EESTI UUDISED BNS

Elion lubab e-posti ja veebimajutuse töö taastumist kell 20

Elion lubab veebimajutuse ja äri e-posti teenused taastumist kell 20, kuid enne seda peab ettevõte tegemas süsteemidele taaskäivituse, mis halvab e-posti töö umbes tunniks täielikult.

Mittetöötava äri e-posti ja veebimajutuse taastamiseks tuleb teha süsteemidele taaskäivitus, mis algab kell 17 ja võtab aega umbes ühe tunni, teatas Elioni pressiesindaja BNS-ile.

Kui senini on olnud Elioni klientidel äri e-posti teenus häiritud, siis ajavahemikul 17-18 ei saa seda teenust üldse kasutada. Kõik muud teenused jäävad tööle.

Teisipäeval kell 18 sai alguse ulatuslik rike, mis puudutas Elioni nutiTV, hot.ee, äri e-posti ja veebimajutuse teenuseid. Rike oli seotud keskse andmesalvestusseadmega, milles esinenud tarkvara probleem on nüüdseks kõrvaldatud.

NutiTV teenus taastus kolmapäeval kell 8. NutiTV kasutamiseks on vaja teha digiboksile taaskäivitus. Hot.ee teenus taastatakse Elioni teatel kolmapäevase päeva jooksul. Äri e-posti kirjade väljasaatmise võimalus taastub tööpäeva lõpuks ja vastuvõtmine päeva lõpuks. Veebimajutus on samm-sammult taastunud kolmapäeval alates kella 12.

Prokuröri nõudel peaks sarivägistaja ligi kümneks aastaks vangi minema

Pilt on illustratiivneHarju maakohtus astus kolmapäeval juba teistkordselt kohtupinki nelja naise vägistamises süüdistatav Eero Pesuri, kes prokuröri hinnangul tuleks saata ligi kümneks aastaks vangi.

Prokurör nõudis Pesurile 14-aastast vangistust, kuid kuna kohus arutab süüasja lühimenetluse korras, läheks sellest kolmandik maha ning järele jääks üheksa aastat ja neli kuud vangistust.  Pesuri kaitsja leidis, et kohus peaks süüalusele määrama karistuse sanktsiooni keskmises määras, millest tuleks lühimenetluse sätteid arvestades kolmandik maha võtta.

Süüasja kinniste uste taga arutanud kohus kuulutab lahendi 31. jaanuaril.

Harju maakohus pidi arutama Pesuri süüasja juba teistkordselt, sest Tallinna ringkonnakohus tühistasmullu mai lõpus Pesuri süüdimõistmise ja saatis kaasuse uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse.

Maakohtu esimese otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kaitsja, kes leidis, et maakohtu süüdimõistvas otsuses jäi motiive vajaka. Sama leidis ringkonnakohtus ka prokurör.

Harju maakohus mõistis mullu 25. aprillil 33-aastase Eero Pesuri süüdi vägistamises, sugulise kire vägivaldes rahuldamises ning seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja mõistis talle lühimenetluse korras kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus tunamullu 18. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Põhja ringkonnaprokurör Natalja Miilvee oli eelnevalt nõudnud Pesurile 15-aastast vangistust ehk maksimumkaristust. Lühimenetluse tõttu saanuks kohus prokuröri nõude põhjal reaalslet määrata 10-aastase vangistuse. Pesuri kaitsja Tõnu Meidra palus kohtul olla leebem ja mõista karistus sanktsiooni keskmises määras.

Süüdistuse järgi vägistas Eero Pesur neli naist aastatel 2009-2011 Tallinnas ja Harjumaal. Kaht ohvrit ründas mees tunamullu 18. märtsi hilisõhtul Tallinna kesklinnas kino Kosmose lähedal otse tänaval.

Prokuratuur esitas mehele süüdistuse ka ühe naise suhtes sugulise kire vägivaldses rahuldamises isiku poolt, kes on ka varem pannud toime samalaadse kuriteo, ja seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse võtmises.

Raudteeõnnetustes hukkus mullu seitse inimest

Pilt on illustratiivneEesti raudteedel juhtus mullu 16 õnnetust, milles hukkus kokku seitse inimest.

