EESTI UUDISED BNS

Swedbank vähendab kontori- ja sularahaautomaatide võrgustikku

www.swedbank.eeSel aastal vähendab Swedbank oma kontori- ja sularahaautomaatide võrgustikku, kokku sulgeb pank aasta jooksul uksed kuuel kontoril.

Kuue võrra jääb vähemaks ka sularaha väljavõtu kohti – viis neist Tallinnas ja üks Tartus, teatas pank.

Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilissoni sõnul vähendab pank kontorivõrku eelkõige vähenenud kasutatavuse tõttu. "Inimeste kasvav soov teha pangatoiminguid elektroonilistes kanalites on otseselt mõjutanud meie kontorite külastatavust – näiteks mõnes suletavas kontoris on klientide hulk viimase viie aasta jooksul langenud ligi 40 protsenti, mullu aga enam kui 10 protsenti," märkis Ilisson.

"Seetõttu viimegi kontorivõrgu vastavusse reaalse olukorraga. Rohkem muudatusi hetkel plaanis pole," lisas ta.

Alates 1.juunist 2013 sulgevad uksed Marienthali ja Kawe kontor Tallinnas, Põhjakeskuse kontor Rakveres ning 1. juulil Elva ja Märjamaa kontorid. Pärnu Teatri kontor suletakse märtsis.

Elvas ja Märjamaal hakkab kontoreid asendama Swedbanki pangabuss, samuti jäävad mõlemasse kohta alles sularahaautomaadid ning senised sularaha sissemakseautomaadid seadistatakse ümber sularaha ka välja andma.

Pärnusse jääb senise kolme kontori asemel alles kaks suurt, täisfunktsionaalsusega kontorit.

Suletavate kontorite töötajatel on panga kinnitusel võimalik jätkata tööd teistel ametikohtadel pangas.

Illisoni sõnul sulges pank eelmisel aastal samuti mõned kontorid väiksemates linnades, kuhu pandi siis käima pangabuss. "Kontori sulgemisega kaasneva miinusena toodi välja sularaha sissemakse võimaluste puudumist. Võtsime kriitikast õppust - tänavu seadistame üle Eesti tööle ligi 30 endist sularaha sissemakseautomaati, mis võimaldavad seejärel ühe masina abil nii raha välja võtta kui arvele panna. Teiste hulgas saavad sellised masinad olema ka kohtades, kus kontorid töö lõpetavad," selgitas ta panga kavatsusi.

Sularahaautomaatide võrk väheneb reaalselt 25 masina võrra, peamiselt Tallinnas ja Tartus kohtades, kus seni on olnud mitu masinat kõrvuti. "25 võrra väheneb küll masinate arv, kuid reaalseid sularaha väljavõtu kohti on ainult kuue võrra vähem – viis neist Tallinnas ja üks Tartus. Enamasti muutub neis kohtades sularahamasina iseloom - lisaks sularaha välja võtmisele hakkavad masinad pakkuma ka võimalust raha arvele panna," selgitas Ilisson.

Tema sõnu jälgiti pikalt masinate käibeid, analüüsiti piirkondlikku esindatust ning paiknemise tihedust.

Pärast nimetatud muudatusi jätkab Swedbank enda teatel endiselt suurima kontorivõrguga pangana Eestis – kokku on pangal üle Eesti 52 kontorit, 386 sularaha väljamakseautomaati (ATM), 31 makseautomaati ning märtsiks ligi 30 uut ümberseadistatud sularaha sisse- ja väljamakseautomaati ja ligi 30 ainult sularaha sissemakseautomaati.

Kokku on pangal 416 masinat, millest saab sularaha välja võtta ja ligi 60 masinat, millesse saab sularaha sisse panna.

SEB tagastab poole miljoni ulatuses ekslikult enamküsitud intresse

Pilt on illustratiivneSEB Pank tuvastas tehnilise vea tähtajaks tasumata laenumaksete intressiarvestuses, millega seoses muutis pank intressiarvestuse süsteemi ning teeb kõigile asjast puudutatud era- ja äriklientidele intresside tagasimaksed - keskmine tagasimakse on viis eurot.

Kokku puudutab tagasimakse 72 026 laenukliendi 101 797 võlgnevuses olnud laenulepingut. Nendest 99 546 laenulepingu osas teeb SEB tagasimakse neljapäeval, makstes välja 493 031 eurot ehk keskmine tagasimakse on viis eurot, teatas pank. Ülejäänud 2 251 laenulepingu osas on vajalik täiendav andmete kontrollimine ning pank kannab enammakstud summad tagasi esimesel võimalusel.

