Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi näitab termomeeter lähipäevil kohati 0 kraadi, samas nädala lõpp ja uue nädala algus toob märgatavalt külmema ilma.

Teisipäeval liigub Kesk-Euroopast madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserv katab Eesti sajupilvedega. Sajab lund ja tuiskab, intensiivsem on sadu saartel. Päeval lisandub niiskust. Lumesadu ja tuisk jätkuvad, mandril on sadu intensiivne. Hommikupoolikul puhub tugev kirdetuul, lõuna paiku pöördub tuul enam itta ja nõrgeneb. Külma on 5-10, öö hakul võib kohati veel paar kraadi madalam olla, päeval 1-6 kraadi, õhtul tõuseb õhutemperatuur Lõuna-Eestis 0 lähedale. Kuid tugeva tuule tõttu tundub ilm tunduvalt külmemana.

Kolmapäeval liigub madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole ja selle idaserva mööda jõuab Eestisse mahedamat õhku. Sajab veel lund ja mandril võib ka tuisata. Hommikuks sadu nõrgeneb ja päeval on sajuhooge harvem. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -5 kraadi.

Neljapäeval liigub Musta mere põhjakaldalt uus madalrõhkkond kiiresti põhja poole ja toob lumelisa. On ka kerget tuisku. Ida- ja kagutuul tugevneb. Öösel on külma 6-11, päeval 4-9 kraadi.

Reedel kandub madalrõhuala enam Skandinaaviasse. Sajuhooge on meil harvem ja need on enamasti nõrgad. Venemaa poolt suureneb Läänemere idakaldal kõrgrõhuala mõju. Kahe rõhuala piirimail tugevneb päeva peale kagutuul. Öösel on külma 2-8, öö hakul kohati 10 kraadi, päeval näitab termomeeter 0 kuni -5 kraadi, päeva jooksul võib aga temperatuur langeda.

Laupäeval suureneb lääne poolt madalrõhkkonna surve. Samal ajal ulatub ida poolt kõrgrõhkkonna serv mere idakaldale. Eestis võib vaid üksikutes kohtades nõrk lumehoog tulla, kuid pinnatuisuks on tingimused soodsad. Kagutuul paisub väga tugevaks. Ööpäeva vältel on saartel külma 3-6, mandril 6-10 kraadi.

Pühapäeval ja esmaspäeval vastasseis kahe rõhuala vahel püsib. Saju võimalus suureneb saartel. Kagutuul on aga väga tugev ja kõikjal võib tekkida lumevaale tugeva pinnatuisu tõttu. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel saartel 3-7, mandril 7-12 miinuskraadi, esmaspäeval võib temperatuur langeda 15 külmakraadi ümbrusse.

Ligi paarkümmend inimest kogunes esmaspäeval välisministeeriumi ette meelt avaldama kavandatava Eesti-Vene piirileppe vastu.

Esmaspäeval kell 12 alanud piketile välisministeeriumi ees Islandi väljakul oli kogunenenud 15-20 inimest, kes nõudsid piirilepingu tühistamist. End rahvuslastena määratlenud meeleavaldajad kandsid plakateid, millel nõuti Petserimaa tagastamist Eestile ning 2005. aasta piirilepingute tühistamist. Meeleavaldusel lehvis ka Setumaa lipp.

"Sellega protesteerivad rahvuslikult meelestatud kodanikud meie praegusaegsete võimulolijate poolt kavatsetava "mõlemaid pooli rahuldava piirileppe" vastu, mis tegelikult on hiiliv lahtiütlemine 1920. aasta Tartu rahulepingust ning Jaan Poska elutöö jalge alla tallamine," teatas üks piketi korraldajatest, tõlkija ja vabadusvõitleja Mart Niklus pühapäeval.

Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete konsultatsioonide teine voor leiab aset detsembris Tallinnas. Konsultatsioonide esimene voor toimus 31. oktoobril Moskvas.

Eurotsooniga liitumine suurendab tuntavalt investorite usaldust Läti vastu, ütles Eesti president Toomas Hendrik Ilves laupäeval Läti televisiooni saates Panorama.

Ilvese sõnul tõi euro kasutuselevõtt Eestile palju kasu "alates väga stabiilsest ja usaldusväärsest valuutast lõpetades juurdepääsuga kohtadele, kus langetatakse kogu Euroopa majandusele olulisi otsuseid".

"Teiegi satute sinna, kui liitute eurotsooniga," lisas president.

Ilvese sõnul ei tule Lätil ja Leedul muretseda mitte ainult euroala tuleviku, vaid ka oma rahvusliku valuuta võimaliku devalveerimisvajaduse pärast. "Loomulikult tunneme ka meie muret selle üle, mis saab euroalast, kuid meil on see eelis, et me kuulume eurotsooni tuleviku osas otsuseid tegevate riikide hulka," lausus Ilves.

