EESTI UUDISED BNS

Riigikohus kergendas veidi mõrvari süükoormat

Riigikohus kergendas neljapäevase otsusega veidi röövmõrva ja mitme teise kuriteo eest pikaks ajaks vangi mõistetud Alo Raagmaa süükoormat, kuid talle määratud karistust ei muutnud.

Kui alama astme kohtud olid mõistnud 22-aastase Raagmaa süüdi röövmõrvas, tapmiskatses, relvastatud röövimises, varguses, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, arvutikelmuses ning asja rikkumises ning hävitamises, siis riigikohus mõistis noormehe tapmiskatses ja arvutikelmuses õigeks.

7. Kaitsja kassatsioonis leitakse, et kohtud on A. Raagmaad KarS § 113 - § 221 lg-te 1 ja 2 järgi süüdi tunnistades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuna puudub KarS § 221 lg-s 2 nõutav lisategu, mis viitaks enamale, kui üksnes kuritegelikule plaanile.

Tapmiskatse süüdistust vaagides märkis riigikohtu kolleegium et karistusseadustiku kohaselt vastutab isik kuriteole kihutamise katse eest üksnes juhul, kui vähemalt üks selle osapooltest teeb täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist. "Tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et karistusseadustiku kohaselt ei piisa isikule kuriteole kihutamise katse omistamiseks üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole kallutamisest. Nõutav on täiendava teo toimepanek, mis soodustab kuriteo toimepanemise alustamist," märkis riigikohus.

Kolleegiumi kinnitusel ei ole süüdistuses kirjeldatud ega kohtute poolt tuvastatud ühtegi Raagmaa või temaga suhtluses olnud isiku täiendavat tegu, mis lisanduks Raagmaa kihutamisteole.

Arvutikelmuse puhul leidis riigikohus, et see tegu on juba kirjeldatud röövimisepisoodis ja eraldi süüdimõistmine röövitud pangakaartide kasutamise osas arvutikelmuse paragrahvi järgi pole õigustatud.

Muus osas jättis riigikohus varasemad kohtulahendid jõusse, samuti ei muutnud kõrgem kohtuaste Raagmaale mõistetud karistust.

Pärnu maakohus karistas mullu veebruaris Alo Raagmaad röövmõrva, tapmiskatse, relvastatud röövimise, varguse, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, arvutikelmuse ning asja rikkumise ning hävitamise eest 14-aastase vangistusega, määratles talle prokuröri nõutust kahe aasta võrra lühema karistuse. Kannatanute kasuks ja kohtukulude katteks mõistis kohus Raagmaalt välja kokku pisut üle 11 000 euro.

Pärnu maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni nii süüdistatav kui tema kaitsja, milles taotlesid Raagmaa süüditunnistamist kergemates kuritegudes ning talle kergema karistuse mõistmist. Tallinna ringkonnakohus jättis tänavu juuni lõpus maakohtu otsuse siiski muutmata.

Eeluurimisel kogutud andmetel tungis kärbikuga relvastatud ja nägu rätikuga varjanud 22-aastane Raagmaa tunamullu 10. veebruaril Surjus talumajja, et sealt väärtuslikumat kraami röövida. Raagmaa sattus aga vastamisi 75-aastase taluperemehega, kelle ta kärbikust maha lasi. Seejärel võttis Raagmaa talust kaasa ohvri rahakoti koos dokumentide, raha, pangakaardi ning PIN-koodiga, erinevaid kuldesemeid ja jahipüssi koos laskemoonaga. Kuriteo jälgede varjamiseks süütas Raagmaa süüdistuse kohaselt maja põlema. Samal ja järgneval päeval võttis ta röövitud pangakaardiga korduvalt välja sularaha kokku üle 1100 euro.

Lisaks süüdistab Lääne ringkonnaprokuratuur noormeest 2010. aasta aprillis Pärnus ühelt naiselt käekoti röövimises ja varastatud pangakaartidega raha väljavõtmises, millega ta tekitas kannatanule kokku 3300 kroonise kahju. 2010. aasta juulis süütas aga Raagmaa süüdistuse kohaselt põlema Surju vallas asuva saunakompleksi, mis suures osas hävis. Varaline kahju ulatus 160.000 kroonini.

