Võru linnavalitsus kuulutas välja linna üheks peatänavaks oleva Jüri tänava kahesuunaliseks projekteerimise riigihanke.

Hankedokumentide kohaselt projekteeritakse kahesuunaliseks praegu ühesuunaline Jüri tänava lõik Räpina maanteest Tartu tänavani.

Koos Jüri tänava kahesuunaliseks muutmisega projekteeritakse kahesuunaliseks ka Tartu ja Paju tänavate lõigud Jüri tänavast Kreutzwaldi tänavani, kaotatakse ära Jüri ja Tartu tänava ristmikul olev ohutussaar ning projekteeritakse ilma foorideta lihtristmik.

Jüri ja Vabaduse tänavate ristmikule on ette nähtud valgusfoor koos jalakäijate liikumist reguleerivate lisasektsioonidega.

Hankedokumentide kohaselt kaotatakse ära Paju tänava, Räpina maantee ja Jüri tänava ristmikul olev ohutusaar ning asendatakse see ühe sõidurajaga ringristmikuga. Võimalusel kaalutakse Jüri tänavalt ühte sõidusuunda eraldi Räpina maantee suunal ja eraldi sõidurada Räpina maanteelt Jüri tänavale.

Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on madalaim hind ja pakkumisi riigihankel osalemiseks ootab Võru linnavalitsus 27. detsembril kella 9-ni.

Justiitsministeeriumi 11 kuu andmetest selgub, et kuritegude üldarv püsib kerges languses, vähenedes eelmise aastaga võrreldes kolme protsendi võrra.

Tänavu 11 kuuga registreeriti 38 041 kuritegu, mida on 1122 võrra vähem kui aasta tagasi, teatas justiitsministeerium BNS-ile. Võrreldes eelmise aastaga on kuritegude arv kasvanud 89 kuriteoliigi puhul ja vähenenud 109 puhul.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on kuritegude üldarvu vähenemine positiivne ja head meelt teeb asjaolu, et langus on olnud püsiv. „Languse taga on peamiselt varavastaste kuritegude vähenemine ning eriti varguste arvu langus. Kindlasti mõjutab varavastaste kuritegude vähenemine oluliselt ka inimeste turvatunnet. Loodame, et nii inimeste endi tähelepanelikkus kui politsei ja prokuratuuri töö aitavad veelgi vähendada inimeste vara vastu suunatud kuritegusid,“ lausus justiitsminister.

Varavastastest kuritegudest on enim vähenenud vargused, mida registreeriti 11 kuuga Eestis 17 341, mis on ligi seitsme protsendi ja 1251 juhtumi võrra vähem kui mullu samal ajal. Vargused on ühtlasi ka kõige suurema langusega kuriteoliik. Eelkõige on tähelepanu vääriv mullusega võrreldes vähenenud sõidukivarguste arv. Poevarguste ja eluruumist toime pandud varguste arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Suurenemist näitab statistika nende varguste puhul, mis on toime pandud sõidukist.

Enamlevinud varavastastest kuritegudest on mullusega võrreldes 12 protsendi võrra vähenenud ka röövimiste arv, samas kelmuste arvus tänavu olulist langust toimunud ei ole, neid registreeriti mullusega võrreldes ühe protsendi võrra enam.

Isikuvastaste kuritegude puhul on enim, 473 kuriteo ehk 11 protsendi võrra, suurenenud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv. Samas tuleb arvestada sellega, et nende kuritegude arvu kasv tuleb peamiselt Harjumaa arvelt ja ilma Harjumaata oleks nende kuritegude registreerimine võrreldes mullusega vähenenud. Harjumaa kuritegude arvu kasvu taga on Põhja prefektuuri muutus perevägivalla juhtumite lahendamisel.

Endiselt on vähenemas raskemate vägivallakuritegude arv. Tapmisi ja mõrvu registreeriti üheteistkümne kuuga 74, see on 18 protsendi ehk 16 juhtumi võrra vähem kui eelmisel aastal.

Registreeritud kuritegude arv kasvas Harju-, Hiiu-, Järva-, Rapla- ja Võrumaal ning vähenes kõigis teistes maakondades.

President Ilves avaldas Ameerika Ühendriikidele kaastunnet seoses reedel aset leidnud traagilise koolitulistamisega Connecticuti osariigis

„Mind vapustas hingepõhjani jõulueelset vaikust rebestanud tragöödia Connecticuti osariigis Newtown'is, kus eilses koolitulistamises hukkus kümneid inimesi, neist enamik olid lapsed,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves presidendi kantselei teatel.

„Eesti ulatab kaastundekäe Sandy Hooki algkoolis hukkunute peredele ja sõpradele, Ameerika Ühendriikidele,“ kinnitas Eesti riigipea, kes saatis laupäeval kaastundeavalduse president Barack Obamale, kinnitades, et Eesti on oma mõtetes neil raskeil päevil Ameerika Ühendriikide kõrval.

