Eesti erakonnad saavad tänavu riigieelarvest 5,4 miljonit eurot, sellest suurima osa ehk ligi 1,8 miljonit eurot saab Reformierakond.

Siseminister Ken-Marti Vaher allkirjastas esmaspäeval käskkirja, mille kohaselt saab Reformierakond tänavu riigieelarvest 1 762 233,98 eurot, Keskerakond 1 388 426,77 eurot, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 1 228 223 68 eurot ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 1 014 619,57 eurot.

Parlamendierakonnad saavad riigieelarvest toetust vastavalt saadikukohtade arvule. Reformierakond sai 2011. aasta valimistel riigikogus 33, Keskerakond 26, IRL 23 ja SDE 19 kohta.

Parlamendisaadikute lahkumine erakonnast toetuse suurust ei mõjuta, kuna riik maksab toetust valimistulemuse järgi. Seega ei muuda viie parlamendisaadiku lahkumine Keskerakonnast sellele parteile makstava toetuse suurust. Viis keskerakonnast lahkunud parlamendisaadikut Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra moodustasid mullu aprillis demokraatide ühenduse.

Siseministri käskkirja alusel saavad tänavu riigieelarvest toetust ka valimistel riigikogust välja jäänud Erakond Eestimaa Rohelised ja Konservatiivne Rahvaerakond. Nii rohelised kui ka Konservatiivne Rahvaerakond saavad riigieelarvest 9587 eurot.

Seaduse järgi saavad riigilt toetust kõik erakonnad, kes kogusid viimastel riigikogu valimistel vähemalt ühe protsendi häältest. Rohelised said 2011. aasta märtsis toimunud valimistel 3,8 protsenti ja tollal veel Rahvaliidu nime kandnud Konservatiivne Rahvaerakond 2,1 protsenti häältest.

Erakonnad saavad riigieelarve eraldise kätte igakuiste maksetena. Üks kaheteistkümnendik aastaks ette nähtud toetussummast kantakse erakondadele üle iga kuu viiendaks kuupäevaks.

Teisipäevast jõustusid seadusemuudatused, mis lihtsustavad senist kohtudokumentide kättetoimetamist, võimaldades inimestega kontakti võtta ka internetist leitavate telefoninumbrite, elektronpostiaadresside või sotsiaalvõrgustiku kasutajakontode kaudu.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul aitab jõustunud muudatus leevendada ühte suurt probleemi kohtupidamise venimisel, kuna edaspidi on pahatahtlikel inimestel senisest raskem vältida kohtudokumentide kättesaamist. „Kättetoimetamise staadiumis on hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis omakorda tähendab, et menetlus neis asjades on peatunud ajaks, kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Selline süsteem võimaldas senini kahjuks pahatahtlikel menetlusosalistel kohtuasju venitada, koormates kohtuid ja põhjustades lisakulutusi neile, kes on kohtusse õigust otsima läinud,“ lausus justiitsminister.

Lisaks märkis Pevkur, et muudatus hõlbustab ka seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavitused kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad pole parajasti oma postiaadressil.

Muudatuste kohaselt hakatakse näiteks juriidiliste isikute puhul kontakti otsides rohkem tuginema äriregistris registreeritud kontaktandmetele. Firma esindajat saab edaspidi teavitada kohtudokumentidest nii lauatelefoni, mobiiltelefoni, kui ka elektronposti kaudu ning kui ka neid kanaleid kasutades ei õnnestu teadet edasi anda, võib kohus teha avaliku kättetoimetamise Ametlike Teadaannete kaudu.

Eraisikute osas lihtsustus näiteks võla kättesaamine maksekäsu kiirmenetluse kaudu, kuna kohtul on võimalik võlgnikuga ühendust võtta ka avalikult leitavate kontaktandmete kaudu. Samas kui võlglasega ei õnnestu seda infot kasutades ikkagi kontakti saada, läheb maksekäsu kiirmenetlus automaatselt üle hagiga menetluseks, mille käigus on võimalik võlgnikuga ühendust võtta juba ka Ametlike Teadaannete kaudu. Kui ka see ei peaks edu tooma, on selles protsessis võimalik võlg välja mõista ka tagaselja.

Võrumaal sai aasta esimesel päeval päästja elumaja tulekahju kustutades jalavigastuse.

Häirekeskus sai teisipäeval kell 5.57 teate tulekahjust Võru maakonnas Meremäe vallas Paloveere külas, kus põles ühekorruseline elumaja, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Kustutustööde käigus sai päästja jalavigastuse.

Päästjad likvideerisid tulekahju kell 10.29.

Riigikogu esimees Ene Ergma palus oma uusaastatervituses vabandust osa saadikute käitumise pärast.

"Riigikogu esimehena tahan vabandada mõnede saadikute ebaväärikate tegude eest. Iga poliitiku eksimus heidab varju kogu Eesti poliitikale ja parlamendile. Loodan, et sellised juhtumid ei kordu. Igaüks, kes on saanud rahvalt mandaadi, peab mõistma selle väärtust. Inimeste usaldust võita on raske, aga kaotada lihtne," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ergma.

Parlamendi esimees avaldas lootust, et uus aasta tuleb parem kui eelmine.

"Tänavu saab Eesti 95 aastaseks. Taasiseseisvunud Eesti riigi eluiga on juba peaaegu sama pikk kui oli meie esimene iseseisvumisaeg, kuid see ei tähenda seda, et võiksime lasta piltlikult öeldes jala sirgu, tundmata muret riigi käekäigu pärast. Vanad roomlased tavatsesid öelda, et jumal on tugevamate leegionite poolel, ehk siis hoitakse neid, kes end ise hoiavad. Selleks on vaja julgust ja otsusekindlust, rääkimata tarkusest teha õigeid valikuid," märkis ta.

Ergma nentis, et maailm Eesti ümber on suhteliselt turvaline, aeg on Eesti vastu olnud helde ja inimesed ise on teinud, mida suutnud, et see nii võiks olla. Samas ei tohi tema sõnul unustada, et Eesti riik ei saa iialgi valmis, sest maailm muutub väga kiiresti ja nendele muutustele peab reageerima.

"Selleks on vaja haritud ja arukaid inimesi, kes suudaksid kohaneda, käia ajaga kaasas ja vaadata tulevikku. Ilmselt ma ei üllata teid, kui panen ka selle aasta alguses kõikide südametele omandada uusi teadmisi. Õppima peavad nii noored kui vanad. Loomulikult on kõige tähtsam, et noored saaksid korraliku hariduse ning Eestisse koguneksid maailma parimad teadmised. Usun, et meie noored on piisavalt arukad, et end teostada Eestis ja seeläbi viia Eestit edasi," lausus riigikogu esimees.

Ergma rõhutas, et lisaks nooruslikule innule on Eesti elu edendamiseks vaja ka seeniorite tarkust. "On oluline, et ka vanematele inimestele oleks avatud võimalused ennast täiendada ja tööturul osaleda, kui nad seda soovivad ja tervis lubab," lausus ta.