Elioni teatel töötab hot.ee keskkond taas, kuid esialgu võib meilivahetus olla aeglane.

Ettevõte teatas reede hommikul oma Facebooki leheküljel, et hot.ee töötab taas alates kella 5-st. "Esialgu võib meilivahetus seal küll aeglane olla, sest saatmist ootavate meilide hulk on väga suur. Seega, kui oodatav meil kohe ei saabu, siis palume varuda veel pisut kannatust," edastas ettevõte.

Teisipäeval kell 18 sai alguse ulatuslik rike, mis puudutas Elioni nutiTV, hot.ee, äri e-posti, hot.ee keskkonda ja veebimajutuse teenuseid.

Elioni nutiTV saadi töökorda kolmapäeva hommikul kell 8.

Neljapäeva hommikuks olid kõik ettevõtte teenused, välja arvatud hot.ee keskkond, taastunud, sealhulgas ka e-posti ning veebimajatuse töö.

Rike oli seotud keskse andmesalvestuse seadmes esinenud tarkvara probleemiga. Ettevõtte teatel oli tegemist mastaapse ja keeruka rikkega, mistõttu võttis selle lahendamine tavapärasest kauem aega.

Eesti jalgpallikoondis tõusis neljapäeval avaldatud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA jaanuari edetabelis kolme koha võrra 83. positsioonile.

Mullu detsembris oli Eesti koondis 86., novembris 84., oktoobris 69., septembris 55., augustis 49., juulis 56., juunis 57., mais 54. ja aprillis 53. positsioonil. Mullu märtsis oli Eesti koondis FIFA tabelis ajaloo kõrgeimal 47. kohal.

Jaanuari tabelis jagavad Eesti ees 81.- 82. kohta Uganda ja Wales. Eesti järel on 84. kohal Soome.

Tabelit juhib endiselt Hispaania, kellele järgnevad Saksamaa, Argentina, Itaalia, Colombia, Inglismaa, Portugal, Holland, Venemaa ja Horvaatia.

2014. aasta MM-valiksarjas Eestiga samasse alagruppi kuuluvatest koondistest asub Holland 8., Ungari 32., Rumeenia 33., Türgi 40., ja Andorra 203. kohal.

Eesti lähinaabritest paikneb Venemaa 9., Soome 84., Läti 104. ja Leedu 116. kohal.

2008. aasta oktoobris oli Eesti FIFA edetabelis 137. positsioonil, mis on jalgpallikoondise ajaloo madalaim tase.

Ajaloo suurima tõusu tegi Eesti koondis 2011. aasta septembris, tõustes 28 koha võrra. Suurim kukkumine oli 2006. aasta septembris, kui Eesti jalgpallikoondis langes FIFA tabelis 24 kohta.

Rakveres pakuti renoveeritavate majade otsaseintele Arvo Pärdi ja Baruto portreesid

Rahvusvahelise koostööprojekti Urb.Energy raames Rakveres Seminari tn renoveeritavate kortermajade otsaseintele pakkusid arhitektid linnaruumi ilmestamiseks kohalike suurmeeste - helilooja Arvo Pärdi ja sumoka Baruto portreesid, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. "Võru mõte kaunistada majad Navitrolla töödega polegi nii uus, aga väärib igal juhul toetamist. Näiteks pakkusid arhitektid põnevaid lahendusi ka Rakveres Seminari tänaval renoveeritavate majade jaoks, et need linnaruumis hästi silma hakkaks - kohalike suurmeeste portreed köidatavad tähelepanu," leidis ta. "Kindlasti on renoveerimisel põhieesmärk majad energiasäästlikuks kaasaegseks eluruumiks muuta, kuid tervikrenoveerimise puhul on ka oluline sobivus linnaruumi."

Rakvere oli praeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelise riikideülese koostööprojekti, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga, pilootprojekti toimumispaik. Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega kortermajad.

Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, SA KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.

Neli tänaval asuvat kortermaja on juba renoveerimisprotsessiga algust teinud, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres Jaadla loodab, et ka teised tänaval asuvad elamud projektiga liituvad.

“Projekt üritas lahendada Eesti linnakeskkonnas laiema tähendusega probleemi ehk siis kortermajade terviklikku renoveerimist. Meie võtsimegi ette linna läbiva tuiksoone, Seminari tänava ning selle ümbruses asuvad 16 korteriühistut, mis olid olemuselt väga erinevad.

Kogu Seminari tänav peaks sellega saama uue näo, tekib lineaarpark koos ühistute tervikrenoveerimisega,” selgitas Andres Jaadla.

