Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil oli lõppenud aasta Eestis viimase 50 aasta sajuseim.

Eesti keskmisena tuli mullu kokku 854 millimeetrit sademeid, mis ületab normi 208 millimeetri võrra. Kõige enam sadas mullu Tallinnas ja Pärnus, vastavalt 936 ja 985 millimeetrit. Sademete pikaajaline norm on Tallinnas 693 ja Pärnus 711 millimeetrit aastas.

Ka möödunud talv oli väga saduderohke ja üle Eesti tuli sademeid keskmiselt 234 millimeetrit, mis on 104 millimeetri võrra üle normi. Kevadel tuli Eestis kokku 165 millimeetrit sademeid, mis on samuti oluliselt enam, kui kauaaegseks keskmiseks kujunenud 103 millimeetrit. Viimase 50 aasta jooksul oli sajusem vaid 1995. aasta kevad, mil Eestis keskmisena tuli 171 millimeetrit sademeid.

Suurima ööpäevase sajuhulga mõõtis ilmajaam eelmisel aastal 7. juulil Läänemaal Lääne-Nigulas, kus ööpäeva jooksul sadas maha 102,5 millimeetrit vett.

Kõige kõrgem õhutemperatuur oli mullu 29. juulil, kui termomeetri näit tõusis 33,4 soojakraadini. Kõige madalamale langes õhutemperatuur aga 5. veebruaril Jõgeval, kus oli täpselt 35 kraadi külma.

Kõige tuulisem kuu oli november, kui Saaremaal Sõrves oli keskmine tuule kiirus 7,6 meetrit sekundis. Kõige tugevam tuuleiil mõõdeti 30. juulil Saaremaal Vilsandil, kus tuule kiirus ulatus 32,3 meetrini sekundis.

Kõige paksema lumekihi mõõtis ilmajaam mullu 29. veebruaril Otepääl, kus lume paksus oli 53 sentimeetrit.

Maanteeameti andmetel oli mullu iga kolmas liikluses hukkunu jalakäija, kellest pooled said surma pimeda ajal valgustamata maanteel liikudes.

Esialgsetel andmetel hukkus mullu Eestis liikluses kokku 88 inimest, 2011. aastal oli 101 liiklussurma.

Jalgsi liiklejaid hukkus 31 (2011. aastal 26) ja sõiduautot juhtides või selles kaasa sõites kaotas elu 42 (aasta varem 56) inimest. Kaherattalistega liiklejatele kujunes aasta varasemast veidi paremaks – jalgrattal, mopeedil või mootorrattal sõitjaid sai surma 11 (aasta varem 18). Õnnetuse hetkel bussis, veokis või traktorikabiinis viibinuist hukkus neli (aasta varem üks) inimest.

Kui veel aastatel 2008-2010 registreeriti Eestis aastas ligikaudu 340-360 liiklusõnnetust jalakäijatega, siis 2011. aastal jõudis jalakäijaõnnetuste koguarv 400 õnnetuse piirimaile ja üsna sarnaseks kujunes ka äsja lõppenud aasta. Juba paar nädalat enne aasta lõppu ületas jalakäijatele otsasõitude arv 360 piiri. Jalakäijate olukord on seda murettekitavam, et muud õnnetused, nii teelt väljasõidud, sõidukite kokkupõrked kui jalgrattaõnnetused on juba pikemat aega vähenemas.

Äsjalõppenud 2012. aasta 88 liiklusõnnetustes hukkunust olid 31 jalakäijad. Jalakäijad moodustasid 35 protsenti kõigist liiklussurmadest, mis on viimase kaheksa aasta kõige halvem näitaja jalakäijate jaoks. Eriti tähelepanuväärne on olukorra muutus viimase kahe aasta jooksul. Kui 2011. aastal sagenesid jalakäijate surmajuhtumid pigem linnaliikluses, siis lõppenud aasta kasvatas jõudsalt just maanteedel hukkunud jalakäijate arvu ja seda mitte ainult pimeda ajal.

Asulavälisel maanteel sai lõppenud aastal surma kokku 20 jalakäijat, aasta varem oli neid üheksa. Seejuures 50-aastaseid ja vanemaid oli hukkunuist 16, aasta varem neli.

Maanteeameti avalike suhete osakonna nõunik Villu Vane märkis, et kuigi suurematel põhimaanteedel on liiklus muutunud taas elavamaks, registreeris amet mullu jalakäijate surmajuhtumeid varasemast sagedamini väiksematel tugi- ja kõrvalmaanteedel, kus napib ka jalg- ja jalgrattateid.

Tavapäraselt satuvad õnnetustesse sagedamini noored ja kogemusteta sõiduautojuhid. Jalakäijatele surmavaid vigastusi tekitanud autojuhtidest oli mullu aga vaid üks alla 25-aastane, seevastu pooled roolis olnuist olid üsna kogenud ja vähemalt 50 aastat vanad. Helkurikandjaid oli hukkunute hulgas nii mullu kui ka tunamullu vaid kaks.. Otseselt alkoholijoovet ei fikseerinud politsei ühegi õnnetuse juures, tarvitamistunnuseid võis siiski esineda.

