Keskmine tuleõnnetuse ohver on eakas mees, veeõnnetuses kaotavad aga kõige sagedamini elu nooremapoolsed mehed, selgub siseministeeriumi statistikast.

Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul kaotas mullu leekides elu 54 inimest ehk tunamullusest 19 võrra vähem. Keskmine tuleõnnetuse ohver oli 50-60-aastane sotsiaaltoetust saav mees ning tulekahjud said peamiselt alguse hooletust suitsetamisest. Samuti oli tuleohvrite hulgas teistest enam kõrges eas naisi, kes ilmselt vajasid toimetulekuks teiste abi. "Kuigi enamus tuleohvritest on mehed, olen eriti mures memmede pärast. Peame leidma mooduse, kuidas ennetustööga nendeni jõuda, kas siis läbi lähedaste või omavalitsuste kogukondade," arutles Timberg.

Veeõnnetustes kaotas mullu elu 53 inimest ehk tunamullusest üheksa võrra vähem. "Keskmine uppunu oli 20-40-aastane mees, kes veetis suvisel ajal veekogu ääres puhkust, tarvitas sageli alkoholi, hindas ujumisel oma võimeid üle ning uppus merre või tiiki," ütles Timberg kolmapäeval ajakirjanikele.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul aitas mullu tuleohvrite arvu vähenemisele kindlasti kaasa isekustuvate sigarettide kasutuselevõtt. Veeohutuse vallas keskendus aga riik mullu alkoholiriski teadvustamisele ning selleks võeti kasutusele nii riiklike ametkondade kui ka erasektori osas ühtne märgistus "Kui jood, ära juhi ega uju"."Ühtlasi viisime läbi laiaulatusliku ennetuskampaania suvekuudel, mis oli suunatud riskirühma lähedastele, samuti olid kampaaniad suunatud ka venekeelsele elanikkonnale," ütles Vaher.

Timberg lisas, et uuringute järgi jõudis päästeamet tuleohutuskampaaniatega 85 protsendini elanikkonnast ja veeohutuskampaaniatega 90 protsendini elanikkonnast. "Päästjate ohutus- ja infopäevadel osales mullu 108 000 inimest ja koolitustel 52 000 inimest. Päästjate kodukülastused kasvasid 2011. aasta 800-lt mullu 1680 koduni ning tänavu on päästjatel plaanis külastada juba üle 2000 kodu," ütles Timberg.

Tema sõnul on see vajalik, et jõuda ka nendeni, kes tavalises inforuumis ei viibi. Ka Ken-Marti Vaher rõhutas vajadust jõuda ennetustegevusega elanikkonnani, kelle eluviis on asotsiaalne ja kes meediat tavaliselt ei jälgi.

Timbergi sõnul näitavad uuringud, et erinevad kampaaniad on inimeste teadlikust erinevatest ohtudest kasvatanud. Nii näiteks kinnitasid 2011. aastal 66 protsenti inimestest, et on teadlikud toas suitsetamise ohtudest, mullu oli see näitaja aga 74. Kui tunamullu kinnitasid 27 protsenti vastanutest, et neil on kodus tulekustuti, siis mullu juba 29 protsenti. Lapsi valvas ujumiskohas tunamullu 83, mullu aga 88 protsenti inimestest. Paadisõidul pani 2011. aastal päästevesti selga 64, mullu aga juba 72 protsenti vastanutest.

Kuigi päästeamet vähendas mullu päästekomandode arvu, paranes päästemeeskondade õnnetuskohta jõudmise kiirus ning enamus neist on suutelised abivajajaid aitama vähemalt veerand tunni jooksul pärast väljakutse saamist.

Kui 2011. aastal jõudis õnnetuskohta 1-15 minuti jooksul 84 protsenti kolme-neljaliikmelistest päästemeeskondadest ja 16 protsendil võttis see kauem aega, siis mullu olid valmis 1-15 minuti jooksul õnnetuskohta jõudma juba 93 protsenti päästemeeskondadest ning kauem võttis see aega vaid 6,8 protsendil.

Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul vähenes samas mullu riiklike päästekomandode arv 81-lt 72-ni. "Siinkohal tahangi ümber lükata linnalegendi, et päästjad on pidevalt koondatud. Tegelikult ei ole päästjate arv vaatamata komandode reformile viimase nelja-viie aasta jooksul muutunud," rõhutas Timberg.

Tema sõnul on päästeamet toetanud vabatahtlike päästeüksuste loomist kohtadesse, kus riiklikud komandod on kaotatud. Nii kasvaski mullu märgatavalt vabatahtlike pritsimeeste arv. "Möödunud aasta lõpuks oli üle Eesti kokku 95 vabatahtlikku päästekomandot ehk tunamullusest 13 võrra enam. Vabatahtlike päästjate arv kasvas mullu 129 võrra, jõudes 1238-ni," ütles Timberg.

Mullu hukkus tuleõnnetustes 54 ning uppus 53 inimest. Päästjatel õnnestus tulekahjudest päästa 124, liiklusõnnetustest 357 ja muudest õnnetustest 141 inimest.

Nädala alguses tabasid Põlva politseinikud väikebussi roolist alkoholi tarvitanud mehe, kusjuures bussis reisis kaasa tosin last ja kolm täiskasvanut.

Esmaspäeva hommikul viisid Põlva patrullpolitseinikud lPõlva ringteel läbi kontrollaktsiooni sõidukijuhtide kainuse kontrollimiseks ja alkoholi tarvitanud roolikeerajate liiklusest kõrvaldamiseks. Kokku kontrolliti 498 sõidukijuhti ning ühel Ford Transitit juhtinud 69-aastasele mehel tuvastati ka lubatud alkoholi piirmäära ületamine. Peale juhi oli 17-kohalises väikebussis kaasreisijateks 12 last ja kolm täiskasvanut.

Enamus kontorite töökohtadest ei vasta tööohutuse seisukohalt täies ulatuses nõuetele, tuvastas 61 ettevõttes kontoritöötajate füsioloogiliste ohutegurite sihtkontrolli läbi viinud tööinspektsiooni Lääne inspektsioon.

Sihtkontrolli käigus kontrollisid ametnikud Pärnumaal 30, Saaremaal 10, Hiiumaal viit, Läänemaal viit, Järvamaal 11 ja Raplamaal 10 ettevõtet. Kokku vaadati üle 338 kontoritöötaja töökohta, 195 korral anti suulisi soovitusi, 91 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ning 62 rikkumise kohta vormistati ettekirjutused.

Lääne inspektsiooni juhtaja Üllar Kallase sõnul olid tööandjad sihtkontrollist teada saades hämmingus, mis ohte kontoritöötajate töös nähakse. „Vastupidiselt esmasele hämmingule oldi pärast kontrolli läbimist tõsiselt üllatunud uute teadmiste üle. Mõned töötajad ei osanud korralikult tooli reguleerida, teised jällegi töökohta kujundada. Rõõmuga tõdeti, kuivõrd lihtsate ja kulutusi mittenõudvate vahenditega on võimalik saavutada tervislik keskkond ja hea tulemus,“ lisas Kallas.

Töötervishoiu tööinspektori Janika Rõõmuse sõnul pöörati sihtkontrolli käigus tähelepanu töökoha ergonoomilisele kujundusele: seljatoe asendi ja istme kõrguse reguleerimise võimalusele, klaviatuuri ja hiire paiknevusele, töölaua sobivusele ning arvutiekraani paigutusele. Küsitluse teel hinnati töötajatel esinevaid tervisehäireid: valud kaela- või õlapiirkonnas, valud randme või küünarvarre piirkonnas, seljavalud ja valud jalgades. Samuti vaadati tööandja üldist tegevust ehk kas töötajaid on tervisekontrolli suunatud, kas ohutegurid on riskianalüüsis kajastatud, kas juhendamised on nõuetekohased ja kas töötajad peavad regulaarselt puhkepause.

„Sihtkontrolli tulemustest selgus, et kontoritöötajatel esines kõige enam valusid kaela- või õlapiirkonnas ja seljavalusid. Valusid jalgades esines kõige vähem. Töökohtadel oli probleemiks töötooli seljatoe ebaergonoomiline asend ning klaviatuuri ja hiire paiknemine eritasapindadel,“ lisas Rõõmus.

Tööandjad pöörasid liialt vähe tähelepanu töötajate tervisekontrollile. Sihtkontrolliga hõlmatud kontoritöötajatest 32 protsenti ei ole läbinud nõuetekohast tervisekontrolli.

Tööinspektorid andsid töötajatele sihtkontrolli käigus suulisi soovitusi eelkõige seoses vale istumis- ja käteasendiga. Mõnelgi juhul reguleeriti töökohad koos tööinspektori kaasabiga koheselt õigeks. Peamise positiivse tegevusena tööandjate poole pealt tõid tööinspektorid esile prillide hüvituse, massaaži, ujumise ja tervisespordi võimaldamise.

Käesoleval aastal suunab tööinspektsioon põhirõhu alaealiste ja noorte tööle, uutele töötajatele, töötamisele ehitusel ning töö- ja puhkeajast kinnipidamisele.