President Toomas Hendrik Ilves kutsus uusaastapöördumises keskenduma 2013. aastal Eestis elada tahtvatele inimestele ning piirkondade erinevuste vähendamisele.

"Me teame, et ühiskonnad, kus kihistumine on väiksem, on üldjoontes edukamad ja õnnelikumad. Erinevused ei kao kunagi täielikult, elu maal ja linnas on kõikjal erinev. Aga, riigiasutusi ei pea koondama pealinna. Teid ja muud taristut tuleks väljaspool pealinna arendada jõulisemalt. Elekter ja muu eluks hädavajalik peaks olema maal taskukohasem. Inimesed peavad tunnetama, et politsei ja päästeteenistus on meil kõikjal lähedal. Edukas ja arenenud riigis ei sõltu elu võimalikkus sellest, mitme kilomeetri kaugusele jääb pealinn," lausus president.

Ta tõdes, et optimeerimise ainus siht saab olla kodanike parim ja kõige mõistlikum teenindamine, aga mitte kulude kokkuhoid elanike heaolu hinnaga.

"Meie lõime oma riigi selleks, et saaksime siin elada. Seal, kus tahame. Kõikjal Eestis. See on otsapidi ka julgeoleku teema. Me uus riigikaitse arengukava toetub suuresti Kaitseliidule. Aga kui maa on tühi, siis ei ole seal ka Kaitseliitu," nentis ta.

President nentis, et Eestis on inimesi vähe, mis tähendab, et iga inimene on väärtuslik. See aga tähendab riigipea sõnul seda, et Eesti inimesed on omavahel seotud palju tihedamini kui rahvas mõnes suuremas riigis.

"See on meie eelis, sest mõttekaaslased leiavad üksteist kiiresti üles. Ja abi jõuab kiiresti vajajani. Aga see väike ja paindlik ühiskond saab hakkama vaid juhul, kui oleme viisakad ja sallivad. Kui me hoiame üksteist. Räägime rahulikult, ei sõima ega ähvarda. Vaename vähem ja kuulame üksteist rohkem. Sest sõim jääb kripeldama ja takistama ka siis, kui selle ajend on ammu meelest läinud. Ja sellega, soovin meile kõigile aastat, mil proovime kõik teha nii, et Eestis oleks parem elada," ütles Ilves.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes oma uusaastapöördumises, et aasta 2012 oli Eesti küpsemise aasta, mis näitas, et inimesed ei ole enam saavutatuga rahul.

"Me ei lepi enam saavutatuga. Ka sellega, mille üle Eesti võib põhjusega uhke olla. Nägime lõppeval aastal mitut streiki. Nägime meeleavaldusi, rahulolematust sellega, kuidas Eestis tehakse poliitikat. See on küpses demokraatlikus riigis iseenesestmõistetav. Üllatav võiks olla pigem selle puudumine. Elavas demokraatias pole kõik kogu aeg kõikide otsustega rahul. Rahulolematus viib edasi," lausus president.

Riigipea nentis, et kui piisavalt paljud on piisavalt kaua nõustunud hädavajalike ja kiirete otsustega ning piisavalt kaua oma rahulolematust alla surunud, siis mingil hetkel ei ole nad enam sellega nõus.

"Seda me lõppeval aastal nägimegi. Ja astusime nii veel ühe sammu selle normaalsuse suunas, kus ei kannatata hambad ristis, sest nii on vaja, sest nii oleme harjunud. Poliitikuid, kes on või siis ei ole valetanud, leiame nii Vastseliinast kui Viinist, Lääne-Virumaalt Lääne-Virginiani. Poliitika ja raha suhe tekitab nördimust igas Lääne demokraatias. Pigem tundkem muret, kui seda teemat miskipärast enam ei arutata," sõnas president.

Ilvese sõnul ei ole streik midagi muud, kui palgaläbirääkimiste jätk teiste ja seejuures täiesti legaalsete vahenditega. Ta tõdes, et meeleavaldused pälvivad demokraatlikes riikides meedia kõrgendatud tähelepanu alles siis, kui need muutuvad vägivaldseks või siis, kui piima avalikult tänavale valatakse.

