Tartu halduskohus mõistis häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuselt kaebajale tekitatud kahju hüvitisena välja ligi 30 000 eurot.

Tartu halduskohus mõistis neljapäeval abikaasa kaotanud inimesele  häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuselt kaebajale tekitatud kahju hüvitisena välja 29 906 eurot ja 31 senti, lisaks peab häirekeskus tasuma 938 euro ja 64 sendi suuruse menetlusabi ja -kulu, teatas Tartu kohtumaja pressiesindaja BNS-ile.

2006. aasta 4. märtsil kutsusid kaebuse esitaja ja tema abikaasa kahel korral viimase tervisliku seisundi halvenemise tõttu välja kiirabi. Häirekeskuse päästekorraldaja aga töötles hädaabikõnesid mittenõuetekohaselt ja selle tõttu viibis kiirabibrigaadi väljasaatmine. Kaebuse esitaja abikaasa suri teistkordse hädaabikõne ajal.

Tartu maakohtus mõistis häirekeskuse töötaja 2009. aastal süüdi teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest. Juhtumi tagajärjel surnud naise abikaasa esitas kohtule kaebuse nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Halduskohus leidis, et häirekeskuse ja tema töötaja ülesanded olid samasisulised, mistõttu on töötaja rikkumine ja tegevusetus antud õigussuhtes omistatav häirekeskusele. Kaebajal oli õigustatud ootus hädaabikõnedele õiguspärasele reageerimisele ja kiirabibrigaadi õigeaegsele saabumisele.

Maakohtu kriminaalasja otsusega on tõendatud, et häirekeskus asetas ja jättis avaliku võimu kandjana naise eluohtlikku olukorda. Avaliku võimu kandja süü tekkimiseks piisab sellest, kui tema nimel tegutseb süüliselt füüsiline isik. Häirekeskus ei ole tõendanud, et kaebaja abikaasal varasemalt diagnoositud haigus oleks põhjustanud tema surma ka siis, kui häirekeskus ei oleks vaidlusalusel päeval käitunud õigusvastaselt tegevusetult.

Häirekeskuselt väljanõutud summast moodustab 9906 eurot ja 31 senti varaline ja 20 000 eurot mittevaraline kahju. Varalise kahju moodustasid kaebaja kantud matusekulud ja kaebaja pereliikme rehabilitatsiooniga seoses tekkinud kulud. Mittevaralise kahju õiglase summa määramisel arvestas kohus käesoleva juhtumi asjaolusid, ühiskonna üldise heaolu taset, üldist võrdsuspõhiõiguse tagamiskohustust ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes.

Statistikaameti analüütik Riina Kerner kirjutab ameti blogis, et mullu detsembris eksporditi jõulu- ja uusaastakaupu Eestist 1,38 miljoni euro eest ja imporditi Eestisse 1,15 miljoni euro eest, selliste kaupade eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra.

"Kui varasematel aastatel ületas jõulukaupade import eksporti, siis 2011. aastal oli esmakordselt eksport suurem," kirjutab Kerner, lisades et kolmveerand Eestisse sisseveetavast jõulu- ja uusaastakaubast on Hiina päritolu.

Eestist eksporditi 2011. aasta jõulupühadeks ligi 51 500 jõulupuud. Enim ehk 34 700 jõulupuud viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland. Kerner märgib võrdlusena, et Põhjamaade seas oli Taani 6,7 miljoni jõulpuuga ise suurim jõulupuude eksportija, Rootsi eksportis ligi 53 400 jõulupuud, Soome aga mitte ühtegi. Viimastel aastatel on Eestisse detsembris imporditud ligi 7000 jõulupuud.

Küünalde ekspordi kõrgaeg on aasta viimasel kolmel kuul. Eesti eksportis 2011. aastal 17 miljoni euro eest küünlaid, sellest pool veeti välja jõuluperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Küünlaid eksporditi peamiselt Rootsi, Soome ja Norrasse. "Eesti ekspordib oluliselt rohkem küünlaid kui impordib," kirjutab Kerner.

Detsembris imporditi Eestisse 3600 tonni mandariine ehk 2,7 kilogrammi elaniku kohta. Detsembris imporditi 40 protsenti Eesti aastasest mandariinikogusest. Pooled sisseveetavatest mandariinidest olid Hispaania päritolu, järgnesid Maroko ja Itaalia.

2011. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes 393 miljoni euro eest kaupa ehk 293 euro eest elaniku kohta. Kõige suurema kuise hüppe teeb jaemüük detsembris, märgib Kerner. Kui 2011. aastal oli jaekaubanduses keskmine kuine muutus 1,3 protsenti, siis detsembris võrreldes novembriga 21 protsenti. Ka eelnevatel aastatel suurenes detsembris jaemüük võrreldes novembriga ligi viiendiku.

Kõige rohkem kaupu müüakse toidukaupade kauplustes, mis annavad ligi pool kogu detsembri jaemüügist. Kõige rohkem kasvab müük just suurtes toidukauplustes — novembriga võrreldes neljandiku. Kerneri sõnul näitab see, et Eesti elanikud ostavad kingitusi poodidest, kus sooritatakse oma igapäevaseid toiduostud. Internetist jõulukingitusi eriti ei osteta. 2011. aastal detsembris müüdi interneti ja posti teel 5,5 miljoni euro eest kaupu, mis moodustas veidi üle ühe protsendi kogu jaemüügist ning detsembri müük oli väiksem kui novembris.

Mullu detsembris peatus Eesti majutusettevõtetes 125 000 välisturisti. Kõrghooajal juulis oli Eesti majutusettevõtetes 273 000 väliskülalist, mis on üle kahe korra rohkem kui detsembris. Detsembris olid pooled ehk 64 000 Eestit külastanud turisti Soomest. Iga kolme Soomest tulnud turisti kohta majutati üks turist Venemaalt, kokku oli Venemaa turiste 24 000.

Peaminister Andrus Ansip ütles reede varajastel tundidel Brüsselis Euroopa Liidu ülemkogu kommenteerides, et edasiminekud olid märkimisväärsed ja tugevdavad Euroopa Liitu (EL) olulisel määral.

“Tänase päeva tulemused ei ole sugugi lahjad, see, et rahandusministrid suutsid ühtses pangandusjärelevalves kokku leppida, on juba väga suur samm – see on esimene samm, edasi peaks tulema ühtne kriisihaldusmehhanism ja üle-euroopaline hoiuste tagamise skeem,” ütles peaminister ajakirjanikele öösel pärast kella kahte lõppenud ülemkogu.

Ansipi hinnangul olid tänase päeva edasiminekud päris märkimisväärsed. Peaminister usub, et nii eurotsoon kui ka EL tänaste otsuste läbi olulisel määral tugevnevad. “Pean ühtset pangandusjärelevalvet väga oluliseks EL-i reformimiseks.”

Peaministri sõnul on liikmesriike EL-is selliseid ja teistsuguseid – osa tahaksid uusi mehhanisme ning uusi instrumente luua, teised tahaksid kokkulepitut realiseerida ja rakendada.

“Eesti kuulub nende hulka, kes tahaks juba kokkulepitut ellu viia ja liikuda edasi samm-sammult ehk siis kõigepealt rakendada kokkulepitut, vaatame millised on tulemused ja sellest lähtuvalt kavandama uusi samme,” selgitas ta.

Euroala oma eelarve idee on peaministri sõnul veel väga põhjalikult läbi kaalutud ei ole. “Euroala oma eelarve või fiskaalvõimekus tuleb kõne alla siis, kui on kokkulepitud mitmeaastases eelarvekavas,” selgitas ta.

“Selle teemaga saame edasi minna eeldatavalt järgmise aasta juulikuus,” lisas ta.

Peaministri sõnul kavandati tänasel ülemkogul tegevust tulevikuks, mida EL suudab teha järgneva kuue kuu jooksul ja ja mida tuleb edasi arendada järgneva kolme aasta jooksul.

“Kui on teekaart, kui on kindel kava edasisteks tegevusteks, siis on konkreetseid meetmeid juba lihtsam võtta,” selgitas ta.

Ansipi sõnul oli EL-i riigijuhtide vahel küllalt elav diskussioon ka selle üle, kas peaks stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumite arvestamisel avaliku sektori investeeringuid arvama välja defitsiidi ja võlakoormuse kriteeriumite rehkendamisel või mitte.

“Eesti kuulub nende riikide hulka, kes soovivad hoida stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriumid selgete ja tugevatena ja me ei soovi, et ka teised liikmesriigid vesistaksid stabiilsus- ja kasvupakti kriteeriume,” täpsustas peaminister.

