Rahvuslased piketeerivad kavandatava Eesti-Vene piirileppe vastu
End rahvuslastena määratlenud inimesed piketeerivad esmaspäeval, rahvusvahelisel inimõiguste päeval Tallinnas kavandatava Eesti-Vene piirileppe vastu.
Tõlkija ja vabadusvõitleja Mart Nikluse sõnul algab kahetunnine pikett kell 12 Isalndi väljakul välisministeeriumi hoone ees. "Sellega protesteerivad rahvuslikult meelestatud kodanikud meie praegusaegsete võimulolijate poolt kavatsetava "mõlemaid pooli rahuldava piirileppe" vastu, mis tegelikult on hiiliv lahtiütlemine 1920. aasta Tartu rahulepingust ning Jaan Poska elutöö jalge alla tallamine," selgitas Niklus.
Välisminister Urmas Paet kinnitas novembri keskel, et Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete konsultatsioonide teine voor leiab ilmselt aset detsembri teisel nädalal Tallinnas.
Konsultatsioonide esimene voor toimus 31. oktoobril Moskvas.
Esimese vooru järel ütles Paet, et järgmine kõneluste voor peaks olema leppe sõnastuse osas juba konkreetsem. Ta ei soovinud prognoosida, mitut konsultatsioonide vooru kokkuleppele jõudmiseks vaja läheb.
Eestit esindavad konsultatsioonidel välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus ning Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik. Venemaad esindasid kõneluste esimeses voorus asevälisminister Vladimir Titov ja välisministeeriumi Euroopa teise osakonna direktor Viktor Tatarintsev.
Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas oktoobri alguses teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepete sõlmimiseks. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepete sõlmimise üle. "Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov Moskvas üliõpilastele esinedes.
Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. "Samas on Eesti parlamendis piirilepete ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.
Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirileppeid ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirilepng muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
