EESTI UUDISED BNS

TNS Emori uuringust "Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2012" selgub, et iga teine Eesti 15–74-aastane elanik ehk umbes 481 000 inimest on mänginud hasartmänge raha peale.

Mänginute hulgas on kõige populaarsemad hasartmängud pokker, kasiinomängud ja loterii internetis ning väljaspool internetti turniirid kasiinos.

Hasartmänge mängivad enim nooremad ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Eestlased mängivad eelkõige loteriid.

Uuringust selgus, et hasartmänge mängivad ka noored, kes ei tohiks seadusest tulenevate vanusepiirangute tõttu seda teha. Üheksa protsenti 15-20 aastastest on mänginud internetikasiinos pokkerit, tavalises kasiinos on mänginud kaks protsenti. Väljaspool internetti on 26 protsenti 15-aastastest mänginud loteriid ja viis protsenti 15-aastasi on teinud seda internetis.

Probleemidega mängijate hulk on kahe aastaga mõnevõrra vähenenud. Kui 2010. aastal oli selliseid mängijaid 13 protsenti, siis nüüd on neid mängijatest 10 protsenti ja Eesti elanikest viis protsenti ehk umbes 52 000 inimest. Mängijate seas kuuluvad riskirühma enim ehk 17 protsendiga mehed ja kuni 19-aastased mängijad, 12 protsendiga 20-29- ja 30-39-aastased mängijad, 16 protsendiga töötud ning 14 protsendiga muude rahvuste esindajad.

Tõenäoliselt patoloogilised mängijad kogevad enam probleeme: nad panustavad ühel mängupäeval keskmiselt üle 70 euro, on mänginud planeeritust suurema summa peale, on peitnud või varjanud mängimisele viitavaid tõendeid, on puudunud töölt/koolist oma mängimisharjumuse tõttu. Samuti on teised inimesed kritiseerinud selliste mängijate mänguharjumusi ja ka mängijad ise on öelnud, et neil esineb probleeme.

Neli protsenti mängijatest, sealhulgas 75 protsenti tõenäoliselt patoloogilistest mängijatest vastas, et neil on esinenud seoses raha peale mängimisega probleeme: 52 protsenti nendest ei ole kuhugile pöördunud, 19 protsenti lasid endale mängukeelu kehtestada ja neli protsenti pöördusid psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtule.

Raha peale mänginute ja mittemänginute suhtumine piirangutesse on sarnane. Mõlemad rühmad teavad, et kasiinomänge ja pokkerit võib mängida alates 21. eluaastast ja peavad seda vanusepiirangut mõistlikuks, leiavad et pokker peab olema sama rangelt reglementeeritud kui teised kasiinomängud ning et riik peaks litsentseerimata internetikasiinodesse suhtuma maksimaalse rangusega.

Uuring viidi läbi tänavu juunist oktoobrini ja selle raames vastas küsitlusele 3519 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.

Uuringu tellis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, seda finantseeris rahandusministeerium ning toetasid Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, AS Eesti Loto ja AS Pafer .

Möödunud kümnendi keskel suurt varalist kahju toonud arvutikuritegude eest vangi saadetud häkker Artur Boiko pääses mullu ennetähtaegselt küll vanglast välja, kuid uurimisandmetel sooritas seejärel uusi kuritegusid ning viibib nüüd taas kahtlustatavana trellide taga.

Harju maakohus mõistis Boiko 2010. aasta märtsis mitmele firmale küberrünnakute korraldamises süüdi ja määras talle kahe aasta ja seitsme kuu pikkuse reaalse vangistuse. Lisaks mõistis kohus Boikolt tsiviilhagide katteks välja üle 6,5 miljoni krooni. Täpselt sellist karistust nõudis Boikole ka Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg. Boiko kaitsja Erki Kergandberg palus kohtul oma kaitsealune õigeks mõista, kuna tema väitel tegutses Boiko arvuti kaudu keegi teine.

Hiljem jättis maakohtu lahendi muutmata ka Tallinna ringkonnakohus, riigikohus ei andnud aga Boiko kaitsja kassatsioonkaebusele menetlusluba.

Mullu 7. veebruaril vabastas kohus Boiko ennetähtaegselt vanglast. Esialgsetel uurimisandmetel ei asunud aga mees õiguskuulekale teele ning peagi käivitus tema suhtes uus kriminaaluurimine. Selle raames sai Boiko kahtlustuse arvutivõrgu kahjustamises, samuti arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise katses ning arvutikuriteo ettevalmistamises.

Kui algselt Boikod ei vahistatud, siis tänavu 4. oktoobris sai ta veel ühe kahtlustuse ning siis võttis kohus ta juba ka vahi alla. Viimase kahtlustuse sai Boiko karistusseadusiku paragrahvi järgi, mis käsitleb vägivalda kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja või tema lähedaste suhtes. Riigiprokuratuur uurimise huvides kahtlustuse sisu ei kommenteeri, märkides vaid, et süüasi on kohtueelses menetluses.

Boiko vaidlustas Tartu maakohtu väljastatud vahistamise määruse, kuid Tartu ringkonnakohus jättis tema kaebuse rahuldamata ning riigikohus ei võtnud esmaspäeval Boiko kaitsja määruskaebust menetlusse.