Ta märkis, et eurotsooniga ühinemisest on palju võita: "Kui te pole eurotsoonis, siis pole saada suurt midagi, kuid kui te olete seal, siis sel on palju eeliseid."

Vastates küsimusele, milline on olnud eurole ülemineku mõju inflatsioonile, ütles Ilves, et pigem on see aidanud kaasa hindade alanemisele, mille tõusule. "Inflatsioon on 2012. aastal olnud Eestis samasugune nagu Leedus. Arvan, et inflatsiooni ei saa seostada üleminekuga eurole. Euro mõjutas pigem hindade alanemist, kuna tekib ühine turg ja hindu on kergem võrrelda," selgitas ta.

Ilves tõdes, et Eesti elanike toetus eurole on võrreldes ühisraha kasutuselevõtuga nüüdseks langenud, ent see polevat tema hinnangul seotud euro kui valuutaga. "Põhjus on siin laiem, seotud rahulolematusega ühiskonnas, kes on juba väga tüdinud sellest ja tüdinud tollest. Ei maksa loota, et küsimusele, mida te arvate eurost, vastatakse sellistel aegadel positiivselt. Ent kui rääkida Eesti firmadega, siis nad on ülimalt õnnelikud, sest saavad kaupu odavamalt eksportida ega pea rahaülekannete eest enam nii palju maksma," ütles Ilves.

Ta rõhutas, et investorite huvi Eesti vastu suurenes kohe pärast otsust euroalaga liituda "dramaatiliselt".

"See kajastus välismaiste otseinvesteeringute mahu juurdekasvus. Julgen ennustada, et eurotsooniga ühinemise korral saab Läti tunda sama efekti - välisinvestorite usaldus Läti vastu suureneb dramaatiliselt," ütles Ilves.

Arvamust, et iga eurotsooni riiki ootab sõltumata tema poliitikast varem või hiljem kriis, nimetas Ilves rumaluseks. "Kui majanduspoliitika on tasakaalustamata ja te asute eurotsoonis, tuleb ta teile appi, kuid kui te olete väljaspool euroala, siis ei saa ta aidata," lisas Eesti president.

Läti plaanib eurotsooniga ühineda 1. jaanuaril 2014. aastal, kuid arvamusuuringute andmetel toetab euro kasutuselevõttu Lätis vaid 13 protsenti elanikest.

Välisministeerium otsustas toetada uut rahvusvahelist digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi, panustades selleks 30 000 eurot.

Digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi eesmärk on kaitsta info vaba levimist küberruumis ja pakkuda kiiret abi interneti käigushoidmiseks juhtudel, kui valitsused püüavad internetiühenduse katkestada. Samuti soovib fond toetada küberruumis tegutsevate rahumeelsete inimõiguste kaitsjate tegevusi. Fondi sihtgrupp on arenguriikide vabaühendused, kelle kaudu antakse abi ja survestatakse riikide valitsusi.

Sihtfondi loomisest teatasid Madalmaade, USA ja Ühendkuningriigi välisministeeriumid internetivabaduse koalitsiooni teisel aastakohtumisel, mis toimus 6.-7. septembril Nairobis. Fondi haldab Madalmaade arengukoostöö-vabaühendus HIVOS.

Internetivabaduse koalitsioon loodi 2011. aastal Haagis toimunud internetivabaduse konverentsil Madalmaade välisministeeriumi eestvedamisel. Praeguseks on koalitsiooni liikmete arv kasvanud 18 riigini. Sinna kuuluvad lisaks Eestile Austria, Kanada, Tšehhi, Prantsusmaa, Ghana, Iirimaa, Keenia, Maldiivid, Mehhiko, Mongoolia, Holland, USA, Suurbritannia, Rootsi, Costa Rica, Soome ja Tuneesia.

Välisministeerium toetab uue digitaalvabaduse kaitsjate fondi tegevusi 2013. aastal 30 000 euroga. Raha fondi toetuseks eraldatakse Demokraatia arendamise sihtasutusele (DASA) ettenähtud vahenditest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul tähistatakse 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva ja sellega seoses tuleb rõhutada, et virtuaalne väljendusvabadus on inimõigus. „Internetivabaduse kaitse on ühtlasi ka üks Eesti inimõigustealaseid prioriteete,“ märkis Paet.

Välisminister lisas, et peame oluliseks väljendusvabaduse kaitset ja edendamist interneti keskkonnas. „Küberruumis peab kehtima inimeste õigus ennast vabalt väljendada. Samuti tuleb maailmas laiendada interneti kättesaadavust,“ rõhutas Paet. Seetõttu otsustaski Eesti anda oma panuse vastloodud digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi tegevuse toetamiseks.

Paeti sõnul peab Eesti tähtsaks ka 2011. aastal loodud internetivabaduse koalitsiooni tööd. „Soovime 2014. aastal Tallinnas korraldada koalitsiooni aastakohtumise ning oleme selleks alustanud juba ettevalmistustega,“ sõnas välisminister.