Eesti kommertspankadel oli jaanuari lõpu seisuga kokku 1 944 510 internetipanga klienti, telefonipanga teenusel oli möödunud kuu lõpuks 925 235 klienti.

Võrreldes detsembriga kasvas internetipanga klientide arv jaanuaris 4877 võrra ja telefonipanga teenuse kasutajate arv 2991 võrra.

Swedbanki internetipangal oli jaanuari lõpu seisuga 946 183 klienti ja telefoni operaatorteenuse kasutamiseks oli leping sõlmitud 552 513 kliendil. Võrreldes detsembri lõpuga kasvas internetipanga klientide arv 2015 võrra ja telefonipanga klientide arv 3047 võrra.

SEB Panga erakliendi internetipangal oli jaanuari lõpus 576 195 kasutajat ja ärikliendi internetipangal 72 556 kasutajat. Kuuga kasvas erakliendi internetipanga kasutajate arv 1224 võrra ning ärikliendi internetipanga kasutajate arv 535 võrra. SEB mobiilpanga kasutajate arv tõusis jaanuari lõpuks kuuga 63 võrra 96 801 kliendini. Telefonipanga kasutajaid oli SEB-l jaanuari lõpus 9168 ehk 21 kasutaja võrra vähem kui detsembri lõpus.

Danske Pangal oli jaanuari lõpus kokku 174 835 internetipanga kasutajat, mida on võrreldes detsembri lõpuga 619 võrra vähem. Danske telefonipanga kasutajate arv vähenes kuuga 568 võrra 156 599 kasutajani.

Nordea Pank avas jaanuaris 780 uut internetipanga lepingut. Pangal oli jaanuari lõpu seisuga kokku 110 154 internetipanga kasutajat, võrreldes kuu varasemaga on kasutajate arv suurenenud 470 võrra. Kõik Nordea internetipanga kliendid saavad automaatselt kasutada ka telefonipanka.

LHV Panga internetipangal oli jaanuaris 37 045 kasutajat, võrreldes detsembriga kasvas see arv 1253 võrra.

Krediidipanga internetipanga aktiivsete klientide arv oli jaanuari lõpus 22 536, mis on kaheksa võrra rohkem eelneva kuuga võrreldes.

Citadele bankal oli jaanuari lõpus Eestis 5006 internetipanga kasutajat, mis on detsembri lõpuga võrreldes üheksa kasutaja võrra vähem.

LHV Pank, Krediidipank ja Citadele telefonipanga teenust ei paku.

Jaanuari kaalutud keskmise börsihinna arvutamisel tekkis Eesti Energia hinnamoodulis tõrge, mille tõttu läksid börsihinnad ühe tunni võrra nihkesse ja ettevõtte börsihinnaga pakettide elektrihinna arvutuses ilmnes 0,01-sendine arvutusviga.

Kõik kliendid, kes on valinud kas Kindel elektripaketi või kel on kaugloetav elektriarvesti, on saanud korrektsed arved, teatas Eesti Energia.

"Jaanuari kaalutud keskmise börsihinna arvutamisel tekkis meie hinnamoodulis tõrge, mille tõttu läksid börsihinnad ühe tunni võrra nihkesse. Kogu süsteemi töökindlus ja arvutuskäigud olid meil küll mitmekordselt üle kontrollitud, ent kuna viga tekkis alusandmetes, polnud seda võimalik kontrollide käigus tuvastada," selgitas Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor Sten Argos.

"Seni oli esimene avatud turu arveldusperiood üle ootuste hästi sujunud. Arvelduses on täpsus ülioluline, mistõttu tühistame seni väljastatud Muutuv ja Kombineeritud pakettide arved, kus arve summa arvutusvea parandamisel muutub ning väljastame uued arved," ütles Argos. "Ühtlasi võtame kasutusele täiendavad kvaliteedikontrolli meetmed."

Muutuv paketi keskmine ühetariifne hind koos käibemaksu ja marginaaliga oli jaanuaris 5,41 senti kilovatt-tunnist. Kahetariifse paketi puhul oli keskmine päevahind koos 5,97 senti kilovatt-tunnist ja ööhind 4,73 senti kilovatt-tunnist. Arvutusviga mõjutab elektriarveid keskmiselt neli eurosenti, märkis Eesti Energia.