„Eilse päeva süngus sunnib meid kõiki – riigijuhtidest tavakodanikeni – jälle endalt küsima, kas ja kuidas on võimalik selliseid tragöödiaid ära hoida, kuidas meie maad oleksid meie lastele turvalised. Nende elamata jäänud elud on otsekui etteheiteks täiskasvanute ühiskonnale, kes ei suutnud sellist suurt õnnetust ära hoida,“ tõdes Ilves.

USA Connecticuti osariigis Newtowni linnas sai reedel algkoolis aset leidnud tulistamises surma vähemalt 27 inimest. Tapetute seas oli 20 last ja kuus täiskasvanut, ründaja sooritas enesetapu. Lastest 18 said surma kohapeal ja kaks suri hiljem haiglas.

Tartu maakohus tunnistas reedel 22 inimest kokkuleppemenetluses süüdi aastatel 2007-2009 toime pandud kelmustes ja teistes kuritegudes ning karistas neid erineva rangusega karistustega.

21 süüdistatavat on mehed ja üks naine, nad on vanuses 22–44 eluaastat. Tõendamist leidis üle 200 kuriteoepisoodi, teatas Tartu kohtute pressiesindaja BNS-ile.

Ühe süüdistatava tunnistas kohus lisaks süüdi ka vahistatuna narkootilise aine tarvitamises, ühe kehalises väärkohtlemises ning ühe alkoholijoobes olles sõiduauto juhtimises, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Tegemist on Saaremaa, Võru-, Põlva-, Tartu-, Harju- ja Jõgevamaa elanikega.

Pooltele süüdistatavatest mõistis kohus ühest aastast kuni kahe aasta ja nelja kuuni ulatuvad tingimisi vangistused 18 kuu kuni kolme aasta pikkuste katseaegadega. Enamus neist peavad katseajal alluma kriminaalhoolduse nõuetele.

Ülejäänud 11 süüdistatavale mõistis kohus karistused liidetult neile varasemate kohtuotsustega mõistetud karistustega, millega koos ulatuvad neile mõistetud vangistused enam kui ühest aastast kuni viie aasta ja kuue kuu pikkuste vangistusteni. Ühele liidetud karistustega süüdistatavale mõistis kohus vangistuse kolmeaastase katseajaga allutamisega kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Lisaks peavad süüdistatavad tasuma menetluskulud ning hüvitama kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju.

"See on väga mahukas kriminaalasi. Prokuratuuri saadetud kohtueelse menetluse kokkuvõte on 184 lehekülge pikk. Tõendamist on leidnud üle 200 episoodi. Kohtueelse menetluse juhina kiidan väga Võru kriminaaltalituse politseiametnikke, kes on suure töö ära teinud," sõnas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Riita Serikova.

Algselt esitas prokuratuur kahtlustuse 35 inimesele, kellest viie osas eraldati materjalid iseseisvasse menetlusse ja kaheksa osas menetlus lõpetati erinevatel alustel.

Prokuratuur süüdistas kohtu ette astunud inimesi erinevate kuritegude toimepanemises aastatel 2007-2009. Kuritegusid panid nad toime nii üksi kui ka grupis. Kokku on selles kriminaalasjas 30 kannatanut, kelle hulgas on nii era- kui ka juriidilisi isikuid.

Suurem osa esitatud süüdistustest on seotud kelmuste toimepanemisega. Kasutades tuttavate või petetud isikute panga- ja paroolikaarte, vormistasid nad laene ning tellisid järelmaksuga erinevat kaupa.

"Tuletan veelkord meelde, et ei tasu oma panga- ja paroolikaarti usaldada isegi väga heale tuttavale või sugulasele. Samuti ei maksa uskuda jutte näiteks sellest, kuidas isik ei saa kasutada enda pangakontot palgaraha kättesaamiseks või tõotusi, kuidas ta ise täidab teise inimese nimel võetud kohustused. Vastasel juhul võidakse ühel hetkel teie usaldust kuritarvitada," kommenteeris prokuröri abi Riita Serikova.

"Tuleb endale aru anda sellest, et kui keegi enda nimel sõlmib või lubab sõlmida lepingu, siis ainus kohustatud isik võlausaldaja ees ongi lepingujärgselt ta ise. Antud asjas ei kõhelnud kohtualused kuritarvitada perekonnaliikmete, tuttavate ega võhivõõraste usaldust. Kasutati kõikvõimalikke legende usalduse võitmiseks ning tekitati ühel juhul isegi üle saja tuhande kroonine, tavaliselt kümnetes tuhandetes kroonides mõõdetav võlakoorem," lisas prokurör.

Vahel kasutasid süüdistatavad laenu taotledes ka enda andmeid. Päris paljude lepingute sõlmimisel kasutasid nad võltsitud konto väljavõtteid. "Sellist laadi kuritegusid pandi vahel toime mitu päeva järjest või lausa mitu päevas. Näiteks süüdistati kolme meest selles, et kolme päeva jooksul esitasid nad interneti vahendusel neli laenutaotlust, mille tulemusel saadi kokku üle 50 000 krooni, mis jagati omavahel," ütles prokuröri abi Riita Serikova.

18 süüdistatavat, kellest kaheksa viibis kriminaalasja kohtusse saatmise ajal vanglas, on varem kriminaalkorras karistatud.

Tartu maakohtu otsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.