EESTI UUDISED BNS

Ühe kalleima ilutulestiku korraldab tänavu Viljandi

21 Detsember 2012

Ühe kalleima ja ja pikima uusaasta ilutulestiku korraldab tänavu Viljandi, sponsorite ja linna panus ulatub kokku 6000 euroni.

Tallinna ilutulestik maksab 5500 eurot ja kestab seitse minutit, ütles Tallinna kesklinna valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Pürotehnika seatakse üles Harjumäele ning kõige paremini on ilutulestik vaadeldav Vabaduse platsilt, kus toimub ka aastavahetuse kontsert. Õhku lendab kokku 4207 raketti, suuremad neist kuni 180 meetri kõrgusele. Isikliku pürotehnika paluvad korraldajad peo külalistel koju jätta.

Tartu aastavahetuse ilutulestik läheb linnale maksma 1900 eurot ja see on ka ilutulestiku kogumaksumus, ütles linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile. Ilutulestiku pikkuseks on planeeritud seitse minutit ja selle aja jooksul lastakse taevasse üle 50 erineva ilutulestikuefekti kokku 5992 lasku. Ilutulestikku lastakse Tartule juba traditsioonilisest kohast ehk Atlantise ööklubi ja Võidu silla vaheliselt haljasalalt ning seda on kõige parem vaadata Vabaduse puiesteelt, Raekoja platsi jõepoolsest servast ning Vanemuise mäelt.

Pärnu linna aastavahetuse ilutulestik maksab linnavalitsuse pressiesindaja sõnul 4000 eurot ning toimub täies ulatuses linna ettevõtete toel.

Narva korraldab aastavahetusel kaks ilutulestikku, ütles Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja asetäitja BNS-ile. 31. detsembril kell 19 toimub Peetri platsil laste ilutulestik, mis kestab neli minutit ja maksab 960 eurot. Suur ilutulestik leiab aset sealsamas kell 1, kestab seitse minutit ja maksab 1940 eurot.

Viljandi linnavalitsusele läheb aastavahetuse ilutulestik maksma 1000 eurot, millele lisandub sponsorite osa, ütles Viljandi linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile. Ilutulestiku korraldaja Arnika juhataja Eduard Tani sõnul kestab Viljandi aastalõpu ilutulestik umbes kaheksa minutit. Reedeks oli saadud toetust kokku 27 ettevõttelt summas 5000 eurot.

Rakvere linnavalitsus on eraldanud ilutulestiku korraldamiseks nii-öelda seemneraha 600 eurot ning ülejäänud raha tuleb ettevõtjatelt ja sponsoritelt. Ilutulestiku suurus ja võimsus kujuneb vastavalt laekunud summale, mis selgub aasta viimastel päevadel.

Valgas lennutatakse 1. jaanuari südaööl Pedeli paisjärve saarelt kuue kuni seitsme minuti jooksul taevasse 1888 tähelaengut ja efektide kõrgus ulatub kuni 130 meetrini. Ilutulestiku maksumus on 1860 eurot, millest linn tasub 1200 eurot, ülejäänud osa toetavad Valga Teed ja ilutulestiku korraldaja Arnika.

Suurematest Eesti linnadest ei ole tänavu ilutulestikku tellinud Võru linnavalitsus.

Terviseamet: pesugeeli kapslid on väikelastele ohtlikud

21 Detsember 2012

2 comments

Terviseameti mürgistusteabekeskus hoiatab väikelaste vanemaid uudsete pesugeelikapslite eest, sest viimastel nädalatel on keskuses hüppeliselt suurenenud kuni kaheaastaste lastega toimunud mürgistusjuhtude arv, mis on põhjustatud pesugeelikapslite närimisest ja nendega mängimisest.

Pesumasinakapslid sisaldavad 30-43 milliliitrit vedelat pesuaine kontsentraati ja need on pakitud niiskuse mõjul lagunevasse läbipaistvasse kesta. Võrreldes teiste masinpesuvahendite vormidega on geelkapslid kontsentreeritumad ning võivad sisaldada ka kuni 25 protsenti erinevaid lastele ohtlikke alkohole. Lastele on pesugeelikapslid kodudes kergesti kättesaadavad ning vanemad ei oska karta turvalisena näivast tootest ohtu.

Lapsed on neid leidnud tavaliselt põrandale asetatud tootekonteinerist ja neile meenutavad kapslid muidu turvalisi geel-närimisrõngaid, komme, mänguasju, mistõttu on need maailma alles avastavale inimesele huvitavad.

Peamised geelkapslitest esinevad mürgistussümptomid on koheselt tekkiv tugev oksendamine ja köha, võimetus neelata, uimasus, teadvuse kadu ja silma sattumisel tugev silmaärritus. Geelkapslid lagunevad kergesti, mille tulemusena lapse nägu, käed ja suu on kaetud geeliga. Kuigi toote happelisuse näit võib olla 7-9 ehk ärritav, on see siiski laste limaskestadel põhjustanud mujal maailmas ka söövitusi ja kõriturset.