Reedest saavad ettevõte sõnul uue arve ainult need Muutuv ja Kombineeritud pakettide kliendid, kelle elektriarve summa vea parandamisel muutub.

Kultuuriministeerium esitas neljapäevasele valitsuse istungile uue muuseumiseaduse, mis korrastab muuseumide omandivorme puudutavat õigusruumi, määratleb muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning loob rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul võimaldab näituse kahjuhüvitise süsteemi sisseseadmine muuseumidel korraldada rohkem kõrgetasemelisi välisnäitusi. „Praegu on mitmed sellised näitused jäänud toimumata liiga suurte kindlustusmaksete pärast või seetõttu, et museaalide omanik ei aktsepteeri erakindlustust,“ märkis Lang.

Eelnõu järgi vastutab riigimuuseum välisriigist Eestisse näitusele saadetud teoste säilimise eest. Juhul kui teosed saavad kahjustada, tagab riik selle hüvitamise riigieelarve vahenditest. Sama põhimõte kehtib ka Eesti näituste puhul välisriikides.

„Kindlasti tõstab see Eesti usaldusväärsust rahvusvaheliste näitusekorraldajate silmis,“ märkis Lang. Ta lisas, et süsteem ei rakendu automaatselt kõigile näitustele, vaid kahjuhüvitise tagamist saavad taotleda riigimuuseumid ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid ainult olulise ajaloo- või kunstiväärtusega näitustele.

Peale selle määratletakse eelnõuga muuseumikogu täiendamise põhimõtted, et tõsta mõtestatud kogumisotsuste abil muuseumikogude kvaliteeti. Laieneb ka muuseumide ring, kellele võib halduslepinguga riigile kuuluva muuseumikogu kasutada anda. Samuti täpsustati munitsipaalmuuseumile, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumile ja eramuuseumile tegevustoetuse määramise korda, et kõigil muuseumidel olenemata omandivormist oleks võrdne ligipääs riigieelarvelise toetusele.

Uus muuseumiseadus kohaldub eelkõige riigi asutatud muuseumidele. Munitsipaalmuuseumile, avalik-õiguslikele muuseumidele ja eramuuseumile kohaldatakse seadust üksnes siis, kui need muuseumid peavad museaalide üle arvestust muuseumide infosüsteemis.

Pärast valitsuselt heakskiidu saamist saadetakse eelnõu riigikogusse ning vastuvõtmise järel peaks uus muuseumiseadus jõustuma 2013. aasta suvel.

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas kolmapäeval otsuse anda Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud teenetemärgid.

Eesti tänab ja tunnustab neid, kes on erinevatel elualadel ilmutanud suurt professionaalsust, leidlikkust, järjekindlust ja mitmel juhul ka vaprust, kirjutas riigipea otsuse eessõnas.

"Teie pühendumus oma kutsetööle või tegevusele kodukoha hüvanguks on aidanud Eestit muuta suuremaks, paremaks, turvalisemaks. Te kõik olete teinud rohkem, kui töökohustused seda nõudnuks," rõhutas president Ilves. "Samuti tänab Eesti meie toetajaid välismaal, neid, kes mõistavad meie eesmärke ja püüdlusi ning tänu kellele oleme saanud kindlamaks ja tugevamaks."

Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi saavad Eesti välispoliitiliste püüdluste pikaaegne toetaja ja Euroopa Parlamendi president aastatel 2007-2009 Hans-Gert Pöttering ning Ameerika Ühendriikide eelmine riigisekretär, Atlandi-ülese koostöö ja NATO liitlassidemete arendaja Hillary Clinton.

Kotkaristi I klassi teenetemärgi saab NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja admiral James Stavridis, kes aitas ühildada Eesti kaitseväe arengukava NATO kaitseplaanidega ja samuti jõuda Balti õhuturbe lahenduseni. Kotkaristi II klassi teenetemärgi saab Eesti-Soome kaitse- ja julgeolekukoostöö pikaajaline edendaja, admiral Georgij Alafuzoff. Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad Eesti-Poola kaitsekoostöö taganttõukaja, Poola kahekordne kaitseminister Janusz Onyszkiewicz ning ajalehe “Novaja Gazeta” üks asutajaid ja selle peatoimetaja alates 1995. aastast, sõnavabaduse kaitsja Dmitri Muratov Venemaalt.

