Veebruaris asub politsei- ja piirivalveametis (PPA) tööle kolmas veebikonstaabel, kelle ülesanne on tegeleda venekeelsete kaebustega, kirjutab Postimees.

PPA pressiesindaja Helin Vaheri sõnul pole konstaabli ametisse asumise kuupäev veel paigas, kuid ilmselt jääb see veebruarisse. «Ta hakkab täitma kõiki veebikonstaablitele pandud ülesandeid selle erisusega, et tema tegeleb rohkem venekeelsete kodanike küsimuste ja päringutega,» kirjeldas Vaher.

Täpsemat infot selle kohta, kes uueks veebikonstaabliks määrati, PPA veel ei jaga, ent konstaabli leiab tulevikus Facebookist ja PPA kontaktide lehelt või meilitsi, kirjutab Postimees.

Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp alustas tööd 1. juunil 2011, teine veebikonstaabel Maarja Punak lisandus aasta hiljem.

Veebikonstaabli ülesandeks on vastata interneti suhtlusportaalides, foorumites ja e-kirja teel kõikvõimalikele küsimustele, mis võivad inimestel politseitööga seoses tekkida. Kõige rohkem pöördutakse veebikonstaabli poole liiklusseadust puudutavate küsimustega. Sageli teatatakse veebikonstaablile kelmustest ja vargustest ning raskematel juhtudel ka lapspornograafiast või alaealiste seksuaalsest ärakasutamisest.

2012. aastal teenindasid veebikonstaablid 5441 kirja või teadet.

Sel nädalal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis Meegomäel alanud ajateenijate reservrühmaülemate baaskursusel osalevad 108 ajateenijat-aspiranti peavad olulisimaks kursuselt saadavat juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Logistikapataljoni aspirandi Heiki Mölli sõnul usub ta, et saab kaasa väärt juhtimiskogemuse, sest koolis õpitut tuleb hiljem ka praktikas oma väeosas rakendada.

"Esialgne ettekujutus kuidas rühm hästi toimima panna ja oma kogutud teadmisi edasi kanda on juba tekkinud," lisas Möll.

Sel nädalal avaldatud ajateenistuse arvamusuuringus tõid vastanud ajateenistuse juures välja nii hea sõjalise ettevalmistuse kui ka eluks vajalikud oskused. Vastanuist 19 protsenti märkisid vajalike sõjaliste oskustena relva käsitsemist, topograafilisi teadmisi ja tulejuhtimisoskust.

Suurtükiväe tulejuht aspirant Erki Põldoja tuli Lahingukooli teadmisega, et tema tulevane ülesanne on jalaväge tulega toetada.

"Loodan kursuselt saada hea meeskonnatöö korraldamise praktika, mida mul läheb edaspidi ülikoolis õpitaval erialal," sõnas Põldoja.

Ajateenistuse arvamusuuringus pidas 15 protsenti vastanuist oluliseks enda füüsilist arengut ja oskust tulla toime rasketes oludes. Vastanuist 12 protsenti tõstis esile meeskonnatöö kogemust ja teistega arvestamise oskust.

Kuperjanovi pataljoni miinipildurist aspirant Eero Evert uuris juba enne ajateenistusse tulekut varem reservrühmaülemaiks õppinud sõpradelt Lahingukooli kursuse kohta ning tuli ajateenistusse kindla sooviga aspirandikursus läbida.

"Lõpetasin mullu ülikoolis keskkonnatehnoloogia ning head meelt teeb see, et õpetamine siin on nagu ülikoolis: antakse teadmised ja igaühest endast sõltub kuidas ta neid teadmisi enda kasuks ära kasutab," ütles Evert.

Seitsme nädala pikkusel kursusel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmised - õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.

Kursus lõpeb 22.veebruaril. Edukalt lõpetanud saavad lõputunnistused ning reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaülemate baaskursust ajateenijatele korraldati esmakordselt 1997. aastal reservohvitseride kursusena.

Libedad teeolud tõid reedel Eesti eri paigus kaasa kolm rasket liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 13.38 ajal Tallinnas Kakumäe ja Lehtmäe tee ristmikul, kus mööda Kakumäe teed Rannamõisa tee suunas liikunud 20-aastase Rasmuse juhitud Land Rover sõitis tagant otsa ees Lehtmäe tänavale vasakpöörde sooritamiseks pidurdanud BMW-le, mida juhtis 21-aastane Rein.

Siseministeeriumi teatel sai BMW tagaistmel viibinud 20-aastane Jaanika vigastada ja kiirabi viis ta Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Tema turvavöö kasutamine on selgitamisel.

Teine õnnetus juhtus kella 20 ajal Ida-Virumaal Lohusuu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 54. kilomeetril, kus 43-aastane Valeri sõitis Audi A6-ga tagant otsa seisvale valgustamata Scania veoki haagisele. Kiirabi viis vigastada saanud sõiduauto juhi Ida-Viru keskhaiglasse.

Kolmas ja kõige raskem õnnetus juhtus kell 22.05 Tallinnas Vabaduse puiestee ja Hõimu tänava ristmikul, kus buss Kässbohrer Setra, mida juhtis 62-aastane Aavo, sõitis otsa väljaspool reguleeritud ülekäigurada sõiduteed ületanud helkurita 51-aastasele Olegile.

Jalakäija suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Politsei palub liiklusõnnetuse tunnistajatel helistada numbril 612 5666 või 110.

Uuendatud: 2013-01-12 12:14:15

Tundmatu kurjategija tegi laupäeva hommikul Jõhvis Swedbanki kontorile pommiähvarduse.

Panga pressiesindaja sõnul helistati pisut enne kella 10 politsei- ja piirivalveameti operatiivnumbril ning teatati, et Swedbanki Jõhvi pangakontoris on pomm.

"Kontoris viibinud töötajad evakueeriti, keegi viga ei saanud. Praegustel andmetel ühtki klienti sel ajal kontoris ei viibinud," lisas pressiesindaja BNS-ile.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja lisas, et kahtlustatavat seni tuvastatud ei ole. "Küll aga selgus, kontoris polnud lõhkekeha," ütles ta BNS-ile.