"Mind rõõmustab kodanike vajadus rõhutada, et neil on poliitikas osalemise õigus sagedamini kui kord nelja aasta järel. Valitsused nii riigi kui kohaliku võimu tasandil peavad õppima selles mõttevahetuses osalema. Valimised on valijale ja valitule leping, mitte ühekordne tehing. Valimisvõit ei anna kellelegi õigust oma mandaadile viidates teistest tuimalt üle sõita. Demokraatia on pidev töö oma tuleviku nimel. Seda õigust ja kohustust ei saa delegeerida. Nii ongi juba nädala pärast, 7. jaanuaril, võimalik teha ettepanekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks Rahvakogu veebikeskkonnas," sõnas Ilves.

President kutsus inimesi seda võimalust aktiivselt ja täie kodanikuvastutusega kasutama.

Riigipea märkis, et lõppeva aasta keskseks teemaks kujunes migratsioon ja rahvaarvu kahanemine ning mõni kuulutab neile andmetele viidates kadu nii riigile kui rahvale.

"Ka mina olen mures. Aga meenutame, et Eesti on oma kodanike liikumisvabaduse eest võidelnud aastaid. Viisavabadust teiste riikidega, õigust vabalt ringi liikuda, mujal elada ja töötada on valija alati toetanud kui Eesti inimese eneseteostuse üht võimalikku eesmärki. Väljaränne on sellesama mündi teine pool. Teise maailmasõja järgsetel kümnenditel kaotas Soome Rootsile üle poole miljoni inimese. Norras töötab praegu üle saja tuhande rootslase. Ja teate, miks? Sest Norras on palgad paremad kui Rootsis. See teadmine pole mõeldud lohutama, vaid seletama. Lahkutakse ka meist palju jõukamatest riikidest," lausus president.

Ta nentis, et muidugi ei saa sellega leppida ning leppimise asemel tuleb keskenduda Eesti elu parandamisele.

"Umbes kakskümmend aastat tagasi kurtis üks välismaal elav eestlane mulle, et miks küll Eestis tehakse üht või teist moodi, aga mitte nii, nagu tema tahaks. Millele vastasin, et me teeme Eestis Eestit nendele, kes tahavad siin elada," sõnas Ilves.

Ilves meenutas, et Eesti iseseisev riik saab veebruaris 95 aastat vanaks ja sellest kuu aega hiljem saabub päev, mil Eesti praegune iseseisvus on kestnud de facto kauem kui eelmine, sõjaeelne periood.

"Me ju mäletame seda pessimismi pärast iseseisvuse taastamist. Küsiti: "Kas ikka veame nii pikalt välja?" Vedasime ju. Saime hakkama. Euroopa Liit, NATO ja euroraha on sellele kolm veenvat kinnitust," lausus president.

Kaitseministeerium näeb relvastuse- ja varustusehangeteks järgmisel aastal kokku ette 100,67 miljonit eurot, suuremad on side- ja IT-varustuse hanked, sealhulgas keskmaa õhuseireradarite osamakse.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste ütles BNS-ile, et tänavu aasta prioriteedid olid kaitseväelaste varustus. Kulutused tänapäevase varustuse ja vajaliku laskemoona hankimiseks olid eelmisest aastast ligikaudu poole suuremad.

Jugaste sõnul olid tänavu olulisemad side- ja IT-varustuse, laskemoona, rakettide, miinide, vähekasutatud tehnika ning kaitseväe individuaalvarustuse hanked.

"Sel aastal jõudis lõpule viis aastat tagasi sõlmitud õhutõrjesüsteemi hanke vastuostuprojekt," lausus Jugaste. "Süsteemi tarnijad MBDA ja SAAB tegid aastatel 2008–2011 Eesti firmadelt üle 15 miljoni euro ulatuses oste."

Vastuostud toetasid eelkõige teadmistepõhist majandust ning kaitseministeeriumi nõudmisel toetati vastuostudega eelkõige teadus-arendustegevuse, strateegiliste kaupade, kõrgtehnoloogiat ja sellega seotud valdkondi.