Rahaliselt aitas osalemine Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa – linnapea sõnul saadi läbi viia Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss, kõik piirkonna kuusteist maja said renoveerimiseks sobivad arhitektuursed eskiisprojektid. “Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme erineva arengumudeliga, milline just see maja tervikuna tulevikus olla võiks, ja inimestele see meeldis,” kõneles ta. Seminari tänav on oma laiuses, pikkuses ja

sirg- joonelisuses on arhitektide Kadri Klementi, Karin Tõugu, Aet Aderi, Diana Taalfeldi, Kai Süda, Kaidi Õisi, Mikk Meelaku ja Risto Parve hinnangul muljetavaldav ruum. Tulevikus võiks temast saada lineaarpark ehk pargiks ümber ehitatud tänav - ilmakuulus näide ja eeskuju selles vallas on New Yorgis asuv kunagisele raudteesillale rajatud High Line'i park. Lineaarpark võib näha välja nii rohkem pargi moodi nagu Sønder Boulevard Kopenhaagenis kui ka rohkem tänava moodi nagu on Prags Boulevard, samuti Kopenhaagenis, selgitavad arhitektuurikonkursi võitjad. Lisaks arhitektidele olid aga projekti kaasatud ka sotsioloogid.

“Varem polnud renoveerimise juures arhitektid kaasa löönud, aga meie pakkusimegi võimalust majad mitte ainult soojustpidavaks, vaid ka ilusaks ja linnaruumi sobivaks muuta. Käisime üldkoosolekutel ja rääkisime erinevatest maja renoveerimise võimalustest: soojustamise kõrval ka näiteks lisarõdude ja panipaikade juurde ehitamisest ja muust, mis inimeste elukeskkonnale kasuks tuleb,” rääkis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.

Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Pärnu maakohus mõistis koera julmas kohtlemises süüdistatud Marge Arumäe neljapäeval taas õigeks.

Kohus asus seisukohale, et Marge Arumäe ei näidanud lemmiklooma pidajana üles koera suhtes vajalikku hoolsust, mis oli tingitud tema tähelepanematusest ja kohusetundetusest. Samas leidis kohus, et olenemata sellest, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletuse vormis toime pandud teoga, ei ole ettevaatamatus karistusseadustikus looma julma kohtlemise paragrahvis ette nähtud tunnus ja tema kriminaalvastutusele võtmine on välistatud, teatas Pärnu maakohtu pressiesindaja BNS-ile.

Ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist ei tulene, et Arumäe oleks tegevusetusega pannud toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil. Kohus mõistis Arumäe talle esitatud süüdistuses süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.

Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustada 15 päeva jooksul.

Pärnu maakohus arutas Marge Arumäe süüasja esimest korda tunamullu mais ja mõistis naise õigeks. Tallinna ringkonnakohus tühistas tunamullu oktoobris maakohtu otsuse ja saatis süüasja maakohtusse tagasi.

Eelmisel nädalal taotles prokurör Arumäele karistuseks kuuekuulist tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Nagu ka tunamullu sügisel, ei tunnistanud Arumäe end looma julmas kohtlemises süüdi.

Ringkonnakohus leidis tunamullu oktoobri keskel, et Pärnu maakohtu õigeksmõistev otsus tuleb kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu tühistada ning sama kohus peab kaasust uues kohtukoosseisus uuesti arutama. Seejärel esitas Arumäe kaitsja riigikohtusse kaebuse ringkonnakohtu määruse peale, kuid kõrgeim kohtuaste ei võtnud seda menetlusse.

Arumäe süüasja viis ringkonnakohtusse Lääne ringkonnaprokurör, kelle hinnangul on Arumäe süü looma suhtes lubamatu teo toimepanemises julmal viisil tõendatud ning Tallinna ringkonnakohus peaks õigeksmõistva otsuse tühistama ja Arumäe süüdi mõistma.

Pärnu maakohus mõistis Arumäe õigeks tunamullu 19. mail. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel märkis kohus, et kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist Arumäe käitumine looma suhtes julmal viisil karistusseadustikus sätestatud paragrahvi tähenduses ning seega ei ole tema süüditunnistamine selle paragrahvi järgi objektiivse koosseisu puudumise tõttu võimalik. "Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus Arumäekäitumises tahtlust ei tuvastanud," lisas kohus.

Prokuratuur süüdistab Arumäed selles, et ta jättis täitmata kohustuse hoolitseda koera tervise eest, mille tõttu tekkis loomal ulatuslik nahapõletik ja lihaskudede kahjustus. Süüdistuse kohaselt jättis naine 2010. aasta suvel puhkusele sõites oma äsjapoeginud haige koera koos kutsikatega järelevalveta. Koeral tekkis emakas põletik ja ta vajanuks kohest ravi.

Koer oli lühikese ketiga kuudi külge kinnitatud, mis piiras tema liikumisvabadust. Samuti ei olnud loomal piisavalt joogivett. Näljast ja veepuudusest tekkinud organismi üldise kurnatuse tõttu ei suutnud koer imetada oma kutsikaid ja seetõttu üks kutsikas suri ning teine tuli veterinaaril eutaneerida.