Ligi paarkümmend inimest kogunes esmaspäeval välisministeeriumi ette meelt avaldama kavandatava Eesti-Vene piirileppe vastu.

Esmaspäeval kell 12 alanud piketile välisministeeriumi ees Islandi väljakul oli kogunenenud 15-20 inimest, kes nõudsid piirilepingu tühistamist. End rahvuslastena määratlenud meeleavaldajad kandsid plakateid, millel nõuti Petserimaa tagastamist Eestile ning 2005. aasta piirilepingute tühistamist. Meeleavaldusel lehvis ka Setumaa lipp.

"Sellega protesteerivad rahvuslikult meelestatud kodanikud meie praegusaegsete võimulolijate poolt kavatsetava "mõlemaid pooli rahuldava piirileppe" vastu, mis tegelikult on hiiliv lahtiütlemine 1920. aasta Tartu rahulepingust ning Jaan Poska elutöö jalge alla tallamine," teatas üks piketi korraldajatest, tõlkija ja vabadusvõitleja Mart Niklus pühapäeval.

Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete konsultatsioonide teine voor leiab aset detsembris Tallinnas. Konsultatsioonide esimene voor toimus 31. oktoobril Moskvas.

Eurotsooniga liitumine suurendab tuntavalt investorite usaldust Läti vastu, ütles Eesti president Toomas Hendrik Ilves laupäeval Läti televisiooni saates Panorama.

Ilvese sõnul tõi euro kasutuselevõtt Eestile palju kasu "alates väga stabiilsest ja usaldusväärsest valuutast lõpetades juurdepääsuga kohtadele, kus langetatakse kogu Euroopa majandusele olulisi otsuseid".

"Teiegi satute sinna, kui liitute eurotsooniga," lisas president.

Ilvese sõnul ei tule Lätil ja Leedul muretseda mitte ainult euroala tuleviku, vaid ka oma rahvusliku valuuta võimaliku devalveerimisvajaduse pärast. "Loomulikult tunneme ka meie muret selle üle, mis saab euroalast, kuid meil on see eelis, et me kuulume eurotsooni tuleviku osas otsuseid tegevate riikide hulka," lausus Ilves.

Ta märkis, et eurotsooniga ühinemisest on palju võita: "Kui te pole eurotsoonis, siis pole saada suurt midagi, kuid kui te olete seal, siis sel on palju eeliseid."

Vastates küsimusele, milline on olnud eurole ülemineku mõju inflatsioonile, ütles Ilves, et pigem on see aidanud kaasa hindade alanemisele, mille tõusule. "Inflatsioon on 2012. aastal olnud Eestis samasugune nagu Leedus. Arvan, et inflatsiooni ei saa seostada üleminekuga eurole. Euro mõjutas pigem hindade alanemist, kuna tekib ühine turg ja hindu on kergem võrrelda," selgitas ta.

Ilves tõdes, et Eesti elanike toetus eurole on võrreldes ühisraha kasutuselevõtuga nüüdseks langenud, ent see polevat tema hinnangul seotud euro kui valuutaga. "Põhjus on siin laiem, seotud rahulolematusega ühiskonnas, kes on juba väga tüdinud sellest ja tüdinud tollest. Ei maksa loota, et küsimusele, mida te arvate eurost, vastatakse sellistel aegadel positiivselt. Ent kui rääkida Eesti firmadega, siis nad on ülimalt õnnelikud, sest saavad kaupu odavamalt eksportida ega pea rahaülekannete eest enam nii palju maksma," ütles Ilves.

Ta rõhutas, et investorite huvi Eesti vastu suurenes kohe pärast otsust euroalaga liituda "dramaatiliselt".

"See kajastus välismaiste otseinvesteeringute mahu juurdekasvus. Julgen ennustada, et eurotsooniga ühinemise korral saab Läti tunda sama efekti - välisinvestorite usaldus Läti vastu suureneb dramaatiliselt," ütles Ilves.

Arvamust, et iga eurotsooni riiki ootab sõltumata tema poliitikast varem või hiljem kriis, nimetas Ilves rumaluseks. "Kui majanduspoliitika on tasakaalustamata ja te asute eurotsoonis, tuleb ta teile appi, kuid kui te olete väljaspool euroala, siis ei saa ta aidata," lisas Eesti president.

Läti plaanib eurotsooniga ühineda 1. jaanuaril 2014. aastal, kuid arvamusuuringute andmetel toetab euro kasutuselevõttu Lätis vaid 13 protsenti elanikest.

Välisministeerium otsustas toetada uut rahvusvahelist digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi, panustades selleks 30 000 eurot.

Digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi eesmärk on kaitsta info vaba levimist küberruumis ja pakkuda kiiret abi interneti käigushoidmiseks juhtudel, kui valitsused püüavad internetiühenduse katkestada. Samuti soovib fond toetada küberruumis tegutsevate rahumeelsete inimõiguste kaitsjate tegevusi. Fondi sihtgrupp on arenguriikide vabaühendused, kelle kaudu antakse abi ja survestatakse riikide valitsusi.

Sihtfondi loomisest teatasid Madalmaade, USA ja Ühendkuningriigi välisministeeriumid internetivabaduse koalitsiooni teisel aastakohtumisel, mis toimus 6.-7. septembril Nairobis. Fondi haldab Madalmaade arengukoostöö-vabaühendus HIVOS.

Internetivabaduse koalitsioon loodi 2011. aastal Haagis toimunud internetivabaduse konverentsil Madalmaade välisministeeriumi eestvedamisel. Praeguseks on koalitsiooni liikmete arv kasvanud 18 riigini. Sinna kuuluvad lisaks Eestile Austria, Kanada, Tšehhi, Prantsusmaa, Ghana, Iirimaa, Keenia, Maldiivid, Mehhiko, Mongoolia, Holland, USA, Suurbritannia, Rootsi, Costa Rica, Soome ja Tuneesia.

Välisministeerium toetab uue digitaalvabaduse kaitsjate fondi tegevusi 2013. aastal 30 000 euroga. Raha fondi toetuseks eraldatakse Demokraatia arendamise sihtasutusele (DASA) ettenähtud vahenditest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul tähistatakse 10. detsembril rahvusvahelist inimõiguste päeva ja sellega seoses tuleb rõhutada, et virtuaalne väljendusvabadus on inimõigus. „Internetivabaduse kaitse on ühtlasi ka üks Eesti inimõigustealaseid prioriteete,“ märkis Paet.

Välisminister lisas, et peame oluliseks väljendusvabaduse kaitset ja edendamist interneti keskkonnas. „Küberruumis peab kehtima inimeste õigus ennast vabalt väljendada. Samuti tuleb maailmas laiendada interneti kättesaadavust,“ rõhutas Paet. Seetõttu otsustaski Eesti anda oma panuse vastloodud digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondi tegevuse toetamiseks.

Paeti sõnul peab Eesti tähtsaks ka 2011. aastal loodud internetivabaduse koalitsiooni tööd. „Soovime 2014. aastal Tallinnas korraldada koalitsiooni aastakohtumise ning oleme selleks alustanud juba ettevalmistustega,“ sõnas välisminister.

End rahvuslastena määratlenud inimesed piketeerivad esmaspäeval, rahvusvahelisel inimõiguste päeval Tallinnas kavandatava Eesti-Vene piirileppe vastu.

Tõlkija ja vabadusvõitleja Mart Nikluse sõnul algab kahetunnine pikett kell 12 Isalndi väljakul välisministeeriumi hoone ees. "Sellega protesteerivad rahvuslikult meelestatud kodanikud meie praegusaegsete võimulolijate poolt kavatsetava "mõlemaid pooli rahuldava piirileppe" vastu, mis tegelikult on hiiliv lahtiütlemine 1920. aasta Tartu rahulepingust ning Jaan Poska elutöö jalge alla tallamine," selgitas Niklus.

Välisminister Urmas Paet kinnitas novembri keskel, et Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete konsultatsioonide teine voor leiab ilmselt aset detsembri teisel nädalal Tallinnas.

Konsultatsioonide esimene voor toimus 31. oktoobril Moskvas.

Esimese vooru järel ütles Paet, et järgmine kõneluste voor peaks olema leppe sõnastuse osas juba konkreetsem. Ta ei soovinud prognoosida, mitut konsultatsioonide vooru kokkuleppele jõudmiseks vaja läheb.

Eestit esindavad konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik. Venemaad esindasid kõneluste esimeses voorus asevälisminister Vladimir Titov ja välisministeeriumi Euroopa teise osakonna direktor Viktor Tatarintsev.

Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepete sõlmimise üle. "Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov Moskvas üliõpilastele esinedes.

Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. "Samas on Eesti parlamendis piirilepete ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.

Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirileppeid ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirilepng muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.