"Õhutõrjesüsteemide hange oli Eesti esimene kaitsehange, kus rakendati vastuostukohustust," lisas Jugaste. "Kaitseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus said siit kogemusi, mis aitavad meil tulevasi vastuostuprojekte paremini Eesti kaitsetööstuse huvides ära kasutada."

Vastuostukohustus kaasneb firmal Thales-Raytheon seoses 2009. aasta juunis sõlmitud lepinguga kahe keskmaaradari hankimiseks. Selle hanke raames kohustub firma tegema Eestist vastuoste kokku 22,5 miljoni euro ulatuses. Tänaseks on Thales-Raytheon vastuoste teinud ligikaudu nelja miljoni euro eest ehk koos koefitsientidega ligikaudu 11 miljonit eurot.

Jugaste lisas, et vastuostude valdkonnad on jagatud erinevatesse kategooriatesse, eelistatud on teadus- ja arendustegevuse, strateegiliste kaupade, kõrgtehnoloogiliste kaupade ja muu sellisega seotud vastuostud. "Mida eelistatum valdkond, seda suurema koefitsiendiga teostatud hanked korrutatakse," märkis Jugaste. "Vastuostukohustuse täitmiseks on Thales-Raytheonil aega 2016. aastani."

Jugaste sõnas, et kaitse-eelarve oli tänavu 335,36 miljonit eurot ja hankekulud olid sellest 29,4 protsenti ehk 98,6 miljonit eurot. "Selle aasta eelarve puhul on oluline märkida, et kaitsekulud tõusid esmakordselt kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP)," lausus Jugaste. "See tagas igapäevaste tegevuskulude kõrval ka investeeringud vajaliku tehnika soetamiseks ning kasarmute ja harjutusväljade ehitamiseks."

Ta lisas, et 2013. aastal püsib kaitse-eelarve kahe protsendi tasemel SKP-st ja eelarve suurus on 361,36 miljonit eurot. "Enim kasvavad kulutused ajateenijate olme- ja väljaõppetingimuste parandamiseks," märkis Jugaste. "Taristu investeeringute eelarve tõuseb ligi 27 protsendi võrra ja üheksa miljonit on ette nähtud ajateenijate olmetingimuste parandamiseks."

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi toob jaanuari algus kaasa peamiselt plusskraade, kuid paiguti võib olla ka mõne kraadi ulatuses veidi pakast.

Ööl vastu teisipäeva on uus aktiivne keeris Briti saartelt Norra rannikule teel ning selle sajuala laieneb uusaasta ööks üle Eesti. Sajab vihma ja lörtsi. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 14-17 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +3 kraadi. Päeval sajab vahete-vahel vihma, kohati tuleb sekka ka lörtsi. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 14, hommikupoolikul veel 17 m/s, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja tuleb 1-4 kraadi.

Kolmapäeval katab Eestit madalrõhkkonna sajune ja tuuline lõunaserv. Öösel sajab lörtsi ja vihma, päeval tuleb sajuhoogudesse pikemaid vahesid. Puhub edela- ja läänetuul 5-12 m/s. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus 0 kuni +3 kraadi.

Neljapäeval tuleb madalrõhkkonna servas veel lörtsisadudega ilm. Ida-Eestis sajab ka lund, lääne pool sekka vihma. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Päevaks tugevneb üürikeseks kõrgrõhuhari ja sajuhooge on harvem. Aga juba õhtu poole läheneb saartele uus madalrõhulohk ja läheb taas sajule. Tuul pöördub lõunasse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +1, päeval 0 kuni +2 kraadi.

Reedel liigub madalrõhkkond Skandinaaviast üle Läänemere idakalda Venemaale. Öösel ja hommikul sajab lörtsi ja lund, saartel ja rannikul ka vihma. Tuul pöördub lõunakaarest läänekaarde. Päeval tuleb eemalduva madalrõhkkonna järel veel lörtsi- ja lumehooge. Loodetuul tugevneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -2 kuni +2 kraadi.

Laupäeval madalrõhkkonna mõju väheneb. Kohati sajab veel lund. Loode- ja põhjatuul on öösel veel tugev, päeval nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -3 kuni +1 kraadi.