EESTI UUDISED BNS

Mullu läbi viidud inimeste ohutunde uuringu järgi kardavad elanikud kõige rohkem sattumist liiklusõnnetustesse, kusjuures ohutunne selles valdkonnas on tunamullusega võrreldes kasvanud.

Kui 2011. aastal tunnetasid liiklusõnnetuste tõttu ohtu 61 protsenti vastanutest, siis mullu oli see näitaja 67 protsenti. Liiklusohule järgnes kartus varguste ees, mida pidasid ohuks 44 protsendi vastanutest. Võrreldes tunamullusega kasvas vargusohu tunnetamine kahe protsendipunkti võrra.

Narkokuritegevust pidas mullu ohuks 42, merereostust 41, tänavakuritegevust 37, salakaubandust 33, hätta sattudes abita jäämist 29, füüsilist vägivalda 27, inimkaubandust 24 ja ebaseaduslikku sisserännet 17 protsenti vastanutest.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul on mõistetav, et inimeste ohutunne on kõige suurem liiklusõnnetuste ees, sest liiklusega puutuvad pea kõik kokku. Et elanike ohutunnet vähendada, pööras politsei mullu üha suuremat tähelepanu liiklusjärelevalvele ning teeb seda ka tänavu.

Küüt tõi välja, et mullu jagasid korrakaitsjad 112 000 helkurit, 10 000 jalgrattavalgustite komplekti ning 8000 helkurvesti. "Politsei kaasas liiklusohutusse ka erasektori, näiteks Ergo Kindlustus jagas  4000 helkurvesti vähekindlustatud elanikele," ütles Küüt.

Tema sõnul kaasas politsei ohutuse tagamisse ka vabatahtlikke. "Eestis on 1400 abipolitseinikku, kellest mullu lõid korra tagamisel aktiivselt kaasa 557. Nad tegid kokku 60 000 tunni ulatuses tööd, mis teeb inimese kohta aastas 13 tööpäeva," ütles Küüt.

Positiivse asjaoluna tõi Küüt välja ka selle, et elanikud on hakanud senisest aktiivsemalt politseid teavitama erinevatest rikkumisest.

Keskmine tuleõnnetuse ohver on eakas mees, veeõnnetuses kaotavad aga kõige sagedamini elu nooremapoolsed mehed, selgub siseministeeriumi statistikast.

Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul kaotas mullu leekides elu 54 inimest ehk tunamullusest 19 võrra vähem. Keskmine tuleõnnetuse ohver oli 50-60-aastane sotsiaaltoetust saav mees ning tulekahjud said peamiselt alguse hooletust suitsetamisest. Samuti oli tuleohvrite hulgas teistest enam kõrges eas naisi, kes ilmselt vajasid toimetulekuks teiste abi. "Kuigi enamus tuleohvritest on mehed, olen eriti mures memmede pärast. Peame leidma mooduse, kuidas ennetustööga nendeni jõuda, kas siis läbi lähedaste või omavalitsuste kogukondade," arutles Timberg.

Veeõnnetustes kaotas mullu elu 53 inimest ehk tunamullusest üheksa võrra vähem. "Keskmine uppunu oli 20-40-aastane mees, kes veetis suvisel ajal veekogu ääres puhkust, tarvitas sageli alkoholi, hindas ujumisel oma võimeid üle ning uppus merre või tiiki," ütles Timberg kolmapäeval ajakirjanikele.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul aitas mullu tuleohvrite arvu vähenemisele kindlasti kaasa isekustuvate sigarettide kasutuselevõtt. Veeohutuse vallas keskendus aga riik mullu alkoholiriski teadvustamisele ning selleks võeti kasutusele nii riiklike ametkondade kui ka erasektori osas ühtne märgistus "Kui jood, ära juhi ega uju"."Ühtlasi viisime läbi laiaulatusliku ennetuskampaania suvekuudel, mis oli suunatud riskirühma lähedastele, samuti olid kampaaniad suunatud ka venekeelsele elanikkonnale," ütles Vaher.

Timberg lisas, et uuringute järgi jõudis päästeamet tuleohutuskampaaniatega 85 protsendini elanikkonnast ja veeohutuskampaaniatega 90 protsendini elanikkonnast. "Päästjate ohutus- ja infopäevadel osales mullu 108 000 inimest ja koolitustel 52 000 inimest. Päästjate kodukülastused kasvasid 2011. aasta 800-lt mullu 1680 koduni ning tänavu on päästjatel plaanis külastada juba üle 2000 kodu," ütles Timberg.

Tema sõnul on see vajalik, et jõuda ka nendeni, kes tavalises inforuumis ei viibi. Ka Ken-Marti Vaher rõhutas vajadust jõuda ennetustegevusega elanikkonnani, kelle eluviis on asotsiaalne ja kes meediat tavaliselt ei jälgi.

Timbergi sõnul näitavad uuringud, et erinevad kampaaniad on inimeste teadlikust erinevatest ohtudest kasvatanud. Nii näiteks kinnitasid 2011. aastal 66 protsenti inimestest, et on teadlikud toas suitsetamise ohtudest, mullu oli see näitaja aga 74. Kui tunamullu kinnitasid 27 protsenti vastanutest, et neil on kodus tulekustuti, siis mullu juba 29 protsenti. Lapsi valvas ujumiskohas tunamullu 83, mullu aga 88 protsenti inimestest. Paadisõidul pani 2011. aastal päästevesti selga 64, mullu aga juba 72 protsenti vastanutest.

Kuigi päästeamet vähendas mullu päästekomandode arvu, paranes päästemeeskondade õnnetuskohta jõudmise kiirus ning enamus neist on suutelised abivajajaid aitama vähemalt veerand tunni jooksul pärast väljakutse saamist.

Kui 2011. aastal jõudis õnnetuskohta 1-15 minuti jooksul 84 protsenti kolme-neljaliikmelistest päästemeeskondadest ja 16 protsendil võttis see kauem aega, siis mullu olid valmis 1-15 minuti jooksul õnnetuskohta jõudma juba 93 protsenti päästemeeskondadest ning kauem võttis see aega vaid 6,8 protsendil.

Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul vähenes samas mullu riiklike päästekomandode arv 81-lt 72-ni. "Siinkohal tahangi ümber lükata linnalegendi, et päästjad on pidevalt koondatud. Tegelikult ei ole päästjate arv vaatamata komandode reformile viimase nelja-viie aasta jooksul muutunud," rõhutas Timberg.

Tema sõnul on päästeamet toetanud vabatahtlike päästeüksuste loomist kohtadesse, kus riiklikud komandod on kaotatud. Nii kasvaski mullu märgatavalt vabatahtlike pritsimeeste arv. "Möödunud aasta lõpuks oli üle Eesti kokku 95 vabatahtlikku päästekomandot ehk tunamullusest 13 võrra enam. Vabatahtlike päästjate arv kasvas mullu 129 võrra, jõudes 1238-ni," ütles Timberg.

Mullu hukkus tuleõnnetustes 54 ning uppus 53 inimest. Päästjatel õnnestus tulekahjudest päästa 124, liiklusõnnetustest 357 ja muudest õnnetustest 141 inimest.

Nädala alguses tabasid Põlva politseinikud väikebussi roolist alkoholi tarvitanud mehe, kusjuures bussis reisis kaasa tosin last ja kolm täiskasvanut.

Esmaspäeva hommikul viisid Põlva patrullpolitseinikud lPõlva ringteel läbi kontrollaktsiooni sõidukijuhtide kainuse kontrollimiseks ja alkoholi tarvitanud roolikeerajate liiklusest kõrvaldamiseks. Kokku kontrolliti 498 sõidukijuhti ning ühel Ford Transitit juhtinud 69-aastasele mehel tuvastati ka lubatud alkoholi piirmäära ületamine. Peale juhi oli 17-kohalises väikebussis kaasreisijateks 12 last ja kolm täiskasvanut.