Euroopa Komisjoni asepresidendi, Reformierakonna auesimehe Siim Kallase hinnangul oleks erakond pidanud rahastamisskandaali ajal Silver Meikarit kuulama ning tema hinnangul tegi partei skandaali ajal mitmeid vigu, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Mind häirib kaks erakonnas räägitavat juttu. Üks on see, et erakonda ründab väike grupp inimesi. Esiteks: mis väike grupp? Nad kõik on konkurendid ja pole tingimata huvitatud Reformierakonna õitsengust. Teisalt, kui tuletada meelde vanu aegu, siis Tšehhoslovakkia okupeerimise vastu protestis 23. augustil 1968 Punasel väljakul viis inimest. Väga väike grupp võrreldes 250 miljoniga, kuid ometi oli see nii suur pahandus, et nad pandi kohe kinni. Need väikeste gruppide jutud on neist aegadest väga tuttavad ja see pole väga toimiv retoorika." ütles Kallas intervjuus Eesti Päevalehele.

Kallase sõnul häirib teda Reformierakonna sees levitatav jutt, et probleem ei ole mitte erakonna käitumises pärast Silver Meikari artikli avaldamist, vaid selles, et keegi sellest avalikult rääkima hakkas ja sellega tekitati erakonnas lõhe ning lõhe tekitanud inimesed on omakorda aga süüdi erakonna reitingu langemises.

"See tähendab, et probleem on nendes inimestes, kes kritiseerisid erakonna juhtide tegevust. See on minu arvates katastroofiliselt ohtlik tee. Siin tekib lihtsalt üks väike  küsimus: mis hetkest ja kust tulevad need seisukohad, mida üldse kritiseerida ei tohi? Lõhe pole mitte selles, et erakonnas, mis on mõttekaaslaste ühendus, on erinevad arvamused. See ei ole lõhe. Tõlgendada seda lõheks on väga vale tee," nentis Kallas.

Ta tõdes, et lõhed tekivad erakonnas siis, kui hakkab võitlus võimu pärast, erinevad grupeeringud hakkavad võitlema, ei lepi omavahel kokku, mis puudutab eelkõige erakonna juhtimist.

"Aga kuni seda pole – ja seda pole Reformierakonnas –, siis erinevad arvamused ei ole lõhe. Nii tekivadki küsimused: kus on tõemonopol ja mis teha nendega, kes seda lõhet tekitasid? Kas siis ongi ainus loogiline tee need inimesed erakonnast välja arvata? Ja kui kõik need inimesed, kes avaldavad teistsugust arvamust, erakonnast välja arvata, tekib küsimus, kes siis jääb. Tekib olukord, kus vaenlaste ring aina suureneb," märkis Kallas.

Tema sõnul tuleb võtta rahulikult olukorda, kui ilmub inimene, kes räägib, et midagi on tõsiselt valesti, või avaldab midagi  siis tuleb seda rahulikult võtta.

"Sa ei tohi teda kohe tapma hakata, ka mitte ületähtsustada. Seal on üks nüanss: kui sul pole võimalik viga, milles sind süüdistatakse, 120 protsenti eitada, siis võta viga omaks. Ütle: teeme, vaatame. Nähtavasti seda, et erakondi on selliselt rahastatud, ei õnnestunud eitada mitte kellelgi. Aga asja segab alati see, kui poliitikat segatakse kriminaalasjadega. Kriminaalasi on inimese saatus ja kriminaalasjas tuleb end igal juhul kaitsta. Poliitiline asi on hoopis teistsugune ja seal on võimalikud teistsugused lahendused," lausus Kallas.

Silver Meikari arvamusloost hoogu saanud erakondade rahastamisskandaal ning õpetajate ja arstide streigid olid Eesti ajakirjanike jaoks lõppeva aasta olulisemad protsessid kodumaal, selgub BNS-i küsitlusest.

Reformierakonna rahastamisskandaal tekitas ühiskonnas eetika-alase diskussiooni, murdis võimupartei kandetalasid, viis justiitsminister Kristen Michali tagasiastumiseni ning skandaali laiemad tagajärjed on erakondade mikrokosmosele alles ees, märkisid BNS-i küsimusele vastanud Eesti tele-, raadio-, päevalehtede, kohalike ajalehtede ning online-väljaannete juhtivad ajakirjanikud.

Aasta teise olulisema sündmusena nimetasid ajakirjanikud õpetajate ja arstide streike, mis näitasid tärkavat rahulolematust ja mässumeelsust, kuid samas ka võimalust streigi abil töötasu tõsta. „Aastat võib iseloomustada kui ACTA-st hartani, poliitikategemine väljus parlamendi ja valitsuse koridoridest,“ iseloomustasid mitmed nimekad ajakirjanikud lõppevat aastat.

Kolmanda kodumaise olulise sündmusena mainis enamus küsitletud ajakirjanikke rahvusliku lennukompanii Estonian Air´i rahalisse raskustesse sattumist, ettevõtte juhtide vahetust ning strateegiamuutust.

Aasta oluliste sündmustena nimetasid Eesti ajakirjanikud veel elektrituru avanemise eel tekkinud segadust ja rahvaloendust, mis üheltpoolt „näitas kardetavast paremaid tulemusi ja teiselt poolt karmi tõde eestlaste vaiksest väljasuremisest“.

Ajakirjanikud nimetasid veel mitme maksumaksja raha kuritarvitanud riigiametniku lahkumist oma ametist, Tallinki aktsiatehingut kui aasta suurimat börsitehingut, Tallinna linna otsust minna 1. jaanuarist 2013 üle tasuta ühistranspordile, Eesti otsust tagada rahanduskriisis Kreeka laene ja Hannes Rummu kirjavahetuse vargusega seotud skandaali.

„Õpetajate streigiga alanud lai diskussioon, millele andis hoogu arutelu erakondade rahastamise üle, on jõudnud üha enam levivale mõttele üldise riigireformi vajalikkusest,“ ütles BNS-i vastutav peatoimetaja Ainar Ruussaar. „Ma ise loodan väga, et selline oluline ja vajalik arutelu saab hoogu juurde ja annab Eesti poliitilisele eliidile ja nende valijatele järgmisel aastal ainet uuteks mõteteks ja veelgi rohkem uuteks tegudeks.“

Mullu nimetasid Eesti juhtivad ajakirjanikud BNS-i küsimusele vastates aasta olulisemate sündmustena euroraha kasutuselevõttu ning Eesti jalgratturite pantvangistamist Liibanonis ning nende õnnelikku vabastamist. Kolmanda olulise sündmusena aastal 2011 nimetasid ajakirjanikud riigikogu valimisi ja selle tulemusena kujunenud neljaparteilist parlamenti ning Andrus Ansipi jätkamist peaministrina ja „poliitilist stabiilsust riigis“.

2010. aasta lõpus nimetasid Eesti ajakirjanikud tähtsündmustena Eesti pääsemist euroalasse. Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seotud idarahaskandaali, teatri NO99 lavastust „Ühtse Eesti suurkogu“, Wikileaks´i kaudu avalikkuseni jõudnud Eestit puudutanud lekkeid, teravat arutelu tekitanud „allikakaitse seaduse“ vastuvõtmist riigikogus ning erakordselt külma ja lumerohket talve.

BNS palus enam kui poolesajal Eesti üleriigiliste ja kohalike ajalehtede, raadiojaamade, telekanalite ja online-väljaannete juhtivatel ajakirjanikel nimetada kolm 2012. aasta olulisemat sündmust Eestis ja kolm maailmas.

ETV heategevussaade "Jõulutunnel" kogus sihtasutuse Maarja Päikesekodu toetuseks 202 000 eurot.

Annetuskõnesid tuli kokku 42 424 ja kõige rohkem annetati korraga viis eurot, teatas Eesti Rahvusringhääling (ERR) BNS-ile.

SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.

Möödunud aastal kogus "Jõulutunnel" televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.

Eesti toetab Ukraina laste olukorra parandamiseks mõeldud projekti 50 000 euroga.

Välisministeerium toetab ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF-i tegevust Ukrainas laste õiguste paremaks tagamiseks 50 000 euroga, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Aastatel 2013-2015 läbiviidava projekti sihiks on tagada kohtuprotsessides alaealiste õiguskaitse ning viia Ukraina seadusandlus laste õiguste kaitse osas kooskõlla ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega. Välisminister Urmas Paet märkis, et samuti on projektis olulisel kohal laste õiguste teemaline teavitustöö nii Ukraina ametnike hulgas kui ka avalikus inforuumis.

UNICEF-i hinnangul on Ukrainas 100 000 last koduta ja peavarjuta, veel 140 000 elab, kas lastekodudes või muudes laste- või kinnipidamisasutustes. Kokku moodustavad need lapsed 1,2 protsenti kõigist Ukraina lastest. 31,2 protsenti lastega peredest elab allpool vaesuspiiri.