Eesti tunnustab meie andekaid teadlasi. Teenetemärgi saavad Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi looja ja direktor, mitmete mereuuringute ekspeditsioonide juht Läänemerel ja Atlandi ookeanil Jüri Elken; Eesti Kunstiakadeemia professor, kunstiajaloolane, koguteose “Eesti kunsti ajalugu” peatoimetaja Krista Kodres; tunnustatud tehnikateadlane ja energeetik, professor Aadu Paist Tallinna Tehnikaülikoolist, kelle põhitähelepanu on viimastel aastakümnetel koondunud kohalike kütuste, aga ka jäätmete energeetilisele kasutamisele; majandusteadlane, akadeemik Urmas Varblane Tartu Ülikoolist, kes on ka Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi üks eestvedajatest ja põhitäitjatest; Küberneetika Instituudi direktor, mehhaanikateadlane, professor Andrus Salupere; bioinformaatikateadlane, akadeemik Jaak Vilo Tartu Ülikoolist, üks enim tsiteeritavaid Eesti teadlasi, kelle ülesandeks on olnud ka Eesti geeniteadlaste ja –tehnoloogide töö originaalsete tulemuste ja andmebaaside kättesaadavaks tegemine rahvusvahelisele teadlaskonnale; Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor, ülikooli arstiteaduskonna mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar, kelle peamised teadussuunad on olnud seotud infektsioonihaiguste patogeneesi ja raviga peamiselt vastsündinutel ja HIV positiivsetel patsientidel; küberneetik Monika Oit ning informaatik ja programmeerija Arne Ansper, mõlemad Cybernetica AS-ist.

Teenetemärgi saavad kultuuritegelased, kelle looming on tuttav ja armastatud kümnetes tuhandetes kodudes ning mitmete puhul Eestist kaugemalgi. Nende seas on meie tippnäitlejad Ines Aru, Marika Vaarik ja Hannes Kaljujärv, helilooja Anti Marguste, dirigent Paavo Järvi, ooperilaulja Ain Anger, viiulikunstnik ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliosakonna professor Mare Teearu, Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis ja Eesti Meremuuseumi direktor, Lennusadama vesilennukite angaaride taastamist juhtinud Urmas Dresen, teatriteadlane ja tõlkija Mardi Valgemäe, teatri “Varius” looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu, graafik Silvi Liiva, Eesti Filharmoonia Kammerkoori solist Kaia Galina Urb, nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik Helle Laas, luuletaja ja kultuuriajakirjanik Karl-Martin Sinijärv.

Eesti tänab ja tunnustab meie meedikuid. Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad südamearst ja Eesti-Läti tervishoiualase koostöö arendaja Merike Salumäe Valga Haiglast; neuroloog, suurepärane õppejõud ja väljapaistev teadlane, akadeemik Toomas Asser Tartu Ülikooli Kliinikumist; aastakümneid rinnavähihaigeid opereerinud ja ravinud kirurg-onkoloog Riina Kütner Põhja-Eesti Regionaalhaiglast; sama haigla osakonnajuhataja, kirurg Jaan Tepp, kes on paljude Eesti nooremate kirurgide koolitaja ja kahel korral töötanud sõjakirurgina Afganistanis.

Valgetähe teenetemärgi saavad mitmed haridustöötajad. Nende seas on Rapla Laulustuudio juhataja ja juhendaja, muusikaõpetaja Thea Paluoja; Narva Laste Loomemaja direktor Galina Moldon, kes Narva abilinnapeana korraldas eesti keele õpetamist sealsetes koolides, sõlmis esimese koostöölepingu Tartu Ülikooliga ja on rahvusvahelise Chopini konkursi korralduskomitee juhataja; Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur Jaan Kalda, kes on üle 15 aasta olnud riigisiseste füüsikaolümpiaadide korraldaja ja Eesti võistkondade mentor rahvusvahelistel olümpiaadidel; Tiigrihüppe Sihtasutuse kauaaegne juht Enel Mägi; lasteaiaõpetaja Naima Mahon, kelle eestvedamisel sai 27 aastat tagasi Tallinna Rõõmutarekese lasteaiast alguse liitrühmade kasutamine ja kes aitas koostada erinevatest vanusegruppidest moodustatud liitrühmadele sobiva õppekava; 35 aastat Vastseliina koolis töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana töötanud Geenart Nagel, mitmete õpikute ja õppematerjalide autor.

Eesti tänab 95. iseseisvuspäeva eel neid, kes on minevikus meie iseseisvuse eest seisnud. Teenetemärgi saavad Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate liidu omaaegne esimees Jaak Jüriado Rootsist ning endine vabatahtlik soomepoiss Uno Mändla, kes vastas admiral Pitka üleskutsele kaitsta Eesti Vabariiki.

Eesti tänab meie tänaseid kaitseväelasi. Kotkaristi teenetemärgi mõõkadega saavad seitsmel välismissioonil teeninud ja korduvalt oma üksuse lahingutegevust edukalt juhtinud nooremseersant Janno Jänts, samuti Afganistanis NATO operatsioonil raskelt vigastada saanud kaitseväelased: seersant Janno Lepik ning mitmeid isevalmistatud lõhkekehi avastanud lahingpioneerid nooremseersant Madis Põri ja kapral Raigo Roots. Kotkaristi teenetemärgi saab ka kapten Elle Jürgenson, kes teenis Afganistanis Eesti kontingendi arstina kaks järjestikust pooleaastast rotatsiooni.

Eesti tunnustab tublisid politsei- ja piirivalveametnikke. Kotkaristi teenetemärgi saavad Jüri Nurme, kes taasloodud politsei esimese peadirektorina juhtis aastatel 1990-1992 politseiorganisatsiooni selle kõige murrangulisemal ja keerulisemal ajal; politseikolonel Aivar Alavere, kriminaalpolitsei kaasaegse ja professionaalse jälitusvõimekuse arendaja ja juhtija Keskkriminaalpolitseis; politseikapten Kaido Kõplas, pikaajaline narkokuritegevuse vastase tegevuse eestvedaja ja paljude edukate operatsioonide juht Põhja prefektuuris; vanempiirivalvur Kuldar Merimaa Mustajõe kordonis, Narva piirilõigu piiriesindaja abi, aktiivne Kaitseliidu liige, kes on valvanud Schengeni välispiiri ka Kreekas ja Bulgaarias; Kaitsepolitsei ametnik Marko Rohtmets; piirivalvemajor Rando Kruusmaa, kes siseministeeriumis töötas välja ainulaadse süsteemi piiriületuse korraldamiseks ja piirijärjekordade kaotamiseks, millest nüüd võtavad eeskuju mitmed Euroopa Liidu riigid ja ka Venemaa.

Eesti tänab oma riigiametnikke. Valgetähe teenetemärgi saavad riigiarhivaar Priit Pirsko, haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja Irene Käosaar, erastamise korraldaja Eestis Väino Sarnet, keskkonnaministeeriumi asekantsler ja üks enim Eesti metsandust kujundanud inimene viimase 20 aasta jooksul Andres Talijärv, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse peakorraldaja Diana Beltadze ning infoturbe edendaja Heiki Hunt.

Eesti tunnustab vabatahtlikke abistajaid, kohaliku elu edendajaid, nende vastutustundlikkust ühiskonna ja oma kodukandi vastu. Teenetemärgi saavad eestikeelse Vikipeedia arendaja, Tallinna Ülikooli dotsent Andres Luure, Eesti meteoroloogia arendaja Leo Rannaleet, SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro, 20 aastat Eesti Diabeediliitu juhtinud Ulvi Tammer-Jäätes ja Eesti Raudtee ametiühingu peausaldusisik Tatjana Gladilina. Samuti saavad Valgetähe teenetemärgi Jõgeva Kultuurikeskuse juhataja ja Jõgevamaa kauaaegne kultuuritöö eestvedaja Airi Rütter, Saaremaa kultuuriloo jäädvustaja Heinrich Männa, Mulgi Kultuuri Instituudi projektijuht ning mulgi kultuuri ja keele arendaja Alli Laande, Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson, Järvamaa Koigi valla Prandi küla ettevõtmiste eestvedaja Õnne Põllumets, endine Muhu Muuseumi direktor ning rahvaluule ja rahvariiete koguja Alviine Schmuul, Lääne-Virumaa Vihula valla ajaloo talletaja Villu Jahilo ning Peipsi-äärse Varnja külavanem Raissa Poljakova.

Eesti annab teenetemärgid ettevõtjatele ja põllumeestele, kelle tegevus on edendanud ka nende piirkonna või kogu riigi arengut. Autasustatute seas on uuendusmeelne põllumees, OÜ Männiku Piim omanik ja Tartumaa Haaslava valla mitmete hoolekandeprojektide käivitaja Avo Samarüütel, AS Laatre Piim juhataja ja külaelu arendaja Edda Vahtramäe, ettevõtja, konkurentsivõimelise kutsehariduse edendaja ja noorteadlaste toetaja Väino Kaldoja, suurettevõtja Vladimir Volohhonski, üks Baltic Workboats AS-i omanikest ja Saaremaa oluline tööandja Margus Vanaselja, ettevõtluse ja kutseõppe edendaja Feliks Mägus Nordic Hotels OÜ-st, masinatööstusettevõtte Same OÜ asutaja ja üks omanikest Tarmo Tein Jõgevamaalt, Eesti leivatööstuse edendaja Ants Promann, ettevõtja ja investor Allan Martinson, Viljandi Aken ja Uks üks omanikke ning Õisu mõisa taastamise eestvedaja Paavo Lampinen.

Teenetemärgi saavad ka Vladimir Olissov Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS-ist, kes evitas meetodi, kuidas vähendada vääveldioksiidi heitmeid põlevkivikatelde suitsugaasides ning Viktor Nikolai, kes on pikka aega tublilt töötanud Eesti Põlevkivi Ahtme Kaevanduses, olnud aktiivselt tegev Rahvarindes ja Eesti Kongressi valimistel, hilisemalt Jõhvi linna- ja vallavolikogus.

Iseseisvuspäeva eel tunnustab Eesti ajakirjanikke, nende professionaalsust ja pühendumust. Teenetemärgi saavad Eesti Rahvusringhäälingu Valgamaa korrespondent-operaator Ragnar Kond, kes vahendab sageli ka uudiseid Lätist; Lasteekraani Muusikastuudio juhataja ning paljude telesaadete, sh “Laulukarussell”, “Kaks takti ette”, “Tähed muusikas” ja “Perepidu” vedaja Eve Viilup; kauaaegne pressifotograaf, Läänemaa kroonik ja kohaliku ajaloo talletaja Arvo Tarmula.

Eestile kuulsust toonud sportlastest ja treeneritest saavad teenetemärgi olümpiahõbe, maadleja Heiki Nabi ja tema treener Henn Põlluste, samuti jalgpallur Konstantin Vassiljev.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad 124 korda verd loovutanud Valeriy Baluev ja 105 korda verd loovutanud Petr Prusak Kohtla-Järvelt ning 102 korda verd loovutanud Aili Käiro Tartumaa Mäksa vallast.

Eesti tänab meie sõpru ja toetajaid välismaal. Teenetemärgi saavad Eesti iseseisvuse kauaaegne toetaja, Eesti-Rootsi sidemete tugevdaja Mats Johansson, Eesti aukonsul Firenzes Giuseppe Antonio Barranco di Valdivieso, rahvuseepose “Kalevipoeg” tõlkija hindi keelde Vishnu Khare Indiast, Eesti tudengite praktika toetaja Saksamaal Carl-Otto Riesenkampff, Eesti muusikakultuuri propageerija Soomes, endine YLE muusikasaadete peatoimetaja Aarno Cronvall ning Marimaa ja Eesti suhete edendaja Valeri Veršinin, kelle marikeelses tõlkes ilmus hiljuti Friedebert Tuglase “Väike Illimar” ja kes 1991. aasta talvel korjas Marimaal ligi tuhat allkirja iseseisvust taastava Eesti rahva toetuseks.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Kadrioru kunstimuuseumis.

Mullu ja 2011. aastal andis Ilves iseseisvuspäeva eel 99 teenetemärki. Nii 2010. kui ka 2009. aastal andis president Ilves iseseisvuspäeva eel teenetemärgi 97 inimesele. 2008. aastal sai riikliku autasu 268 ja 2007. aastal 342 inimest.

2006. aastal annetas president Arnold Rüütel teenetemärgi 834, 2005. aastal 443, 2004. aastal 447, 2003. aastal 293 ja 2002. aastal 400 inimesele.

2001. aastal sai president Lennart Merilt tema viimasel presidendiaastal ordeni 795 inimest.