Lõppenud aastal juhtus raudteel õnnetusi pea poole vähem kui aastal 2011, mil juhtus 28 raudteeõnnetust, teatas tehnilise järelevalve ameti (TJA) pressiesindaja BNS-ile.

Mootorsõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumeid oli neli, neis sai vigastada üks inimene ja hukkunuid ei olnud. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mootorsõiduki ja rongi kokkupõrgete arv ligi neli korda, mil leidis aset 15 kokkupõrget. Rongi otsasõite raudteel viibinud inimestele oli möödunud aastal 12, neis sai vigastada kuus ja hukkus seitse inimest. Neljast rongi ja mootorsõiduki kokkupõrkest kolm leidis aset talvisel ajal reguleeritud ülesõitudel tähelepanematuse ning ilmastikuoludele sobimatu sõidukiiruse ja -stiili valimise tõttu.

TJA peadirektori asetäitja Anvar Salometsa sõnul on viimaste aastate tegevused tõstnud raudteeülesõitude ohutuse soovitud tasemele. „Regulatsiooni uuendamine, probleemsete ülesõidukohtade sulgemine ja nähtavuse parendamine ülesõitudel ohutuse tagamiseks on vilja kandnud. Kokkupõrgete arv on kordades vähenenud ja hukkunuid pole viimasel paaril aastal olnud,“ lisas Salomets.

Ka otsasõitude peamiseks põhjuseks oli tähelepanematus ning kaheksal puhul liikluseseaduse eiramine, samuti neljal juhul raudteel viibimine selleks mitteettenähtud kohas. Hooletusest tingitud õnnetuste vähendamiseks piirati möödunud aastal mitmetes sõlmjaamades ning linnasisestel jaamavahedel Tallinnas, Tartus, Jõgeval ja Tapal raudtee ületamiseks mitte ettenähtud kohtasid. Lisaks avati jalakäijate tunnelid Ülemistel, Lagedil ja Tallinnas Lillekülas, mis muudavad raudtee ületamise maksimaalselt ohutuks. Nende muudatuste positiivne mõju avaldub TJA hinnangul järgnevatel perioodidel.

Alates selle aasta juunist Eesti raudteedel sõitma hakkavad uued reisirongid nõuavad inimestelt senisest veelgi suuremat tähelepanelikkust ning ohutusreeglite järgimist nii raudtee ületamisel, rongi sisenemisel ja sellest väljumisel kui ka raudtee läheduses liikumisel. Uute rongide kasutusele võtmine tähendab harjumuspärase rutiini muutumist- uued rongid on vaiksemad, kiiremad ning täiesti muutunud väljanägemisega. Liiklejate ettevalmistamiseks uute rongide tulekuga seotud muudatusteks viib TJA alanud aasta esimeses pooles koostöös Elektriraudtee ja Operation Lifesaver Estoniaga läbi üle-eestilise teavituskampaania.

Elion taastas nutiTV töö

Elion taastas kolmapäeva hommikul pärast 14-tunnist katkestust rikke tõttu häiritud olnud nutiTV töö.

"NutiTV sai korda kell 8.00 ja äri e-post ning hot.ee teenused taastuvad kella 9.00-ks. Veebimajutus kella 12.00-ks," teatas Elioni pressiesindaja Ingrid Piirsalu BNS-ile.

Terve päeva jooksul võib tema sõnul esineda probleeme rikke ajal saadetud e-kirjadega.

NutiTV kasutamiseks tuleks digiboksile teha taaskäivitus.

Rike Elioni teenustes algas teisipäeval kell 18 ja selle põhjused on Piirsalu sõnul seotud teenusserveritega. "Täpsema info tekkepõhjuste kohta edastame päeva jooksul," kinnitas Piirsalu.

Elioni teenuste kasutamine on häiritud

Teisipäeva õhtul tekkinud rikke tõttu oli veel kolmapäeva hommikul häiritud mitmete Elioni teenuste kasutamine.

