Mullu suve lõpus teiseks ametiajaks Eesti presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves peab kolmapäeval, teisel jõulupühal oma 59. sünnipäeva.

Presidendi pressiesindaja Toomas Sildam ütles BNS-ile, et riigipeal on kavas sünnipäeva tähistada pere ja lähedaste ringis, nagu ta seda on ikka teinud.

Toomas Hendrik Ilvese esimene ametiaeg presidendina algas 9. oktoobril 2006, kui ta andis riigikogu ees ametivande ja astus ametisse. Presidendi valimiskogu valis Ilvese presidendiks sama aasta 23. septembril.

Riigikogu valis mullu 29. augustil esimeses hääletusvoorus Toomas Hendrik Ilvese teiseks ametiajaks presidendiks. Ilves sai salajasel hääletusel 73 häält. Presidendi valimiseks riigikogus oli vaja vähemalt 68 saadiku toetust. Ilvese vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. Ilves andis riigikogus ametivande mullu 10. oktoobril.

Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Rootsis Stockholmis. Tema abikaasa on Evelin Ilves. Toomas Hendrik Ilvesel on kolm last: Luukas Kristjan (1987), Juulia Kristiine (1992) ja Kadri Keiu (2003). Ilves on lõpetanud 1976. aastal Columbia ülikooli ning 1978. aastal Pennsylvania ülikooli psühholoogia erialal.

Enne presidendiametisse astumist oli Ilves alates 2004. aastast europarlamendi liige. Aastatel 2002-2004 oli ta riigikogu liige, 1999-2002 välisminister, 1998 Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees, 1996-1998 välisminister, 1993-1996 Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos, 1988-1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja Saksamaal ning 1984-1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija Saksamaal Münchenis.

1983-1984 oli Ilves Simon Fraseri ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud Kanadas Vancouveris, 1981-1983 Vancouveri kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor, 1979-1981 avatud hariduse keskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja Ameerika Ühendriikides Englewoodis ning 1974-1979 Columbia ülikooli psühholoogia osakonna assistent-uurija.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut prognoosib kolmapäevaks, teiseks jõulupühaks nii pluss- kui ka miinuskraade ning teeolud võivad veelgi halveneda.

Öösel on pilves selgimistega ilm ning lume-, lörtsi- ja vihmasadu taganeb itta. Tuul pöördub edelast loodesse ja puhub 5-10, rannikul öö hakul kuni 14 m/s. Õhutemperatuur langeb hommikuks kõikjal miinusesse, olles vahemikus -1 kuni -7 kraadi. Teedel võib tekkida kiilasjää.

Läänemere põhjaosas, Väinamerel, Liivi lahe põhjaosas ja Soome lahe lääneosas puhub loodetuul 6-11, öö hakul iiliti kuni 15 m/s, Soome lahe idaosas aga öö hakul edelatuul 6-11, pärast keskööd pöördub loodesse ja puhub 7-12 m/s. Ajuti sajab lund, lörtsi ja vihma, sadu lakkab öö jooksul. Nähtavus on mõõdukas, sajus halb. Veetase on 10 kuni 30 sentimeetrit keskmisest madalam.

Peipsi järvel puhub öö hakul edelatuul 7-11 m/s, hiljem lääne- ja loodetuul 6-10 m/s. Öösel sajab lörtsi ja vihma. Nähtavus on mõõdukas, sajus halb.  Külma tuleb 1-3 kraadi.

Päeval on pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Õhtupoolikul läheb saartel taas pilve ja hakkab lörtsi ning vihma sadama, sadu levib õhtul mandrile. Kohati tekib jäidet. Puhub läänekaare tuul 3-8 m/s, õhtuks pöördub tuul lõunasse ja kagusse ning puhub 6-12 m/s. Külma on 1-7 kraadi, saartel tõuseb õhtuks temperatuur 1-3 soojakraadini.

Läänemere põhjaosas, Väinamerel, Liivi lahe põhjaosas ja Soome lahe lääneosas puhub läänekaare tuul 3-8 m/s, õhtuks pöördub lõunasse ja kagusse ja tugevneb 7-12 m/s. Soome lahe idaosas puhub läänekaare tuul 3-8 m/s. Pärastlõunal sajab lund, lörtsi ja vihma. Nähtavus on mõõdukas, sajus halb. Veetase on 10 kuni 30 sentimeetrit keskmisest madalam.

Peipsi järvel puhub läänekaare tuul 3-7 m/s. Päeval on olulise sajuta ilm ning nähtavus on mõõdukas. Külma on 3-4 kraadi.

Maksu- ja tolliamet on tänavu 11 kuuga arestinud pangakontosid 435 411 korral, mullu terve aasta jooksul tehti seda 402 504 korral.

Rahalisi nõudeid on maksuhaldur tänavu jaanuarist novembrini arestinud 1684 korral, 2011. aastal 1529 korral, ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Kallas BNS-ile.

Vara käsutamise keelumärkeid on amet tänavu 11 kuuga seadnud 5245 korral, mullu 12 kuuga 3885 korral.

Kohtulike hüpoteekide kohta maksu- ja tolliamet Kallase sõnul eraldi statistikat ei pea. Küll on olemas üldnumber täitmist tagavate toimingute sooritamise kohta, enne rahalise nõude või kohustuse määramist ning sissenõudmises kolmanda isiku vastutuse raames, mis 2011. aastal oli 84 ja tänavu üheksa kuuga 89.

Vanglas tuleb tänavu jõulud vastu võtta enam kui 3200 süüdimõistetud vangil ja vahistatul.

Justiitsministeeriumi andmetel viibivad detsembri seisuga trellide taga 2527 süüdimõistetud vangi ning 761 vahistatut. Nende hulgas on alaealisi 39 ja naisi 162, ülejäänud on täisealised mehed. Eluaegseid vange on 36 ning avavangla vange 157.

Kõige rohkem on vange Tallinna vanglas - 1140. Järgnevad Viru vangla 972 ja Tartu vangla 918 vangiga, Harku ning Murru vanglas on kokku 258 vangi.

Kriminaalhooldusaluseid on detsembri seisuga 6717, kelle hulgas on 562 ennetähtaegselt vanglast vabastatut, 1269 üldkasulikule tööle määratut ja 78 jalavõru kandvat süüdimõistetut.