud kahelt mehelt välja ka hüvitised röövi ajal poes olnud klientidele ja kaupluse töötajatele. Suurima, 60 000 euro suuruse hüvitise mõistis kohus röövi ajal rase olnud naismüüjale.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimehe Reemo Voltri kinnitusel ei ole õpetajate koolikiusamise ohvriks langemine kuigi sage, kuid koolides, kus käivad ka erivajadusega õpilased, on kindlasti vajalikud ka vastavad tugispetsialistid.

Voltri ütles BNS-ile, et statistikat õpetajate koolikiusamise ohvriks langemise kohta ei ole seni tehtud. "Ka koolide enda initsiatiiv on siiski see, et need asjad pigem jääksid kooli seinte vahele," sõnas Voltri. "Kohati vahest midagi juhtub, aga ma pigem siiski ei julgeks nüüd väita, et see trend oleks," lisas Voltri.

Voltri sõnul oleneb koolikiusamise ohvriks langemine ka õpetaja persoonist ja konkreetsest klassist. "Antud juhul oli tegemist siiski erivajadustega õpilaste klassiga, mis ei tähenda kuidagi, et seda saaks õigustada," sõnas Voltri.

"Kui koolis on eraldi selline klass, siis kindlasti ei piisa sellest, et me teeme sellise eraldi klassi, vaid seal tuleks siis ka vastavad tugimeetmed kasutusele võtta, nendega eraldi tegeleda, neile pakkuda vastavaid teenuseid ehk siis psühholoogi, sotsiaalpedagoogi eritähelepanu ja nii edasi," ütles Voltri. Tema hinnangul ei ole kindlasti õige saata sellise klassi ette eriväljaõppeta õpetaja.

Möödunud pühapäeval ilmus internetikeskkonda YouTube video, kus Pärnumaa Tõstamaa keskkooli õpilased mõnitavad, nügivad ja alandavad klassi ees olevat õpetajat, võttes talt ära küll pastakat, küll kriiti, togides teda demonstratiivselt jala või kätega ning määrides tema pintsakut. Kooli direktori kinnitusel oli tegu kasvatusraskustega klassi õpilastega.

Politseiametnikud on kooli töötajatega suhelnud ja jätkavad tegevusi, et toimunu asjaoludes selgusele jõuda ning kujundada juriidiline seisukoht.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas teisipäeval oma Facebooki lehel, et kõik oma ala hästi valdavad õpetajad ei suuda ega peagi suutma probleemsete noortega hakkama saada.

Kuigi üheksa kuu pärast toimuvad Eestis juba järgmised valimised, on Keskerakonnal endiselt ligi 383 000 euro ulatuses tasumata arveid 2009. aasta valimistest. kirjutab Postimees.

Keskerakond esitas eelmisel nädalal erakondade rahastamise järelevalve komisjonile kampaaniakulude täiendavad aruanded, millest selgub, et möödunud aasta viimase kolme kuuga on partei tasunud oma võlgadest pea 59 000 eurot, kasutades selleks erakonnale riigieelarvest eraldatud toetust.

Eelmistest, 2009. aasta sügisel toimunud kohalikest valimistest jäänud võlga on Keskerakond vähendanud 34 284 ja sama aasta suvel peetud Euroopa Parlamendi valimiste võlgnevusi 23 803 eurot. Lisaks maksis erakond ära viimase 882 euro suuruse võla 2011. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistest.

Aruannete kohaselt on parteil aastavahetuse seisuga 382 894 eurot siiski veel tasumata. Sellest 8926 euro ulatuses tasumata arveid on Keskerakonnal europarlamendi ning 373 968 eurot kohalikest valimistest. Suurima summa, 299 277 eurot, võlgneb Keskerakond oma kauaaegsele koostööpartnerile Midfield, mis on korraldanud partei valimiskampaaniat kolmedel viimastel valimistel.

Keskerakond on varem järelevalvekomisjonile kinnitanud, et on sõlminud valimisvõlgade tasumiseks hankijatega kokkulepped ning soovib saada oma kohustustest esimesel võimalusel priiks. Teistel parlamendiparteidel valimisvõlgasid enam ei ole.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis 20. oktoobril.

Elion taastas ööl vastu kolmapäeva nutiTV teenused, häired teenuse edastamisel tekkisid teisipäeva õhtul ja mõjutasid enam Kanal 2 ja ETV vaadatavust.

Probleemi kõrvaldamiseks tõstis Elion kanaliedastuse ühe peajaama tagant teise taha, mille tulemusena nutiTV häired kadusid, teatas ettevõtte pressiesindaja. Ta lisas, et 29. jaanuaril ajavahemikul 20.10 – 24 eetris olnud saadetel ja sarjadel, mida järelvaadatakse kordusTV või salvestusteenusega, võib esineda siiani häireid.

Videolaenutust rike ei puudutanud ja see teenus töötas tavapäraselt.

Teisipäeva õhtul kella 20.10 paiku tekkisid häired Elioni nutiTV teenuse edastamises, kuna pilt ja heli olid ebakvaliteetsed.

Eelmise nädala teisipäeval kell 18 sai alguse ulatuslik rike, mis puudutas Elioni nutiTV, hot.ee, äri e-posti, ja veebimajutuse teenuseid.

Elioni nutiTV sai ettevõte töökorda kolmapäeva hommikul kell 8.

Neljapäeva hommikuks olid kõik ettevõtteteenused, välja arvatud hot.ee keskkond, taastunud, sealhulgas ka e-posti ning veebimajatuse töö.

Rike oli seotud keskse andmesalvestuse seadmes esinenud tarkvaraprobleemiga.