2010. aasta jaanuaris tungis Raagmaa eeluurimisandmetel Surju vallas ühte garaaži ning varastas auto kütusepaagist 20 liitrit bensiini. Samuti varastas ta möödunud aastal ühele ettevõttele kuuluvatest kütusepaakidest 300 liitrit diislikütust ja valas varguse käigus maha 20 liitrit hüdroõli, millega tekitas kannatanule kokku ligi 250 euro ulatuses kahju.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Raagmaa süüdistuse röövmõrvas, tapmiskatses, relvastatud röövimises, varguses, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, arvutikelmuses ja asja rikkumises ning hävitamises.

Maksu- ja tolliameti töötajad leidsid ligi 330 000 salasigaretti

Maksu- ja tolliameti (MTA) Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad avastasid 16. jaanuaril Tallinnast 327 900 salasigaretti.

Sigaretid leiti ühest Tallinnas asuvast eramust, mida kasutati vahelaona. Sigarettidel olid Valgevene maksumärgid.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Raul Koppelmaa sõnul on sagenenud salasigarettide avastamised isikutelt, kellel varasem kokkupuude illegaalse kaubandusega puudub. „Takistamaks illegaalsete sigarettide edasi müümist on ka varasema karistuseta salakaubavedajad meie suure tähelepanu all,“ lisas Koppelmaa.

Sigaretid võeti ära ning juhtum edastati MTA uurimisosakonnale kriminaalmenetluse alustamiseks.

Kaheksa lapse isa võitis lotoga ligi 200 000 eurot

Kaks Eurojackpotiga 193 950 võitnud lotomängijat käisid võitu vormistamas, üks võitjatest on kaheksa lapse isa.

4. jaanuaril võideti Eestis Eurojackpoti loosimisel kaks 5+1 mängutasandi võitu, mõlema summaks 193 950 eurot ja mõlemad võitjad on käinud ka võitu vormistamas, teatas Eesti Loto pressiesindaja BNS-ile.

Üks võitjatest oli keskealine naine Harjumaalt, teine suurvõit läks Lääne-Virumaal elavale mehele, kel kaasaga kahepeale kokku kaheksa last.

Elion: hot.ee töötab taas

Elioni teatel töötab hot.ee keskkond taas, kuid esialgu võib meilivahetus olla aeglane.

Ettevõte teatas reede hommikul oma Facebooki leheküljel, et hot.ee töötab taas alates kella 5-st. "Esialgu võib meilivahetus seal küll aeglane olla, sest saatmist ootavate meilide hulk on väga suur. Seega, kui oodatav meil kohe ei saabu, siis palume varuda veel pisut kannatust," edastas ettevõte.

Teisipäeval kell 18 sai alguse ulatuslik rike, mis puudutas Elioni nutiTV, hot.ee, äri e-posti, hot.ee keskkonda ja veebimajutuse teenuseid.

Elioni nutiTV saadi töökorda kolmapäeva hommikul kell 8.

Neljapäeva hommikuks olid kõik ettevõtte teenused, välja arvatud hot.ee keskkond, taastunud, sealhulgas ka e-posti ning veebimajatuse töö.

Rike oli seotud keskse andmesalvestuse seadmes esinenud tarkvara probleemiga. Ettevõtte teatel oli tegemist mastaapse ja keeruka rikkega, mistõttu võttis selle lahendamine tavapärasest kauem aega.

Eesti jalgpallikoondis tõusis FIFA tabelis kolme koha võrra

Eesti jalgpallikoondis tõusis neljapäeval avaldatud rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA jaanuari edetabelis kolme koha võrra 83. positsioonile.

Mullu detsembris oli Eesti koondis 86., novembris 84., oktoobris 69., septembris 55., augustis 49., juulis 56., juunis 57., mais 54. ja aprillis 53. positsioonil. Mullu märtsis oli Eesti koondis FIFA tabelis ajaloo kõrgeimal 47. kohal.

Jaanuari tabelis jagavad Eesti ees 81.- 82. kohta Uganda ja Wales. Eesti järel on 84. kohal Soome.

Tabelit juhib endiselt Hispaania, kellele järgnevad Saksamaa, Argentina, Itaalia, Colombia, Inglismaa, Portugal, Holland, Venemaa ja Horvaatia.

2014. aasta MM-valiksarjas Eestiga samasse alagruppi kuuluvatest koondistest asub Holland 8., Ungari 32., Rumeenia 33., Türgi 40., ja Andorra 203. kohal.

