Terviseameti mürgistusteabekeskus hoiatab väikelaste vanemaid uudsete pesugeelikapslite eest, sest viimastel nädalatel on keskuses hüppeliselt suurenenud kuni kaheaastaste lastega toimunud mürgistusjuhtude arv, mis on põhjustatud pesugeelikapslite närimisest ja nendega mängimisest.
Pesumasinakapslid sisaldavad 30-43 milliliitrit vedelat pesuaine kontsentraati ja need on pakitud niiskuse mõjul lagunevasse läbipaistvasse kesta. Võrreldes teiste masinpesuvahendite vormidega on geelkapslid kontsentreeritumad ning võivad sisaldada ka kuni 25 protsenti erinevaid lastele ohtlikke alkohole. Lastele on pesugeelikapslid kodudes kergesti kättesaadavad ning vanemad ei oska karta turvalisena näivast tootest ohtu.
Lapsed on neid leidnud tavaliselt põrandale asetatud tootekonteinerist ja neile meenutavad kapslid muidu turvalisi geel-närimisrõngaid, komme, mänguasju, mistõttu on need maailma alles avastavale inimesele huvitavad.
Peamised geelkapslitest esinevad mürgistussümptomid on koheselt tekkiv tugev oksendamine ja köha, võimetus neelata, uimasus, teadvuse kadu ja silma sattumisel tugev silmaärritus. Geelkapslid lagunevad kergesti, mille tulemusena lapse nägu, käed ja suu on kaetud geeliga. Kuigi toote happelisuse näit võib olla 7-9 ehk ärritav, on see siiski laste limaskestadel põhjustanud mujal maailmas ka söövitusi ja kõriturset.
Esmaabi puhul tuleb lapse geeliga kaetud kehapiirkonnad kiiresti veega puhtaks pesta ja püüda väikeste lonksude kaupa anda juua vett. Täpsemaks juhendamiseks, lapse terviseseisundi hindamiseks ja edasiseks ravisoovituseks saab helistada ööpäevaringselt mürgistusinfoliini telefonil 16 662. Helistamine on anonüümne ning kõnedele kehtivad tavatariifid.
Viimastel aastatel on üle maailma mürgistusteabekeskused teatanud tuhandetest kõnedest Euroopas ja Ameerikas, kus alla viieaastased lapsed on saanud tõsise mürgistuse uudsetest pesugeelikapslitest. Kui traditsioonilised pesuvahendid on põhjustanud tervisehäireid 27 protsendil kannatanutel, siis pesugeelkapslitest tingitud sümptomid esinevad 72 protsendil kannatanutest. Ehkki kannatanud on vajanud ka hingamisaparaati ja intensiivravi, pole seni teavitatud ühestki surmaga lõppenud juhtumist.
Eesti mürgistusteabekeskuse andmetel on sel aastal 59 protsenti 16 662 numbrile saabunud mürgistuskõnedest põhjustatud erinevatest kemikaalidest ning 43 protsenti seotud kuni kolmeaastaste lastega juhtunud õnnetustega. Valdavalt juhtuvad mürgistused inimeste kodudes.