Asulateedel ja linnatänavatel sai mullu surma 11 jalakäijat, aasta varem 17. Nii valges kui pimeda ajal oli surmasaanuid vähem kui aasta varem. Siiski kogunes võrreldes 2010. aastaga rohkem hukkunuid pimeda ajale. 50-aastaseid ja vanemaid oli hukkunuist kaheksa, aasta varem 13.

Ülekäiguradadel, ristmikel ja bussipeatustes kaotas elu 8, aasta varem 10 jalakäijat. Valdavalt õnnetused sügistalvisel ajal, mil liikumist takistavad libe tee ja vähene valgus.

Kui ristmikel ja ülekäiguradadel registreeritakse kõige rohkem jalakäijaõnnetusi keskpäevast õhtuse tipptunni alguseni, siis õhtusel tipptunnil suvalises kohas väljaspool ülekäiguradu ja ristmikke sõiduteele sattunud jalakäijad põhjustasid mullu ligikaudu neljandiku kõigist pealinna jalakäijaõnnetustest.

Jalakäijatele surmavaid vigastusi tekitanud autojuhtidest olid ka linnaoludes ülekaalus kesk- ja vanemaealised autojuhid. Kui välja jätta üks 36-aastane joobes mopeedijuht, oli noorim roolikeeraja 46-aastane. Alkoholijoove tuvastati ühel õnnetuse põhjustanud mopeedijuhil, kõik teised juhid ja hukkunud jalakäijad olid kained või alkoholi tarvitamise tunnustega.

Üle 40 protsendi kõigist jalakäijatele otsasõitudes leiavad aset pimeda ajal. Kaks kolmandikku hukkunud jalakäijatest saavad surma pimeduse varjus. Helkurit kannavad enim lasteaialapsed ja algkooliealised, kes aga pimedas väga ringi ei liigugi. Vanuse kasvades kipub helkur paraku väga kiirelt ununema. Laste ja noorte hulgas läbi viidud AS Emori küsitlus näitas, et põhikooli- ja gümnaasiumiealine kannab enamasti helkurit vaid juhul, kui seda teeb ka lapsevanem ise. Ka on teadlikkus madalam üksi elavatel vähemalt keskikka jõudnud ning madalama haridustasemega meeste hulgas.

Kasvamas on kannatada saanud alkoholijoobes või alkoholi liigtarvitanud jalakäijate osatähtsus, eelkõige noorte hulgas. Seni on need lõppenud siiski valdavalt vigastustega.

AS Teede Tehnokeskuses hiljuti valminud liikluskäitumise monitooring näitab üheselt jalakäijate üha hooletumat suhtumist liikluses toimuvasse – iga kaheksas jalakäija asutab teed ületama keelava fooritule ajal, kusjuures paar aastat tagasi oli see number pea poole väiksem. Samas on autojuhtide käitumine paranenud – reguleerimata ülekäigurajal antakse jalakäijale varasemast sagedamini teed ja ka foorinõuete eirajaid on juhtide hulgas aastatega vähemaks jäänud.

Tartu maakohus alustas esmaspäeval protsessi julmas mõrvas süüdistatava kahe noormehe ja nende arvatavate kuriteokaaslaste üle, kuulutades protsessi kinniseks.

Kohtu ette astusid mõrvas süüdistatav 23-aastane Kristo, mõrvas ja kehalises väärkohtlemises süüdistatav 20-aastane Erki, kuriteo varjamises süüdistatav 20-aastane Karl ning kuriteost politseile teatamata jätmises süüdistatav 21-aastane Ege-Rita.

Erki kaitsja Aivar Hint esitas mullu 10. mail toimunud eelistungil taotluse istungi kinniseks kuulutamiseks perekonna ja eraelu kaitseks ning õigusemõistmise huvides. Kohtunik leidis toona, et nimetatud asjaolu tuleks lahendada koos rahvakohtunikega põhiistungi alguses, kus ka rahvakohtunikel on võimalik kuulata ära menetlusosaliste seisukohad.

"Esmaspäevasel kohtuistungil jäi Hint sama taotluse juurde ning tema taotlust toetasid ka teiste süüdistatavate kaitsjad ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva. Kohus kuulutaski kohtuistungi perekonna ja eraelu kaitseks ning õigusemõistmise huvides kinniseks," ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.

Kohtuistungid on planeeritud esmaspäevast kuni 18. jaanuarini. Kohtuotsuse kuulutamine on avalik.

Politsei sai julmast kuritööst teada, kui üle-eelmise aasta 12. novembril leiti Tartumaal Vara vallas Kuusiku külas asuva talu territooriumilt inimese skeleti fragmente. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust.