Eesti lähinaabritest paikneb Venemaa 9., Soome 84., Läti 104. ja Leedu 116. kohal.

2008. aasta oktoobris oli Eesti FIFA edetabelis 137. positsioonil, mis on jalgpallikoondise ajaloo madalaim tase.

Ajaloo suurima tõusu tegi Eesti koondis 2011. aasta septembris, tõustes 28 koha võrra. Suurim kukkumine oli 2006. aasta septembris, kui Eesti jalgpallikoondis langes FIFA tabelis 24 kohta.

Rakveres pakuti renoveeritavate majade otsaseintele portreid

Võru linnavalitsuse pakutavad võimalikud kavandid maja otsaseinte kaunistamiseks. Kavand on tehtud isegi tornmaja jaoks, mis pole aga veel soojustatud.   Allikas: VÕRU LINNAVALITSUSRakveres pakuti renoveeritavate majade otsaseintele Arvo Pärdi ja Baruto portreesid

Rahvusvahelise koostööprojekti Urb.Energy raames Rakveres Seminari tn renoveeritavate kortermajade otsaseintele pakkusid arhitektid linnaruumi ilmestamiseks kohalike suurmeeste - helilooja Arvo Pärdi ja sumoka Baruto portreesid, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. "Võru mõte kaunistada majad Navitrolla töödega polegi nii uus, aga väärib igal juhul toetamist. Näiteks pakkusid arhitektid põnevaid lahendusi ka Rakveres Seminari tänaval renoveeritavate majade jaoks, et need linnaruumis hästi silma hakkaks - kohalike suurmeeste portreed köidatavad tähelepanu," leidis ta. "Kindlasti on renoveerimisel põhieesmärk majad energiasäästlikuks kaasaegseks eluruumiks muuta, kuid tervikrenoveerimise puhul on ka oluline sobivus linnaruumi."

Rakvere oli praeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelise riikideülese koostööprojekti, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga, pilootprojekti toimumispaik. Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega kortermajad.

Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, SA KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.

Neli tänaval asuvat kortermaja on juba renoveerimisprotsessiga algust teinud, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres Jaadla loodab, et ka teised tänaval asuvad elamud projektiga liituvad.

“Projekt üritas lahendada Eesti linnakeskkonnas laiema tähendusega probleemi ehk siis kortermajade terviklikku renoveerimist. Meie võtsimegi ette linna läbiva tuiksoone, Seminari tänava ning selle ümbruses asuvad 16 korteriühistut, mis olid olemuselt väga erinevad.

Kogu Seminari tänav peaks sellega saama uue näo, tekib lineaarpark koos ühistute tervikrenoveerimisega,” selgitas Andres Jaadla.

Rahaliselt aitas osalemine Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa – linnapea sõnul saadi läbi viia Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss, kõik piirkonna kuusteist maja said renoveerimiseks sobivad arhitektuursed eskiisprojektid. “Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme erineva arengumudeliga, milline just see maja tervikuna tulevikus olla võiks, ja inimestele see meeldis,” kõneles ta. Seminari tänav on oma laiuses, pikkuses ja

sirg- joonelisuses on arhitektide Kadri Klementi, Karin Tõugu, Aet Aderi, Diana Taalfeldi, Kai Süda, Kaidi Õisi, Mikk Meelaku ja Risto Parve hinnangul muljetavaldav ruum. Tulevikus võiks temast saada lineaarpark ehk pargiks ümber ehitatud tänav - ilmakuulus näide ja eeskuju selles vallas on New Yorgis asuv kunagisele raudteesillale rajatud High Line'i park. Lineaarpark võib näha välja nii rohkem pargi moodi nagu Sønder Boulevard Kopenhaagenis kui ka rohkem tänava moodi nagu on Prags Boulevard, samuti Kopenhaagenis, selgitavad arhitektuurikonkursi võitjad. Lisaks arhitektidele olid aga projekti kaasatud ka sotsioloogid.

“Varem polnud renoveerimise juures arhitektid kaasa löönud, aga meie pakkusimegi võimalust majad mitte ainult soojustpidavaks, vaid ka ilusaks ja linnaruumi sobivaks muuta. Käisime üldkoosolekutel ja rääkisime erinevatest maja renoveerimise võimalustest: soojustamise kõrval ka näiteks lisarõdude ja panipaikade juurde ehitamisest ja muust, mis inimeste elukeskkonnale kasuks tuleb,” rääkis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.

Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD