Eesti toetab 50 000 euroga taifuun Bopha tagajärjel kannatanud Filipiinide elanikke.

Välisministeerium otsustas vastata ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo abipalvele ja toetada taifuun Bopha tagajärjel kannatanuid Maailma Toiduprogrammi kaudu 50 000 euroga, teatas BNS-ile välisministeeriumi pressiesindaja.

Välisminister Urmas Paet nentis, et Filipiinide lõunarannikut tabanud taifuuni tagajärjed on olnud väga tõsised. „Praeguse seisuga on taifuun nõudnud 902 inimelu ja 2661 inimest on saanud vigastada ning 934 on teadmata kadunud. 80 000 inimest on kodudest evakueeritud ja 148 887 elamut purustatud või hävinud," sõnas ta. "Inimestel on puudus toidust ja puhtast veest ning peavarjust".

Et taifuun laastas peamiselt maapiirkondi, kus 80 protsenti majapidamistest sõltub põllumajandusest ja kalastusest, siis vajatakse abi ka põllumajandustegevuse taastamisel.

Detsembri alguses tabas kolmel korral Filipiinide lõunarannikut Mindanaost Palawanini selle aasta kõige tugevam torm – taifuun Bopha, mille tuule tugevus oli kolm korda suurem ning sademete hulk kahekordne võrreldes aasta tagasi Mindanaod tabanud troopilise tormiga Washi, mis nõudis tookord 1500 inimelu.

Maailma toiduprogramm vajab kannatanutele toiduabi andmiseks kiireloomuliselt 21,6 miljonit dollarit, et tagada kuni maini 2013 inimeste esmased toiduvajadused.

Kolme inimese mõrva eest 15-aastast vanglakaristust kandev Anatoli Neželski ei soovinud ennetähtaegselt vanglast vabaneda.

Kuna Neželski on talle määratud karistusest juba piisavalt ära kandnud, tekkis tal seadusejärgne õigus vabastamist taotleda ning vangla edastas vastavad dokumendid ka Harju maakohtule, kuid kinnipeetav teatas kohtule, et ei soovi enda vabastamise arutelu.

2009. aasta juulis arutas kohus Neželski vabastamistaotlust ning siis jäeti mees vanglasse karistust kandma.

Nezelski karistusaeg lõpeb järgmise aasta märtsis.

Tallinna linnakohus mõistis Anatoli Neželski 1998. aasta septembris kolme inimese mõrva, röövi ning ebaseadusliku relva omamise ja kasutamise eest 15 aastaks vangi.

Neželski võttis kohtus omaks AS Pesutehnika 48-aastase raamatupidaja Rita tapmise 1996. aasta 7. märtsil Tallinnas Liivalaia tänaval Hansapanga peahoone juures.
Raamatupidaja langes röövli ohvriks, kui ta läks panka firma palgaraha järele. Röövel tulistas pangast väljunud raamatupidajat kaks korda pähe, haaras talt koti 45.000 krooniga ning põgenes.

Mees tunnistas üles ka 1994. aasta 26. juunil Tallinnas Läänemere teel ühes korteris oma endise naise meestuttava tapmise. Neželski läks naise korterisse ja viskas tema sõbra välja. Kui tuttav tahtis uuesti korterisse pääseda, tappis Neželski ta püstolilasuga.

Neželski mõrvas ka 1994. aasta 31. augustil kahe revolvrilasuga Tallinnas Luise tänaval valuutavahetuspunktis AS Antoniuse esimehe. Raha ei jõudnud kohtualune tookord röövida.

Politsei tabas kolmikmõrtsuka 1998. aasta märtsis Tallinnas. Kinnipidamisel leiti Neželskilt püstol TT, millega mees enda sõnul tappis raamatupidaja.

Prokuröri sõnul ei saanud ta kolmikmõrvarile pikemat vangistust nõuda, kuna kuritegude ajal kehtis rängeima karistusena surmanuhtlus ning pikima vanglakaristusena 15
aastat.

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole mingi põhjust karta Euroopa, sealhulgas Eesti kaitsealast hülgamist Ameerika Ühendriikide poolt, millele on viidanud mitmed analüütikud.

"Ei ole mingeid märke, et USA Eestit hülgaks. Oleme mõlemad NATO liikmed ja selle organisatsiooni liitlased ei jäta üksteist kaitseta. Lisaks on paar asja, mis kõnelevad konkreetselt meie kasuks. Kasvõi see, et Eesti võtab riigikaitset tõsiselt ja ka ameeriklased võtavad riigi kaitset väga tõsiselt," ütles Ilves intervjuus BNS-ile.

Presidendi sõnul ongi probleem selles, et USA liitlased ise ei soovi piisavalt panustada oma kaitsekulutustesse.

"USA endine kaitseminister Robert Gates küsis juba poolteist aastat tagasi, kaua võib? Gatesi sõnul ei ole väga ratsionaalne, kui teised riigid panustavad oma kaitsesse ühe protsendi SKT-st või veelgi vähem, aga USA maksab kinni 75 protsenti Euroopale suunatud [NATO] kaitse-eelarvest. Ja siis, kui kaob ideoloogiline põhjus, mis oli aastal 1945 või 1991 ja sul endal on majanduskriis, ei ole veenev, et sa pead maksma kinni nende inimeste kaitse, kes selle eest ise maksta ei taha," nentis Ilves.

Riigipea tõdes, et see on Ameerika Ühendriikide poolt täiesti loogiline reaktsioon.

"Samas on minu kogemus olnud, et Eesti poliitilised suhted Ameerika Ühendriikidega on oluliselt paremad kui mõnel teisel riigil tänu sellele, et Eesti on olnud üks nendest, kes täidab nõuet eraldada kaitsekulutusteks kaks protsenti SKT-st," lausus Ilves.

Mitmed analüütikud on viimastel aastatel tõdenud, et Ameerika Ühendriikide fookus liigub möödapääsmatult Aasia, eriti majanduslikult tugevneva Hiina suunas ning seda nii majandus- kui ka julgeolekuküsimustes. See tähendab aga paratamatult seda, et Euroopa peab ise oma julgeoleku eest maksma hakkama.

Ööl vastu laupäeva kadunuks jäänud ja laupäeva Võru politsei poolt tagaotsitavaks kuulutatud 18-aastane Tairi Kalberg leiti laupäeva hilisõhtul surnuna.

Politseiametnikud leidsid Tairi Kalbergi surnukeha kella 22.30 ajal Koreli oja lähistelt Tartu tänavalt, teatas politsei- ja piirivalveamet. Väliseid vägivalla tundemärke ei tuvastatud ja surnukeha saadeti täpse surma põhjuse väljaselgitamiseks kohtuarstlikku ekspertiisi.

Kriminaalpolitseinikud kontrollisid üle meelelahutusasutuse videosalvestused. Kinnitust ei leidnud esialgselt politseile edastatud info, nagu oleks keegi tüdruku meelelahutusasutusest välja saatnud. Turvalindilt oli näha, et ta lahkus sealt omal soovil ja üksi.