“Kui hakata kokkulepitud kriteeriume kuidagi lõdvendama, siis see EL-ile head tähendada ei saa ja tänane diskussioon üldiselt päädis tõdemusega, et kokkulepitust tuleb kinni pidada ja mingit valesõnumit kriteeriumide leevendamisest keegi saata ei soovinud,” märkis Ansip.

EL-i rahandusministrid jõudsid neljapäeva varahommikul pärast 14 tundi kestnud kõnelusi kokkuleppele järelevalvemehhanismis, mis hakkab kontrollima eurotsooni riikide suuremaid panku. Suurbritannia, Tšehhi ja Rootsi on teatanud, et ei ühine sellega, ning seda ei tee ka ükski ülejäänud seitsmest eurotsooni mitte kuuluvast EL-i liikmest.

Neljapäeva päeval jõudsid eurotsooni rahandusministrid ka otsusele eraldada ühenduse suurimale murelapsele Kreekale 34 miljardi euro suurune laenumakse, mida hoiti liiga aeglaselt kulgevate majandusreformide tõttu kolm kuud kinni.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo leiab, et suurema selguse huvides võiks võimalikult palju andmeid olla avalikkusele kättesaadavad ja internetis võiksid olla üleval nii koolide eelarved kui õpetajate palgad.

Aaviksoo sõnul taandub valdav osa vaidlusi riigi ja omavalitsuste vahel rahale. "Ja rahade osas ma tahaks soovitada kõigile partneritele nii suurt läbipaistvust, kui võimalik. Et kõik eelarved, kõik eraldised, kõik võiksid olla avalikus ruumis kõikidele Eesti inimestele kättesaadavad," rääkis Aaviksoo BNS-ile.

Ministri hinnangul võiksid internetis üleval olla näiteks kõikide koolide eelarved ja õpetajate palgad. "Kui nad oleksid avalikud, nagu riigiteenistujatel või ministritel, siis ma usun, et jõuaksime kiiremini nii suuremate palkadeni kui ka suurema usalduseni," leidis Aaviksoo.

Kommenteerides riigikohtu neljapäevast otsust mitte rahuldada seoses põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) rakendamisega riigilt lisaraha nõudnud Tallinna linna kabust, väljendas Aaviksoo kurbust, et see küsimus pidi lahenduse saama kohtus. "Tallinn on ainuke omavalitsus, kes neid probleeme püüab lahendada kolmanda osapoole abil, ülejäänud kohalikud omavalitsused on püüdnud rohkem panustada sisulisele koostööle ja ma loodan, et see saab ka Tallinna puhul olema praktika," nentis Aaviksoo.

Samas kinnitas Aaviksoo, et vähemalt ühes küsimuses on ta Tallinna linnavalitsusega ka nõus. "Ühes küsimuses ma toetan Tallinna linna ja see on - me peame selgeks rääkima, mida peab tegema riik ja mida peab tegema kohalik omavalitsus. Ja me peame seda tegema nii, et Eesti inimesed saaksid sellest aru."

Tema sõnul on sel eesmärgil ette valmistatud ja riigikokku viidud PGS muudatused. "Mõned vaidluskohad on seal jätkuvalt üleval. Ma loodan, et riigikogu selle asja jaanipäevaks ära lahendab. Suurem selgus on meie huvides," ütles Aaviksoo.

Riigikohus jättis neljapäeval rahuldamata Tallinna linna kaebuse haridus- ja teadusministeeriumi vastu ning jättis muutmata Tallinna ringkonnakohtu 23. märtsil langetatud otsuse.

Ringkonnakohus otsustas 23. märtsil, et ei rahulda Tallinna linna apellatsioonkaebust ning jõusse jääb Tallinna halduskohtu mullu 30. mail langetatud otsus, mis andis vaidluses õiguse riigile.

Halduskohus analüüsis mullu kevadel avaldatud otsuses väga põhjalikult tekkinud õiguslikku vaidlust ning leidis, et Tallinna linna kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Tallinna linn pöördus kohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise nõudega. Kaebuse esitamise eesmärgiks oli linnavalitsuse kinnitusel saavutada kohalikele omavalitsustele piisavate rahaliste vahendite olemasolu PGS-iga kehtestatud täiendavate kohustuste täitmiseks.

Tallinna linnavalitsus palus kohtul teha riigile ettekirjutus PGS- iga pandud lisakohustuste täitmiseks 2010. ja 2011. aastal vajalike kulude kindlaksmääramiseks ja vastavate summade väljamaksmiseks. Tallinna linna nõude suurusjärk oli veidi alla miljoni euro aastas.