Reformierakond kogus mullu neljandas kvartalis annetustena 56 889 eurot, mida oli kolmanda kvartaliga võrreldes ligi 18 korda rohkem, liikmemaksu sai erakond mullu viimases kvartalis 3118 eurot 93 senti.

Mullu kolmandas kvartalis sai Reformierakond annetustena 3213 eurot ja liikmemaksu 1703 eurot. Mullu teises kvartalis sai Reformierakond annetusi kokku 10 688 eurot ja 67 senti ja liikmemaksu 4034 eurot. Mullu esimeses kvartalis sai Reformierakond annetustena 44.560 eurot ja liikmemaksu 3110 eurot. Reformierakonnale annetatud raha hulk vähenes enim just kolmandas kvartalis ehk Reformierakonna rahastamisskandaali algusele järgnenud kvartalis.

Riigieelarvest sai Reformierakond mullu neljandas kvartalis 440 558 eurot ja 51 senti. Riigieelarvelise toetuse, liikmemaksude ja eraisikute annetustena sai erakond neljandas kvatalis kokku 500 572 eurot ja 37 senti, teatas Reformierakonna pressiesindaja BNS-ile.

Suurima annetuse tegi neljandas kvatalis Reformierakonnale Hillar Teder, kes annetas 30 000 eurot. Sama suure summaga toetas Teder neljandas kvartalis ka Isamaa ja Res Publica Liitu.

Eraisikutest olid neljandas kvartalis suurimad annetajad ettevõtjad Hillar Teder 30 000 euro, Märt Vooglaid 11 000 euro ja Toomas Laanpere 10 000 euroga.

Suuremad annetajad olid veel ettevõtjad Toivo Kuldkepp 2500 euro ja Veljo Ipits 1000 euroga.

Ükski Reformierakonda kuuluv minister neljandas kvartalis erakonnale annetusi ei teinud. Ainsa reformierakondlasest riigikogu liikmena tegi mullu viimases kvartalis erakonnale annetuse Paul-Eerik Rummo, kes annetas 50 eurot.

Maksu- ja tolliameti teatel saab 2012. aasta tulu deklareerida ameti e-keskkonna kaudu alates 15. veebruarist ja elektrooniliselt tuludeklaratsiooni esitanutele, kelle deklaratsioon ei vaja täiendavat kontrolli ja kes olid möödunud aastal seadusekuulekad, alustab amet tulumaksu tagastamist hiljemalt 28. veebruaril.

Kiiresti tagastab maksuhaldur tulumaksu neile maksumaksjatele, kes esitavad tuludeklaratsiooni e-maksuameti/e-tolli kaudu ja kelle deklaratsioon ei vaja täiendavat kontrolli. Juhul kui inimene esitas oma eelmise, 2011. aasta tuludeklaratsiooni hilinemisega, see tähendab pärast möödunud aasta 2. aprilli, või tal olid maksuvõlad mullu 15. veebruarist kuni tänavu 14. veebruarini, siis tuleb maksutagastust oodata kauem.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on kiire tulumaksutagastuse muudatus ennast õigustanud, sest õiguskuulekate maksumaksjate arv on tõusnud. "Kui 2010. aasta tuludeklaratsiooni esitas hilinemisega ligi 23 000 inimest, siis 2011. aasta tuludeklaratsiooni esitas hilinemisega 9761 inimest," ütles ta, lisades, et samuti vähenes nende arv, kes olid aasta jooksul ametile võlgu.

Neljapäevast on 2012. aasta tulu deklareerimise teave üleval maksu- ja tolliameti teemaveebis eesti, vene ja inglise keeles. Samuti avas amet tulu deklareerimise foorumi, kus küsimustele vastavad maksuspetsialistid.

Politsei on saanud viimastel nädalatel inimestelt kümneid teateid mobiiltelefonile tulnud tekstisõnumitest, mis teavitavad väidetavast lotovõidust, korrakaitsjad soovitavad selliseid teateid ignoreerida.

Paari-kolme nädala jooksul on politseile teada antud rohkem kui kolmekümnest juhtumist, kus inimestele on välismaise suunakoodiga numbrilt tulnud telefoni sõnum lotovõidust ning palutakse ühendust võtta, kuigi sõnumi saaja ei ole enda teada ühelgi loosimisel osalenud, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Seni ei ole politseile teada antud ühestki juhtumist, kus keegi oleks sellele sõnumile ka vastanud ja ka mingit kahju kandnud. On ebaselge, kuidas täpselt võimalikud petturid sõnumile vastajaid petta üritavad, samuti ei ole praegu teada, kust võisid sõnumi saatjad saada adressaatide telefoninumbreid.

"Tegemist on tõenäoliselt nn nigeeria kirjade tüüpi skeemiga, mille eesmärgiks on saada inimestega kontakti, et neilt siis suure kasumi lubadustega raha välja petta,“ ütles Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm. "Samuti on võimalik, et inimesi proovitakse suunata tasulistele numbritele helistama."

Kummi sõnul on igal juhul kõige õigem selliseid sõnumeid lihtsalt ignoreerida. "Kui te ikka ei ole lotol osalenud, siis te ei saa ka lotovõitu saada," ütles ta.

Postimees kirjutab, et juhul kui kõik Eestis tegutsevad pangad keskpanga uue maksete süsteemiga ei liitu, siis võib tuleva aasta veebruarist juhtuda, et pankadevahelisi makseid enam harjunud kiirusel teha ei saa.

Praegu tagab Eesti Panga arveldussüsteem ESTA, et pankadevahelised maksed toimuvad kiiresti ja ka õhtul enne tööpäeva lõppu teele pandud rahaülekanne jõuab teise panka saajani samal päeval. 2014. aasta veebruarist hakkab üleeuroopalisi arveldusi reguleerima ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payments Area, SEPA) migratsiooni määrus ja ESTA ei vasta enam kõigile reeglitele.

Keskpank näeks ajalehe andmeil meeleldi, et uues süsteemis olukord veelgi paraneks ja maksed toimuksid ka nädalavahetusel. Vastavale riigihankele laekus kolm pakkumist. Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul kvalifitseerusid kõik pakkujad ka läbirääkimiste jätkamiseks.

Nõmmela ütles lehele, et käimasolevate läbirääkimiste eesmärk on leida parim pakkuja, et säilitada Eestis seni toiminud maksete arveldamise kiirus ja soodne hind ning lisaks pakkuda võimalust piiriüleste euromaksete tegemiseks kogu Euroopa Liidu piires. Parima pakkuja otsuseni loodab keskpank jõuda jaanuari jooksul.

Postimees märgib, et pole kahtlust, et uus süsteem tuleb, kuid kommertspankadel ei ole kohustust sellega liituda. Iga pank võib endale Euroopas toimivate maksesüsteemide seast sobiva valida. Nõmmela tõdes mullu hanget tutvustades, et senise pankadevaheliste maksete kiiruse ja kvaliteedi saab säilitada vaid juhul, kui kõik pangad jätkavad keskpanga maksesüsteemi kasutamist.

Ajaleht kirjutab, et kahe suure Rootsi kapitalil põhineva panga maksete turuosa on ligi 90 protsenti. Nendes pankades on nii riigiasutuste kui suuremate ettevõtete kontod. Nii kardavadki väiksemad tegijad, et suurpangad ei pruugi uue süsteemiga liituda ja loovad sellega kunstlikult olukorra, kus pankadevaheliste maksete kiirus on oluliselt aeglasem kui pangasiseste puhul.

See looks suurpankadele konkurentsieelise, sundides kliente nende juures arveid avama, ja lubaks edaspidi ka hindu dikteerida. Mida rohkem on turul erinevaid süsteeme, seda tõenäolisemad on ka vead ja seda kallimaks muutuvad ülekanded ka uues süsteemis.

Swedbank ei soostunud Postimehele teemat kommenteerima. Panga pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et praegu on veel väga vara sel teemal rääkida, kuna hankeprotsess alles käib. "Loodetavasti toovad selguse lähikuud."

SEB rahavoogude juhtimise üksuse juhi Ringa Maripuu sõnul tutvustab keskpank uut süsteemi pankadele järgmisel kolmapäeval ning pärast seda on selgem, mis võimalusi uus süsteem pakub, ja siis saab ka anda hinnangu, kas see vastab SEB klientide ootustele või mitte.

Ta lisas, et selge on, et halvemaks ei tohiks tingimused muutuda. "Töö käib pigem selles suunas, et pankadevahelisi makseid saaks teha veelgi mugavamalt. Kas just kohe ööpäev läbi, aga suureks sammuks edasi oleks ka seitse päeva nädalas toimuvad ülekanded."

Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur kommenteeris, et kommertspankade SEPA nõuetele vastava makseteenuste pakkuja valik mõjutab otseselt nii era- kui ärikliente ehk kõiki Eesti inimesi. Ta selgitas, et keskpanga uuendatud süsteemi puhul toimuvad pankadevahelised maksed kümme korda päevas, kusjuures tulevikus on võimalik arvelduste kiirust veelgi suurendada, üleeuroopaline EBA Step2 puhul toimuvad pankadevahelised maksed aga vaid neli korda päevas.

Vanajuure hinnangul taandub kõik lõpptarbijatele võimaldatava teenuse kvaliteedile ning ta loodab, et kõik pangad võtavad Eestis kasutusele Eesti Panga uuendatud maksesüsteemi.