SEB tuvastas eelmise aasta lõpus pangasüsteemis vea, mille tõttu ei peatunud laenuintressi arvestamine tähtajaks tasumata laenumaksetelt. Nende puhul oleks pidanud süsteem arvestama ainult viivist ning tavapärane laenuintressi arvestamine oleks pidanud olema peatatud. SEB parandas süsteemis olnud vea ning tuvastas võlgnevuses olnud laenukliendid, kellelt oli arvestatud selle vea tõttu enam intresse.

Valdav enamus tagasimakseid on panga teatel seotud klientidega, kes hilinesid laenumaksetega aastatel 2008-2010.

Pank arvestab enammakstud intressisummad tagasi nendele klientidele, kes maksid tähtajaks tasumata laenumaksetelt nii viivist kui ka intressi. Lisaks otsustas SEB tasuda klientidele enammakstud summa pealt viivist. Viivise määrana rakendab SEB enam tasutud intressi makseperioodil kehtinud võlaõigusseadusest tulenevat võlasuhetes kasutatavat määra, mis enne euro kasutuselevõttu oli maksimaalselt 11 protsenti ning pärast seda 8,25 ja 7,75 protsenti aastas.

Valitsus eraldas Estonian Airile veel 4,5 miljonit

Pilt on illustratiivneValitsus otsustas neljapäevasel istungil maksta AS-ile Estonian Air välja laenu viimane osamakse, mille suurus on 4 507 000 eurot.

Tegemist on viimase osamaksega 8,3 miljoni suurusest laenust, mille valitsus otsustas eelmise aasta lõpus reservfondi vahenditest Estonian Airile eraldada, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Laenu esimene osamakse oli 793 000 eurot ning see maksti välja laenulepingu sõlmimise kuupäeval, teine, kolme miljoni euro suurune osamakse tehti 18. jaanuaril.

Laenu eesmärk on tagada lennuühendused Eestile olulistesse sihtkohtadesse ning aidata kaasa ettevõtluse arendamisele ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisele.

Pankadel on 1,944 miljonit internetipanga klienti

Foto: Aigar NagelEesti kommertspankadel oli jaanuari lõpu seisuga kokku 1 944 510 internetipanga klienti, telefonipanga teenusel oli möödunud kuu lõpuks 925 235 klienti.

Võrreldes detsembriga kasvas internetipanga klientide arv jaanuaris 4877 võrra ja telefonipanga teenuse kasutajate arv 2991 võrra.

Swedbanki internetipangal oli jaanuari lõpu seisuga 946 183 klienti ja telefoni operaatorteenuse kasutamiseks oli leping sõlmitud 552 513 kliendil. Võrreldes detsembri lõpuga kasvas internetipanga klientide arv 2015 võrra ja telefonipanga klientide arv 3047 võrra.

SEB Panga erakliendi internetipangal oli jaanuari lõpus 576 195 kasutajat ja ärikliendi internetipangal 72 556 kasutajat. Kuuga kasvas erakliendi internetipanga kasutajate arv 1224 võrra ning ärikliendi internetipanga kasutajate arv 535 võrra. SEB mobiilpanga kasutajate arv tõusis jaanuari lõpuks kuuga 63 võrra 96 801 kliendini. Telefonipanga kasutajaid oli SEB-l jaanuari lõpus 9168 ehk 21 kasutaja võrra vähem kui detsembri lõpus.

Danske Pangal oli jaanuari lõpus kokku 174 835 internetipanga kasutajat, mida on võrreldes detsembri lõpuga 619 võrra vähem. Danske telefonipanga kasutajate arv vähenes kuuga 568 võrra 156 599 kasutajani.

Nordea Pank avas jaanuaris 780 uut internetipanga lepingut. Pangal oli jaanuari lõpu seisuga kokku 110 154 internetipanga kasutajat, võrreldes kuu varasemaga on kasutajate arv suurenenud 470 võrra. Kõik Nordea internetipanga kliendid saavad automaatselt kasutada ka telefonipanka.

LHV Panga internetipangal oli jaanuaris 37 045 kasutajat, võrreldes detsembriga kasvas see arv 1253 võrra.

Krediidipanga internetipanga aktiivsete klientide arv oli jaanuari lõpus 22 536, mis on kaheksa võrra rohkem eelneva kuuga võrreldes.

Citadele bankal oli jaanuari lõpus Eestis 5006 internetipanga kasutajat, mis on detsembri lõpuga võrreldes üheksa kasutaja võrra vähem.