„Uurimise algfaasis selgitati välja, et tegemist on tapetud noormehega, kelle surnukeha põletati hiljem kuriteo varjamiseks. Mõrva toimepanemises on esitatud süüdistus kahele noormehele, kes olid ohvriga tuttavad. Kuriteo toimepanemiseni on viinud omavahelised suhted,“ kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

Süüdistuse kohaselt tungis üks süüdistatavatest üle-eelmise aasta 10. novembri hilisõhtul Tartumaal Vara vallas Kuusiku külas asuva talu hoovil ootamatult selja tagant kannatanule kallale ning lõi teda kirvega pähe. Saadud löögist vigastatuna üritas kannatanu põgeneda, kuid teine süüdistatav jooksis talle järele ning tõmbas mehe pikali. Seejärel jõudis kohale esimene ründaja ning lõi veel kannatanut mitmel korral kirvega pähe. Mees suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Pärast seda põletati surnukeha sama talu hoovil lõkkes.

Toomas Liiva sõnul ei olnud süüdistatavad varem kriminaalkorras karistatud. Kuid sellele vaatamata viibivad mõrvas süüdistuse saanud noormehed kohtu loal vahi all alates üle-eelmise aasta 14. novembrist.

Euroopa Liidu riikidest saab pensioni umbes 10 500 Eestis elavat pensionäri, sealhulgas Soomest üle 6200 pensionäri, kirjutab Postimees.

Soomest pensioni saavate pensionäride hulk kasvab iga aastaga, näiteks mullu lisandus juba üle 750 Soomes töötanu, kellel õigus sealt ka pensioni saada.

"Soomega sõlmisime pensionide vahetamise lepingu juba 1997. aastal ja siis oli neid, keda see puudutas, paarsada," ütles sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Merle Sumil-Laanemaa. Möödunud aasta lõpus oli Eestis ligi 300 000 vanaduspensionäri seas juba 6213 Soomest pensioni saajat.

Pensioniõigus tekib Soomes sisuliselt esimesest päevast, kui seal töötada ja sotsiaalkindlustusmakse tasuda. "Varasemast ajast on levinud müüt, et minimaalselt peab Soomes töötama viis aastat, et pensioni saada, kuid see oli vana pensioniseaduse järgi," sõnas lükkas Sumil-Laanemaa.

Soome järel teisel kohal on Läti, kust saab pensioni üle 3250 inimese. See tuleneb pigem nõukogudeaegsest minevikust ja eriti arvestades Valga-Valka seotust.

"Nende pensionäride hulgas, kel on üheaegselt Läti ja Eesti staaž, on võrdselt nii lätlasi kui eestlasi," ütles Sumil-Laanemaa. Ülejäänud Euroopa riikidest saab pensioni veel tuhatkond Eesti elanikku.

Tuhanded pensionärid saavad pensioni ka Venemaalt – üle aasta tagasi hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vaheline pensionide vahetamise leping. Enam-vähem samasugune leping on Eestil ka Ukraina ja Moldovaga ning läbirääkimisi peetakse Gruusia, Aserbaidžaani ja Valgevenega.

Leping Venemaaga on andnud lisavõimaluse ka sõjaväepensionäridele.

"Seniste lepingute järgi ei olnud Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridel Eesti 15-aastase pensioniõigusliku tööstaaži puhul õigus taotleda selle maksmist Eestis, nüüd on neil see võimalus," selgitas Sumil-Laanemaa. "Samuti tekkis sõjaväepensionäridel, kes 1991. aastast alates pole jõudnud Eestis 15 aastat töötada, võimalus Eesti pensioni taotleda ja pensioniõiguse tekkimiseks võetakse arvesse ka sõjaväes teenitud aeg. Eesti maksab neile pensioni siiski vaid Eestis töötatud aja eest."

Näiteks kui sõjaväepensionär töötas pärast 1991. aastat Eestis viis aastat, siis ta saabki pensioni selle viie aasta eest.

Venemaal töötanud pensionäridel on võimalik valida, kas jätkavad senise süsteemiga või soovivad lähtuda uuest lepingust. Lepingu järgi on võimalik tellida nii Eestis kui ka Venemaal pensioni eelarvestus ja selle pealt vaadata, kumb variant on kasulikum. Aasta jooksul on eelarvestuse avalduse teinud pisut enam kui 1900 pensionäri.

Kui palju võib Eestis elada Vene sõjaväepensionäre, Vene saatkonna sotsiaalametist öelda ei osatud. Keskmine Vene sõjaväepension on 300 eurot – pensioni suurus sõltub sõjaväelisest auastmest.

Saatkonna sotsiaalametnik selgitas, et head pensioni saavad sõjaveteranid, kes pärast sõda tegevteenistusse jäid. Seda pensioni makstakse ka leskedele. Kui palju neid veel võib Eestis elada, sotsiaalametnik ei avaldanud. Ülejäänud sõjaveteranid ei saa sõjas nõukogude poolel sõdimise eest Venemaalt aga midagi.