Möödunud kümnendi keskel suurt varalist kahju toonud arvutikuritegude eest vangi saadetud häkker Artur Boiko pääses mullu ennetähtaegselt küll vanglast välja, kuid uurimisandmetel sooritas seejärel uusi kuritegusid ning viibib nüüd taas kahtlustatavana trellide taga.

Harju maakohus mõistis Boiko 2010. aasta märtsis mitmele firmale küberrünnakute korraldamises süüdi ja määras talle kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse reaalse vangistuse. Lisaks mõistis kohus Boikolt tsiviilhagide katteks välja üle 6,5 miljoni krooni. Täpselt sellist karistust nõudis Boikole ka Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg. Boiko kaitsja Erki Kergandberg palus kohtul oma kaitsealune õigeks mõista, kuna tema väitel tegutses Boiko arvuti kaudu keegi teine.

Hiljem jättis maakohtu lahendi muutmata ka Tallinna ringkonnakohus, riigikohus ei andnud aga Boiko kaitsja kassatsioonkaebusele menetlusluba.

Mullu 7. veebruaril vabastas kohus Boiko ennetähtaegselt vanglast. Esialgsetel uurimisandmetel ei asunud aga mees õiguskuulekale teele ning peagi käivitus tema suhtes uus kriminaaluurimine. Selle raames sai Boiko kahtlustuse arvutivõrgu kahjustamises, samuti arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise katses ning arvutikuriteo ettevalmistamises.

Kui algselt Boikod ei vahistatud, siis tänavu 4. oktoobris sai ta veel ühe kahtlustuse ning siis võttis kohus ta juba ka vahi alla. Viimase kahtlustuse sai Boiko karistusseadusiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivalda kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja või tema lähedaste suhtes. Riigiprokuratuur uurimise huvides kahtlustuse sisu ei kommenteeri, märkides vaid, et süüasi on kohtueelses menetluses.

Boiko vaidlustas Tartu maakohtu väljastatud vahistamise määruse, kuid Tartu ringkonnakohus jättis tema kaebuse rahuldamata ning riigikohus ei võtnud esmaspäeval Boiko kaitsja määruskaebust menetlusse.

Eelmine kord viis Boiko kuritegelikule teele kättemaksusoov. Süüdistuse järgi said Boiko süüteod alguse 2004. aasta juulis, kui talle tundus, et Microlink Eesti AS oli talle müünud kehva arvuti. Mees otsustas kättemaksuks korraldada Microlinki vastu küberrünnaku, käivitades 2004. aasta 29. juulil spetsiaalse arvutiprogrammi, mis hakkas firma servereid tuhandete päringutega koormama. Rünnaku tõttu sai kahjustada Microlinki kontori arvutite tulemüür ja veebi kasutamine oli oluliselt häiritud. Ühtlasi käivitas Boiko samal ajal küberrünnaku ka AS-i Delfi veebiportaali vastu.

Kui Microlink rünnaku päritolu selgitama asus ning palus lõpuks telekommunikatsioonifirmal Starman katkestada Boikole veebiteenuse osutamine, suunas mees oma viha Starmani vastu, selgus eeluurimisel. Nii käivitaski ta sama aasta 8. septembril küberrünnaku Starmani arvutisüsteemi vastu, koormates seda massiliste postitustega. Rünnak vähendas oluliselt Starmani serverite andmesideühenduse kiirust ja katkestas osaliselt nende töö, tuues firmale üle 50.000 krooni kahju.

2007. aastal langes süüdistuse järgi Boiko viha alla AS IF Eesti Kindlustus, kuna ühe liiklusõnnetuse menetlemisel oli kindustusfirma langetanud Boiko arvates talle ebasoodsa otsuse. Taas käivitas mees massilise kirjade saatmise IF-i e-postiaadressidele. Rünnak puudutas ka politseiameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse servereid.

Rünnakute korraldamiseks kasutas Boiko süüdistuse järgi kaughaldustarkvara Radmin abi, millega ta sai kontrolli kolmandate isikute arvutite üle, et siis nende kaudu masspostitusega e-posti servereid ummistada.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Boikole süüdistuse arvutikahjurluses, arvutivõrgu ühenduse kahjustamises ning arvutiviiruse levitamises, mille eest võib kohus ta süüdimõistmise korral kuni kolmeks aastaks vangi saata.

2009. aasta oktoobris alanud protsessil ei tunnistanud Boiko end süüdi.

Riigikogu omavalitsuste- ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual tõdeti, et riigikogu peaks tegema järgmise aasta jooksul konsensuslikud otsused, milliseks kujuneb Eestimaa halduskorraldus 2017. aastast.

Ümarlaual osalejad tõdesid riigikogu pressiteenistuse teatel, et ilma haldusreformi läbiviimata ei ole võimalik riigil enam edasi minna. "Vajalikud otsused tuleb vastu võtta järgmise aasta jooksul, et need saaksid rakenduda 2017. aasta kohalike valimiste järel,“ rääkis Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu omavalitsuste- ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk.

Koka sõnul on oluline välja valida, millised saavad olema regionaalsed tõmbekeskused ja millised maakondlikud tõmbekeskused. „Kui need otsused on tehtud, saame edasi liikuda ja alustada investeerimist piirkondade ja tõmbekeskuste vahelisele kiirele ühendusele. Samuti tuleb panustada tõmbekeskuste ja Tallinna vahelisele ühendusesse,“ rääkis Kokk.