Esmaabi puhul tuleb lapse geeliga kaetud kehapiirkonnad kiiresti veega puhtaks pesta ja püüda väikeste lonksude kaupa anda juua vett. Täpsemaks juhendamiseks, lapse terviseseisundi hindamiseks ja edasiseks ravisoovituseks saab helistada ööpäevaringselt mürgistusinfoliini telefonil 16 662. Helistamine on anonüümne ning kõnedele kehtivad tavatariifid.

Viimastel aastatel on üle maailma mürgistusteabekeskused teatanud tuhandetest kõnedest Euroopas ja Ameerikas, kus alla viieaastased lapsed on saanud tõsise mürgistuse uudsetest pesugeelikapslitest. Kui traditsioonilised pesuvahendid on põhjustanud tervisehäireid 27 protsendil kannatanutel, siis pesugeelkapslitest tingitud sümptomid esinevad 72 protsendil kannatanutest. Ehkki kannatanud on vajanud ka hingamisaparaati ja intensiivravi, pole seni teavitatud ühestki surmaga lõppenud juhtumist.

Eesti mürgistusteabekeskuse andmetel on sel aastal 59 protsenti 16 662 numbrile saabunud mürgistuskõnedest põhjustatud erinevatest kemikaalidest ning 43 protsenti seotud kuni kolmeaastaste lastega juhtunud õnnetustega. Valdavalt juhtuvad mürgistused inimeste kodudes.

Ergma: tulevad külm ja virmalised aga mitte maailmalõpp

21 Detsember 2012

3 comments

Astrofüüsikust riigikogu spiiker Ene Ergma leiab, et reedel võib tulla küll külm ilm ja välistada ei saa näiteks virmalisi, kuid mingit maailmalõppu lähiajal oodata ei ole.

"Ma olen sügavalt veendunud, et võibolla on meil siin Eestis natuke külm, aga mingisugust maailmalõppu ei tule," kinnitas Ergma BNS-ile antud intervjuus.

Maailma lõppu on tema sõnul viimasel ajal päris erinevateks aastateks ja kuupäevadeks ennustatud, kuid see on alati jäänud tulemata ja jääb ka seekord. "Maailmalõppu ennustati aastaks 2000, möödunud aastal oli üks Ameerika pastor, kes ennustas maailmalõppu ja kui seda ei tulnud siis nentis, et arvutas vist natuke valesti. Nüüd on siis see 21. detsember."

Päikese kasvanud aktiivsust kommenteerides leidis Ergma, et see võib kaasa tuua küll kaunid virmalised ja võibolla ka väiksemaid ebamugavusi, kuid kindlasti mitte maailma lõppu.

"Päikesetormid on olnud ja jäävad. Päikese aktiivsus käib tsükliliselt ja tugev päikesetorm võib näiteks sateliidid rivist välja lüüa. Aga sellest ei tule ju veel maailma lõppu. Kuigi jah - me oleme viimasel ajal väga seotud kõigi nende elektrooniliste vidinatega," leidis Ergma.

Ergma sõnul võib tunduda täieliku katastroofina, kui hommikul näiteks elektronpost ei tööta, kuid tegelikult saab edukalt elada ka ilma selleta ning elu oli olemas ka enne mobiiltelefonide leiutamist.

"Päikesetormid ja pursked võivad olla ja neid me kahjuks väga täpselt veel ette ennustada ei oska. Me teame, et kui on päikeseaktiivsuse aastad, siis nad on olemas. No tulevad ilusad virmalised, muud midagi," nentis Ergma.

Päästjad paluvad pakaseliste pühade ajal järgida tuleohutusnõudeid

21 Detsember 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Päästjad tuletavad kõigile meelde, et eelseisvaid pakaseliseid jõulupühi veetes ei tohi unustada tuleohutusnõuete järgimist.

Päästjat rõhutavad, et majast lahkudes peavad küünlad, kaminad ja teised lahtise tule allikad olema kustutatud. "Küünlad peavad olema mittepõleval alusel ning ohutus kauguse süttivatest materjalidest. Valveta küünlast on tuld võtnud kardinad ning küünlajala kaunistamiseks kasutatud materjalid," selgitas päästeameti pressiesindaja.

Päästjate hinnangul on enim õnnetusi põhjustanud teleritele, riiulitele ja aknalaudale asetatud küünlad.

"Kuigi ilmataat lubab krõbedat külma, pole jõuludeks suvilasse või maakoju jõudes sooja saamiseks mõtet pliiti või ahju järjest puid lisades neid särtskuumaks kütta. Mõistlikum on külma ilma puhul kütta ahju kaks korda päevas ja panna korraga alla väiksem sületäis. Ahi on kogu aeg ühtlaselt soe ning ülekütmise oht väiksem," ütles pressiesindaja.

Tema sõnul tuleb jälgida, et vooluvõrk poleks üle koormatud ning elektripaigaldised ning kasutatavad elektriseadmed oleks korras. Neljandiku Eesti kodudes puhkenud tulekahjude põhjuseks on olnud just rikkis või ülekoormatud elektriseadmed, juhtmed ja seinakontaktid.

"Tuleb uurida, kas ikka kõik teavad, kus on kustuti või tuletekk ning oskavad neid kasutada. Ei tohi kasutada külmunud torude sulatamiseks lahtist tuld või kuumaõhufööni. Hõõguma jäänud sädemest võib tulekahju alata ka mitu tundi pärast sulatustöö lõppemist," rõhutas pressiesindaja.

Pakaselise ilmaga tuleb arvestada õue minnes ka tuulekülmaga, sest tuulega võib suhteline külm olla tublisti alla termomeetri näidu ning riiete alla pugev jahedus on oodatust kiirem tulema. "Ei tohi peomeeleolus unustada ohutu käitumise reegleid ja tuleta neid meelde ka teistele. Oma pere jõulud saame turvaliseks muuta ainult meie ise," on päästjad kindlad.

Urmas Reinsalu: alampalga 30-eurone tõus on "kõva sõna"

20 Detsember 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Peaministri ülesannetes kaitseminister Urmas Reinsalu ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil tööandjate keskliidu volikogu otsust alampalga tõstmise kohta kommenteerides, et alampalga kerkimine 30 euro võrra on "väga kõva sõna".

"See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aastal," rääkis Reinsalu, lisades, et see on laiemalt signaal kogu tööturule.

Reinsalu märkis, et rahandusministeerium prognoosib tuleval aastal nominaalpalga kasvuks 5,6 protsenti.

Ka vastne sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles pressikonverentsil, et alampalga üle 10-protsendine kasv on väga selge signaal, et tööturu pooled on "optimistlikult tulevikku vaatamas".

Kommenteerides tööandjate keskliidu volikogu otsust alustada sotsiaalmaksu jagamise läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks, lausus Rõivas, et seda, kuidas sotsiaalmaksu jaotada, on aastaid arutatud.

"Selleks, et sellel ettepanekul oleks mingi sisuline mõju peale selle, et me lihtsalt tõstame need protsendipunktid tööandjate osast töövõtjatele, peaks me tegelikult oluliselt laiemalt ümber mõtestama selle, mida täpselt selle 13 protsendipunkti eest pakkuda suudame," rääkis ta.

"Täna ma ei ole valmis ütlema, et see ettepanek on kindlasti hea või kindlasti halb. Ta on üks võimalusi," lausus sotsiaalminister.

Kui lihtsalt maks tõsta palgafondis ümber tööandja poolt töövõtja poole, siis peamine efekt on Rõivase sõnul, et inimesed teadvustavad, kui palju nad maksu maksavad. "Selleks, et oleks sisulisem ja tõsisem mõju, peaks pigem mõtlema sellele, kas selle maksu ümbertõstmisega seoses on sisulisemaid ettepanekuid," ütles ta. "Väga võimalik, et selliste ettepanekute jaoks on vajalik valijatelt mandaadi küsimine."

Tööandjate keskliidu volikogu otsustas kolmapäeval oma korralisel koosolekul muu hulgas vastu võtta ametiühingute keskliidu ettepaneku tõsta 2013. aastal alampalk 320 eurole kuus. Volikogu liikmed arutasid samas ka alampalga otstarbekuse üle laiemalt.

Volikogu otsustas ka alustada sotsiaalmaksu jagamise läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks. Liit põhjendas seda vajadusega tekitada laiemal üldsusel tunnetus tööjõu tegelikust maksukoormusest.

Tänavu tõusis töötasu alammäär 290 euroni. Enne seda tõusis üleriigiline alampalk 2008. aastal, siis oli selle suuruseks 278,02 eurot.

Eesti kroone on veel tagastamata 51 miljoni euro väärtuses

20 Detsember 2012

Lisa anonüümne kommentaar

Tänase seisuga on Eesti kroone tagastamata veel kokku 51 miljoni euro väärtuses, neist pangatähti 44,2 ja münte 6,8 miljoni euro väärtuses.

Kuna inimestel on jätkuvalt huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu kommertspankades, pikendas Eesti Pank vastavaid lepinguid Swedbanki ja SEB pangaga veel üheks aastaks, teatas keskpank.

"Tänaseks oleme tänu kommertspankade kaasabile vahetanud kroone eurodeks kogu Eestis pea kaks aastat ja pangad jätkavad selle teenuse pakkumist ka veel järgmisel aastal," ütles Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve. "Me loodame väga, et maapiirkondade inimesed, kes soovivad veel kodus olevaid kroone vahetada, kasutavad seda võimalust järgmise aasta jooksul endale lähimas pangakontoris."

Kroone vahetatakse eurodeks keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles BNS-ile, et selle aasta jaanuarist oktoobrini on panga kontorites vahetatud ligi 28 miljonit krooni. SEB panga pressiesindaja Silver Vohu ütles BNS-ile, et igakuiselt tuuakse panka ligi miljon krooni.

Juunikuus oli Eesti Panga andmetel Eesti kroone tagastamata veel kokku 52,5 miljoni euro väärtuses.

2014. aastast saab kroone eurodeks vahetada keskkursiga, teenustasuta ja piiramatus koguses Eesti Panga muuseumis Tallinnas.