LHV Pank, Krediidipank ja Citadele telefonipanga teenust ei paku.

Eesti Energia eksis süsteemi rikke tõttu elektrihinna arvutamisel

Pilt on illustrativneJaanuari kaalutud keskmise börsihinna arvutamisel tekkis Eesti Energia hinnamoodulis tõrge, mille tõttu läksid börsihinnad ühe tunni võrra nihkesse ja ettevõtte börsihinnaga pakettide elektrihinna arvutuses ilmnes 0,01-sendine arvutusviga.

Kõik kliendid, kes on valinud kas Kindel elektripaketi või kel on kaugloetav elektriarvesti, on saanud korrektsed arved, teatas Eesti Energia.

"Jaanuari kaalutud keskmise börsihinna arvutamisel tekkis meie hinnamoodulis tõrge, mille tõttu läksid börsihinnad ühe tunni võrra nihkesse. Kogu süsteemi töökindlus ja arvutuskäigud olid meil küll mitmekordselt üle kontrollitud, ent kuna viga tekkis alusandmetes, polnud seda võimalik kontrollide käigus tuvastada," selgitas Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor Sten Argos.

"Seni oli esimene avatud turu arveldusperiood üle ootuste hästi sujunud. Arvelduses on täpsus ülioluline, mistõttu tühistame seni väljastatud Muutuv ja Kombineeritud pakettide arved, kus arve summa arvutusvea parandamisel muutub ning väljastame uued arved," ütles Argos. "Ühtlasi võtame kasutusele täiendavad kvaliteedikontrolli meetmed."

Muutuv paketi keskmine ühetariifne hind koos käibemaksu ja marginaaliga oli jaanuaris 5,41 senti kilovatt-tunnist. Kahetariifse paketi puhul oli keskmine päevahind koos 5,97 senti kilovatt-tunnist ja ööhind 4,73 senti kilovatt-tunnist. Arvutusviga mõjutab elektriarveid keskmiselt neli eurosenti, märkis Eesti Energia.

Reedest saavad ettevõte sõnul uue arve ainult need Muutuv ja Kombineeritud pakettide kliendid, kelle elektriarve summa vea parandamisel muutub.

Uus muuseumiseadus võimaldab tuua Eestisse kõrgetasemelisi välinäitusi

Kultuuriministeerium esitas neljapäevasele valitsuse istungile uue muuseumiseaduse, mis korrastab muuseumide omandivorme puudutavat õigusruumi, määratleb muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning loob rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul võimaldab näituse kahjuhüvitise süsteemi sisseseadmine muuseumidel korraldada rohkem kõrgetasemelisi välisnäitusi. „Praegu on mitmed sellised näitused jäänud toimumata liiga suurte kindlustusmaksete pärast või seetõttu, et museaalide omanik ei aktsepteeri erakindlustust,“ märkis Lang.

Eelnõu järgi vastutab riigimuuseum välisriigist Eestisse näitusele saadetud teoste säilimise eest. Juhul kui teosed saavad kahjustada, tagab riik selle hüvitamise riigieelarve vahenditest. Sama põhimõte kehtib ka Eesti näituste puhul välisriikides.

„Kindlasti tõstab see Eesti usaldusväärsust rahvusvaheliste näitusekorraldajate silmis,“ märkis Lang. Ta lisas, et süsteem ei rakendu automaatselt kõigile näitustele, vaid kahjuhüvitise tagamist saavad taotleda riigimuuseumid ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevad muuseumid ainult olulise ajaloo- või kunstiväärtusega näitustele.

Peale selle määratletakse eelnõuga muuseumikogu täiendamise põhimõtted, et tõsta mõtestatud kogumisotsuste abil muuseumikogude kvaliteeti. Laieneb ka muuseumide ring, kellele võib halduslepinguga riigile kuuluva muuseumikogu kasutada anda. Samuti täpsustati munitsipaalmuuseumile, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumile ja eramuuseumile tegevustoetuse määramise korda, et kõigil muuseumidel olenemata omandivormist oleks võrdne ligipääs riigieelarvelise toetusele.

Uus muuseumiseadus kohaldub eelkõige riigi asutatud muuseumidele. Munitsipaalmuuseumile, avalik-õiguslikele muuseumidele ja eramuuseumile kohaldatakse seadust üksnes siis, kui need muuseumid peavad museaalide üle arvestust muuseumide infosüsteemis.

Pärast valitsuselt heakskiidu saamist saadetakse eelnõu riigikogusse ning vastuvõtmise järel peaks uus muuseumiseadus jõustuma 2013. aasta suvel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD