Kuigi kohvi hind maailmaturul langes mullu 37 protsenti, ei jõua hinnalangus samal määral jaemüügi hindadesse, mis statistikaameti andmetel on langenud vaid kuus protsenti, kirjutab Postimees.

Eesti suurima kohviimportija Paulig Coffee juhataja Tambet Hook ütles lehele, et ettevõte alandas mullu kohvi hinda kolmel korral kokku keskmiselt 1,2-1,3 euro võrra kilo kohta. "Kui tooraine hinnad jäävad jätkuvalt madalale tasemele, langetame lähikuudel veelgi," ütles ta.

Hooki sõnul ei ole kohvi börsihinda statistikaameti hinnaga, eriti protsendipõhiselt, korrektne võrrelda.

Erinevate hinnangute kohaselt moodustab toorkohv umbes poole kohvipaki jaehinnast. Ülejäänud on kulutused röstmisele, pakendamisele, transpordile ja turunduskulud.

Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni hinnangul kasvab 2012.-2013. aastal arabica kohvisaak 10,6 protsenti. Lisaks rekordsaagile Brasiilias on suur pakkumine ka mujal Ladina-Ameerikas.

Edaspidiseks analüütikud suuremat hinnalangust siiski ei prognoosi, kirjutab leht. Barclays panga, Commerzbanki, Rabobanki ja Societe Generale analüütikud prognoosivad, et 2013. aastal peaks kohvi maailmaturuhind siiski tõusma. Selle põhjuseks saab ilmselt tarbimise kasv, mida toetab maailmamajanduse taastumine.

2013. aasta esimestel päevadel maksis elekter Eesti hinnapiirkonnas kuni 15 protsenti rohkem kui põhjanaabrite juures, konkurentsiamet peab selle põhjuseks väheste ühenduste tõttu Eesti Energia monopoolse seisundi säilimist ja küsis seetõttu ettevõttelt selgitusi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles lehele, et kuigi paari kauplemispäeva põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi teha, muudab Soomest kõrgem hind ameti tähelepanelikuks. "Eesti Energial on endiselt väga suur turuosa nii tootja kui ka müüjana, mistõttu ootame ettevõttelt jaanuari keskpaigaks selgitusi, kuidas nad kasutavad kasutada võimalikku turgu valitsevat seisundit."

2012. aasta keskmisena oli Eesti börsipiirkonnas müüdav elekter ligi viiendiku võrra kallim kui kogu Nord Pooli keskmine ja seitse protsenti kallim kui Soomes. Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik selgitas lehele, et Eesti on üldiselt võrdlemisi tugevate ühendustega riik, ent hetkel on pudelikaelaks Eesti-Soome vaheline ühendus, kuna Estlink1 kaudu saab liikuda kõigest 350 megavatti energiat.

"Seetõttu ei ole Eesti hinnad näiteks Põhjamaade suurveeperioodil teiste piirkondadega sama madalad," märkis ta, lisades, et olukord muutub peale teise Estlinki merekaabli valmimist 2014. aastal.

Imatra Elektri juht Sven Pitkve ütles lehele, et Eesti hinna võrdlemine Nord Pooli süsteemi keskmise hinnaga ei ole mõttekas, sest tegemist on vaid teoreetilise arvuga. "Kui riikide vahel poleks niinimetatud pudelikaelu, siis saaksime rääkida hoopis teistsugustest hindadest," ütles ta. "Eesti Energia peab käituma nii, nagu see on ettevõttele majanduslikult kasulikum."

Võimalust, et Vene Inter Rao tuleks Eesti turule võiks siinset hinda alla lüüa, nimetas Pitkve vähetõenäoliseks. "Leedus nad müüvad elektrit, kuid sealsel börsil on hinnad veelgi kallimad kui Eestis," ütles ta.

220 Energia juhi Marko Alliksoni sõnul ei saa Eesti Eenrgia koduturul hinnaga manipuleerida, sest läheks niimoodi vastuollu Nord Pooli reeglitega, mille täitmiseks peab oma tegevusest pidevalt aru andma.

Nord Pooli hinnangul võiks Estlink1 kaabel mõjutada Eesti hinda suvel, kui katab oma võimsusega suurema osa siinset 500-megavatisest tarbimisest.

Alanud aastast rakendub vanemapension, mis sai seaduseks mullu juunis, kui riigikogu selle vastu võttis.

Kogumispensionide seadus ja riikliku pensionikindlustuse seadus sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu.

Seaduse järgi hakkab riik tänavu 1. jaanuaril ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

1. jaanuarist 1991 – 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale makstakse pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses.

Vanemapensioni rakendamisel lisatakse kehtivasse pensionisüsteemi 44 miljonit eurot lisaraha aastas. Näiteks kahe lapse vanem hakkab vanemapensioni saama peaaegu 370 eurot ehk 13. pensioni aastas.

Vanemapensioni rakendumisel makstakse kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale täiendavat pensionilisa ühe lapse korral aastas 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, ning kolme lapse puhul 554,4 eurot. Pärast 2013. aastat sündinutele makstakse 1134 eurot kolme aasta jooksul teise pensionisambasse.

Käesoleval aastal on vanemahüvitise ülempiir 2234,19 eurot, hüvitise alampiir ehk hüvitise määr on 290 eurot.

Vastavalt valitsuse mullu augusti otsusele tõusis tänavu vanemahüvitise ülempiir võrreldes senisega 90 euro võrra.

Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, siis makstakse vanemahüvitist töötasu alammääras, teatas sotsiaalministeerium.

2013. aasta töötasu alammäär on 320 eurot. Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument.

Hüvitise ülempiir langes aastatel 2011 ja 2012, kajastades vastavalt varasemat keskmise palga langust. 2013. aastal ülempiir tõuseb ning see tuleneb otseselt keskmise palga kasvust 2011. aastal. 2012. aastal oli vanemahüvitise ülempiir 2143,41 eurot. Maksimaalses suuruses hüvitise saajaid on ligikaudu kolm protsenti kõikidest hüvitise saajatest.