"Klientidel on häiritud mitmete teenuste kasutamine, hetkel ei saa kasutada Elioni nutiTV-d," kinnitas Elioni pressiesindaja Ingrid Piirsalu BNS-ile. Lisaks on häiritud hot.ee, äri e-posti ja veebimajutuse teenuste kasutamine.

Neil Elioni nutiTV klientidel, kellel teleripilt veel olemas on, soovitas Piirsalu mitte käivitada ja taaskäivitada digiboksi, samuti mitte kasutada nutiTV lisateenuseid: kordusTV-s, salvestamist ja videolaenutust.

"Tegeleme rikke põhjuste väljaselgitamisega ja vabandame kõigi klientide ees," ütles Piirsalu.

Rike Elioni võrgus sai alguse teisipäeval kell 18.00 ja firma lootis selle kõrvaldada hiljemalt kell 23.00 õhtul, kuid selgus, et selleks kulub arvatust rohkem aega.

"Rikke põhjuste väljaselgitamisega tegeletakse ja loodetavasti saab see kõrvaldatud paari tunni jooksul," kinnitas Piirsalu kolmapäeval kell 5.

Eesti lennundustöötajad üle-euroopalise protestiaktsiooniga ei ühine

Eesti Liinilendurite Ametiühing (ELA) ning Eesti Stjuardesside ja Stjuuardite Ametiühing (ESSA) ei kavatse ühineda Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (European Cockpit Association, ECA) väljakuulutatud üle-euroopalise lennundustöötajate 22. jaanuari tööseisaku ja protestiaktsiooniga, mis juhib tähelepanu lennuohutusele seoses lennukimeeskonna väsimusega.

"Eesti vabariigi seadused on suhteliselt piiravad, mis puudutavad igasuguseid tööseisakuid või aktsioone töötajate huvide kaitseks," ütles ESSA juhatuse liige Veiko Saga BNS-ile. "Eelnevast tulenevalt ei ole ESSA-l ega ELA-l võimalusi ega plaane taoliseid aktsioone korraldada."

Saga sõnul on ametiühing olnud pikalt ja põhjalikult seotud kollektiivlepingu läbirääkimistega ega pole saanud piisavalt süüvida Euroopas toimuvatesse protsessidesse. "Hiljuti allkirjastatud kollektiivleping, tööandja tungival nõudmisel, ei kehtesta enam piiranguid töö- ja puhkeajale võrreldes Euroopa lennundusdirektiivides toodud maksimumidega," selgitas Saga.

Muutused Euroopa lennundusdirektiivides hakkavad Saga sõnul seega otseselt mõjutama Eesti lennundustöötajate tööd. "Vajaduse tekkimisel täiendavate töö- ja puhkeaja piirangute kehtestamiseks saame loota enda läbirääkimise oskustele ja tööandja mõistvale suhtumisele," sõnas ta.

Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liit (European Cockpit Association, ECA) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (European Transport Workers’ Federation) teatasid novembri lõpus, et korraldavad 22. jaanuaril 2013. aastal üle-euroopalise aktsiooni avaldamaks protesti Euroopa Lennundusohutusameti hiljuti ettepanekuna esitatud lennuaja piirangutele (Flight Time Limitations), mis ei pööra vajalikul määral tähelepanu lennuohutusele seoses lennukimeeskonna väsimusega. Protestiaktsiooniga kutsutakse Euroopa poliitikuid üles astuma samme selleks, et asetada lennureisijate turvalisus esiplaanile võrreldes lennufirmade majanduslike huvidega.

"Juba aastaid on lennumeeskonnad oodanud turvalisemaid reegleid meeskonna väsimusest tingitud ohtudega võitlemiseks lennunduses," ütles ECA president Nico Voorbach. "Uuringud näitavad, et piloodid ning salongitöötajad võitlevad juba praegu kõrge väsimusastmega, jäädes lennu ajal tukkuma. Sellele vaatamata on Euroopa Lennundusohutusamet eiranud teaduslikke soovitusi ning teinud ettepaneku, mis tolereerib lennukimeeskonna kõrget väsimusastet."

Tallinna Lennujaam ei olnud teisipäeval pressiesindaja sõnul 22. jaanuaril toimuvast üle-euroopalisest lennundustöötajate protestiaktsioonist teadlik.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD