Riigikogu võttis neljapäeval vastu ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse, mis tõstab patsientidelt nõutavat koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu ning haiglate voodipäevatasu enam kui poole võrra.

Seaduse kohaselt on uus visiiditasu piirmäär viis eurot ja voodipäevatasu uus piirmäär 2,50 eurot. Praegu kehtivad vastavad piirmäärad on 3,20 eurot ja 1,60 eurot ja need kehtivad 1. jaanuarist 2002.

Visiiditasu ja voodipäevatasu maksmise kehtivat korda seadus ei muuda.

Tasude kehtestamine on tervishoiuteenuse osutaja õigus, mitte kohustus. Endiselt on üldarstiabis tervishoiuteenuse osutajal õigus kehtestada visiiditasu ainult koduvisiidi korral. Seega on tagatud, et perearsti ambulatoorne abi on kõigile kindlustatud patsientidele kättesaadav ilma visiiditasuta.

Eelnõu puudutab tervishoiuteenuse osutajaid ja patsiente, kes ravikindlustuse seaduse kohaselt peavad tasuma visiidi- ja voodipäevatasu. Visiiditasu ja voodipäevatasu on tervishoiuteenuse osutaja täiendav tulu, mille arvelt saavad tervishoiuteenuste osutajad katta näiteks elektri, kütte ja patsientide toitlustamise kulude kallinemise ning muud kulud, mida ei kata haigekassa tervishoiuteenuste piirhinnad.

Seaduseelnõu võimaldab tervishoiuteenuse osutajatel vähendada tarbijahinnaindeksi tõusust tingitud negatiivset mõju ja katta ravikindlustuse eelarvest rahastamata kulusid. Eeldatav täiendav tulu tervishoiuteenuse osutajatele on umbes 4,5 miljonit eurot, sealhulgas ambulatoorse visiiditasu arvelt umbes 3,3 miljonit ja voodipäevatasu arvelt umbes 1,25 miljonit eurot.

Oktoobris läbiviidud turu-uuringu firma Nielseni nii nimetatud tühja paki uuringu kohaselt on 25 protsenti Eestis leitud tubakatoodete pakenditest võõramaiste maksumärkide ja tervisehoiatustega, eelnevalt kevadel korraldatud uuringu andmetel oli ebaseadusliku kauba turuosa 25,3 protsenti.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Aili Herkel märkis, et salakauba niivõrd suur osakaal kriminaliseerib märgatavat osa ühiskonda, kes on sellesse tarbijate ja müüjatena hõlmatud. "Muidugi tekitab see otsest majanduslikku kahju riigile, kes jääb ilma miljonitest maksueurodest," sõnas Herkel. "Samuti ka jaekauplejatele, kes maksuvaba toote hinnaga konkureerida ei suuda."

Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel kaotas riik tubakatoodete salaturu tõttu 60 miljonit eurot. Iga Eestis maksustamata suitsupakk tähendab riigi jaoks umbes kaks kaotatud eurot maksutulu.

Kõige keerulisem on olukord Kohtla-Järve piirkonnas, kus 57,3 protsenti tarbitud sigarettidest on ebaseaduslikku päritolu. Narvas on uuringu järgi ebaseaduslike tubakatoodete osakaal 48,5 protsenti ja Sillamäel 47 protsenti.

Enamik kogutud võõrast päritolu pakenditest on saabunud Eestisse Venemaalt ehk 9,7 protsenti kõikidest kogutud pakenditest, selgub uuringust.

Tühja paki uuringut viiakse läbi kaks korda aastas. Värskes uuringus koguti 14 Eesti linna tänavatelt ja prügikastidest 3300 sigarettide pakendit. Igast linnast kogutud pakendite arv oli proportsioonis linna elanikkonna suhtarvuga kogu riigi elanikkonda. Kogumine viidi läbi vahemikus 27. september kuni 6. oktoober.

Uuringu metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF) ja seda rahastasid neli suuremat tubakatoodete tootjat.

Eesti Panga hinnangul on tänavuse aasta kümne kuuga tarbimislaene välja antud 27 protsenti rohkem kui aasta tagasi, Swedbank hindab aastaseks kasvuks isegi kuni 40 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tarbimislaenude maht jõudis haripunkti kriisi ajal 2008. aasta sügisel. Pärast seda on tarbimislaenude maht järjekindlalt kahanenud kuni tänavuse aasta alguseni, mil langus peatus ja pöördus sügisel taas kasvule. Sama on toimunud ka väljastatud tarbimislaenude arvuga, kirjutab leht.

Swedbanki eraisikute krediidiportfelli juhtimise osakonna juht Kersti Arro hindas tarbimislaenude aastaseks kasvuks rohkem kui keskpank ehk 30–40 protsenti. "Tarbimislaenude portfell näitas kuist kasvu juba 2012. aasta esimeses kvartalis, samas aastat tervikuna vaadates toimus mõnel kuul endiselt langus."

Kiirlaenufirma Raha24 turundusjuhi Ott Kriguli sõnul on tänavu alanud kasv isegi mõnevõrra väiksem, kui oleks eeldanud inimeste märkimisväärselt suureks kasvanud hoiuste põhjal. "Tarbimislaenude maht kasvab tõenäoliselt jätkuvalt, sest tegemist pole lühiajalise või hooajalise nähtusega," ütles ta.

Üheks põhjuseks nimetas Krigul, et laenutoodetega tegelevad ettevõtjad on muutunud mõnevõrra leebemaks, sest inimeste võimalused laenu tagastada on üleüldiselt paranenud. Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask põhjendas samuti tarbimislaenude sagenemist inimeste kindlustunde suurenemisega. "Tehakse ostusid, mida ehk vahepeal edasi lükati."

Kaitseväe Võru lahingukooli lõpetas kolmapäeval viieteistkümnes lend reservohvitsere, kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kutsus kursuste lõpetajaid jätkama reservteenistust õppekogunemistel ja täiendama oma sõjalisi oskusi kaitseväe õppustel.

Reservõppekogunemised on saamas üha enamatele ohvitseridele ja sõduritele tavapäraseks rutiiniks, nende aktiivne osalus süvendab nii reservohvitseride endi, tööandjate kui töötajate kaasatust riigikaitsesse,” sõnas Terras reservohvitseridele kõneldes.