Koka sõnul arutati ümarlaual ka teisi aspekte, kuidas maapiirkondade konkurentsivõimet parandada. „Toetusrühma arusaama kohaselt peaks riik olema eeskujuks kaugtöö kohtade loomisel. Tehniliste võimaluste poolest oleme täna selleks küpsed. Samuti võiks riik järgmise viie aasta jooksul igal aastal kolm protsenti riigiametite töökohtadest suunatama maapiirkondadesse – kokku 15 protsenti viie aasta peale,“ ütles Kokk.

Omavalitsuste- ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual osalesid lisaks toetusrühma liikmetele ka regionaalminister Siim Kiisler, mitmed omavalitsusjuhid ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad.

Kolmapäevane maagiline kuupäev 12. detsember 2012 on suurendanud abiellujate arvu oluliselt nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Narvas ja Jõhvis.

Tallinna perekonnaseisuametis on oma abielu registreerimise kolmapäevaks kirja pannud 38 paari, ütles ameti juhataja Karin Kask BNS-ile. Tavalisel kolmapäeval registreerib Tallinna perekonnaseisuamet 12 abielu.

Tartumaa rahvastikutoimingute talituse juhataja Siiri Sinijärv ütles BNS-ile, et Tartus registreeritakse abielusid reeglina reedel ja laupäeval, kuid sel kolmapäeval on tehtud erand ja sõlmitakse üheksa abielu.

Pärnu maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Liis Rauski sõnul soovib kolmapäeval Pärnus oma abielu registreerida 14 paari ehk enam kui kaks korda tavapärasest rohkem. Keskmiselt registreerib Pärnus kolmapäevasel päeval oma abielu kuus paari.

Ida-Viru maavalitsus rahvastikutoimingute talituse juhataja Raissa Gorski ütles BNS-ile, et kolmapäeval soovib Jõhvis oma abielu registreerida 22 ja Narvas 12 paari. Tavaliselt on abielu registreerivaid paare kolmapäeval viis kuni kuus.

Narva linnavolikogu arutab neljapäeval enam kui 2700 euro suuruse preemia määramist linnapea Tarmo Tammistele seoses tema augustis olnud 50. sünnipäevaga, lisaks on kavas kasvatada tema ja volikogu esimehe teenistust ka staažitasude suurendamisega, kirjutab Põhjarannik.

Linnavolikogu arutab neljapäeval ka Tammiste staažitasu suurendamine uuest aastast viielt protsendilt kümnele protsendile ametipalgast.

Narva linnapea kuupalk on 2717,6 eurot, seega tähendab 10-protsendiline lisatasu 271,8 eurot.

Otsuse eelnõu selgituskirjas kiidab Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov linnapead, märkides, et Tammiste juhib linnavalitsust 2003. aasta 2. jaanuarist alates. "Tarmo Tammiste on aktiivne linnaelu edendaja ja paistab silma kohusetundliku tööga linna hüvanguks. Sellest annab märku ka tagasivalimine linnapeaks 2005. ja 2009. aastal. 2009. aasta 3. märtsil teenis linnapea Tarmo Tammiste ära erilise tänu vabariigi presidendilt seoses Eesti Vabariigi 91. aastapäeva tähistamisega Narvas. 2007. aastal, kui möödus viis aastat avalikku teenistust, määras linnavolikogu talle lisatasu teenistusstaaži eest viis protsenti."

Neljapäevase istungi päevakorras on ka Jefimovi enese töötasu kergitamine. Tal tõuseks samuti staažitasu viielt protsendilt kümnele. Narva linnavolikogu esimehe ametipalk on 2363 eurot, seega kasvab Jefimovi staažitasu 118,15 eurolt 236,31 euroni ja seda juba möödunud novembrist alates.

Jefimov on volikogu esimees olnud küll alles 2011. aasta aprillist, kuid staaži hulka on tema puhul arvatud kõik volikogusse kuulumise aastad, millest enamuse ta oli lihtliige - seega alates 2002. aastast.

Narva linnasekretär Ants Liimets selgitas Põhjarannikule, et kohalikus volikogus töötamise aja arvamist ametnikustaaži hulka näeb ette avaliku teenistuse seadus. Ent aprillist 2013 jõustub seaduse uus redaktsioon, mis seda välistab.

Kulutuste suurendamise kohta linna tippjuhtide töötasude tõstmise arvel ei olnud Narva volikogu opositsiooniline fraktsioon Kindlus (kaheksa liiget 31-st) veel esmaspäeval seisukohta kujundanud, teatas selle liider Andrei Tšuhljajev. "Oma seisukoha esitame ühemõtteliselt linnavolikogu istungil," ütles Tšuhljajev, hoidudes ka isikliku arvamuse väljaütlemisest. "Me arutame seda," lisas fraktsiooni juht.

Tammistele preemia maksmises pole piirilinnas midagi erakordset. 2011. aastal riigikokku minnes sai kogu Virumaa populaarseim keskerakondlik poliitik Mihhail Stalnuhhin Narvast kaasa kuue ametipalga suuruse hüvitise ehk ligi 14 300 eurot.