Eelmine kord viis Boiko kuritegelikule teele kättemaksusoov. Süüdistuse järgi said Boiko süüteod alguse 2004. aasta juulis, kui talle tundus, et Microlink Eesti AS oli talle müünud kehva arvuti. Mees otsustas kättemaksuks korraldada Microlinki vastu küberrünnaku, käivitades 2004. aasta 29. juulil spetsiaalse arvutiprogrammi, mis hakkas firma servereid tuhandete päringutega koormama. Rünnaku tõttu sai kahjustada Microlinki kontori arvutite tulemüür ja veebi kasutamine oli oluliselt häiritud. Ühtlasi käivitas Boiko samal ajal küberrünnaku ka AS-i Delfi veebiportaali vastu.

Kui Microlink rünnaku päritolu selgitama asus ning palus lõpuks telekommunikatsioonifirmal Starman katkestada Boikole veebiteenuse osutamine, suunas mees oma viha Starmani vastu, selgus eeluurimisel. Nii käivitaski ta sama aasta 8. septembril küberrünnaku Starmani arvutisüsteemi vastu, koormates seda massiliste postitustega. Rünnak vähendas oluliselt Starmani serverite andmesideühenduse kiirust ja katkestas osaliselt nende töö, tuues firmale üle 50.000 krooni kahju.

2007. aastal langes süüdistuse järgi Boiko viha alla AS IF Eesti Kindlustus, kuna ühe liiklusõnnetuse menetlemisel oli kindustusfirma langetanud Boiko arvates talle ebasoodsa otsuse. Taas käivitas mees massilise kirjade saatmise IF-i e-postiaadressidele. Rünnak puudutas ka politseiameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse servereid.

Rünnakute korraldamiseks kasutas Boiko süüdistuse järgi kaughaldustarkvara Radmin abi, millega ta sai kontrolli kolmandate isikute arvutite üle, et siis nende kaudu masspostitusega e-posti servereid ummistada.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Boikole süüdistuse arvutikahjurluses, arvutivõrgu ühenduse kahjustamises ning arvutiviiruse levitamises, mille eest võib kohus ta süüdimõistmise korral kuni kolmeks aastaks vangi saata.

2009. aasta oktoobris alanud protsessil ei tunnistanud Boiko end süüdi.

Riigikogu omavalitsuste- ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual tõdeti, et riigikogu peaks tegema järgmise aasta jooksul konsensuslikud otsused, milliseks kujuneb Eestimaa halduskorraldus 2017. aastast.

Ümarlaual osalejad tõdesid riigikogu pressiteenistuse teatel, et ilma haldusreformi läbiviimata ei ole võimalik riigil enam edasi minna. "Vajalikud otsused tuleb vastu võtta järgmise aasta jooksul, et need saaksid rakenduda 2017. aasta kohalike valimiste järel,“ rääkis Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu omavalitsuste- ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk.

Koka sõnul on oluline välja valida, millised saavad olema regionaalsed tõmbekeskused ja millised maakondlikud tõmbekeskused. „Kui need otsused on tehtud, saame edasi liikuda ja alustada investeerimist piirkondade ja tõmbekeskuste vahelisele kiirele ühendusele. Samuti tuleb panustada tõmbekeskuste ja Tallinna vahelisele ühendusesse,“ rääkis Kokk.

Koka sõnul arutati ümarlaual ka teisi aspekte, kuidas maapiirkondade konkurentsivõimet parandada. „Toetusrühma arusaama kohaselt peaks riik olema eeskujuks kaugtöö kohtade loomisel. Tehniliste võimaluste poolest oleme täna selleks küpsed. Samuti võiks riik järgmise viie aasta jooksul igal aastal kolm protsenti riigiametite töökohtadest suunatama maapiirkondadesse – kokku 15 protsenti viie aasta peale,“ ütles Kokk.

Omavalitsuste- ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlaual osalesid lisaks toetusrühma liikmetele ka regionaalminister Siim Kiisler, mitmed omavalitsusjuhid ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad.

Kolmapäevane maagiline kuupäev 12. detsember 2012 on suurendanud abiellujate arvu oluliselt nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Narvas ja Jõhvis.

Tallinna perekonnaseisuametis on oma abielu registreerimise kolmapäevaks kirja pannud 38 paari, ütles ameti juhataja Karin Kask BNS-ile. Tavalisel kolmapäeval registreerib Tallinna perekonnaseisuamet 12 abielu.

Tartumaa rahvastikutoimingute talituse juhataja Siiri Sinijärv ütles BNS-ile, et Tartus registreeritakse abielusid reeglina reedel ja laupäeval, kuid sel kolmapäeval on tehtud erand ja sõlmitakse üheksa abielu.

Pärnu maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Liis Rauski sõnul soovib kolmapäeval Pärnus oma abielu registreerida 14 paari ehk enam kui kaks korda tavapärasest rohkem. Keskmiselt registreerib Pärnus kolmapäevasel päeval oma abielu kuus paari.

Ida-Viru maavalitsus rahvastikutoimingute talituse juhataja Raissa Gorski ütles BNS-ile, et kolmapäeval soovib Jõhvis oma abielu registreerida 22 ja Narvas 12 paari. Tavaliselt on abielu registreerivaid paare kolmapäeval viis kuni kuus.