President Toomas Hendrik Ilves rõhutas laupäeval Krakowis rahvusvahelisel konverentsil „Poola ja 21. sajandi maailm“ esinedes Poola rolli olulisust Euroopas, kinnitades, et Poola aitab kujundada 21. sajandi tugevat Euroopat.

Ilvese sõnul on 21. sajandi Euroopa tulevik mõeldamatu ilma Poola aktiivse osaluseta, sest Poola sõnal on kaalu. "Eesti ootab, et erinevalt paljudest Euroopa pealinnadest julgeks just Varssavi võtta endale ühe liidrirolli Euroopa ja Euroopa Liidu käekäigu üle otsustamisel," lisas Ilves

Eesti riigipea nimetas Poolat Euroopa üheks vastutustundlikuks ja hoolivaks juhtriigiks mitte ainult oma piirkonnas, vaid palju laiemalt ning avaldas heameelt, et Eesti ja Poola on teineteist hästi mõistvad lähedased liitlased nii majandus- kui ka välispoliitikas.

Kõneldes Euroopa Liidu pakilistest ülesannetest tõdes president Ilves, et kõige halvem on otsustamatus ja arengu ohverdamine väiklasele päevapoliitikale. „Mõelgem või Euroopa Liidu eelarvele, mis on vaid üks protsent ühenduse SKP-st. Kui palju aega ja ressurssi on otstarbekas nendele vaidlustele kulutada ajal, mil peaeesmärgiks peab olema hoopis Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine,“ küsis Eesti riigipea.

Kritiseerides kehvalt toimivat ühisturgu, kutsus ta vabanema rahvuslikust egoismist: „Prognoos ütleb, et Euroopa Liidus annaks digitaalse siseturu rakendamine tervelt neli protsenti SKP-st juurde,“ ütles Ilves.  "Muidugi peab mõtlema Euroopa tulevikule, ent väga raske on üles ehitada uutmoodi Euroopa Liitu, kui seda samal ajal seestpoolt lammutatakse."

Eesti riigipea esines „Poola ja 21. sajandi maailm“ konverentsi selles osas, kuhu olid kutsutud ka Poola endine president Aleksander Kwaśniewski, Euroopa Parlamendi ekspresident Jerzy Buzek ning Poola varasemad peaministrid Tadeusz Mazowiecki ja Włodzimierz Cimoszewicz.

President Toomas Hendrik Ilves jättis lõppeval nädalal rahuldamata sadistliku tapmise eest pikka vangistust kandva naise armuandmispalve.

Riigipea ei leidnud ühtgi põhjust, miks peaks Aleftina Kuprina enne karistusaja lõppu vabadusse lubama. Samale seisukohale jõudis president ka mullu suvel naise esimest armuandmispalvet läbi vaadates. Tänavu septembris jättis aga Harju maakohus rahuldamata Kuprina taotluse ennetähtaegseks vabanemiseks.

2008. aastal kevadel karistas Pärnu maakohus Aleftina Kuprinat tapmise eest kaheksa-aastase vangistusega ning tema kuriteokaaslast Sergei Taljaronokit tapmise ja röövimise eest sama pika karistusega.

Süüdistuse järgi panid Kuprina ja Taljaronok võika kuriteo toime 2008. aasta 15. mai hilisõhtul, kui sisenesid Pärnus oma tuttava elukohta ning asusid joobes olekus voodis lamanud meest peksma. Mõne aja möödudes tirisid kurjategijad oimetu ohvri põrandale, panid ta istuvasse asendisse, tõmbasid tal püksid jalast ning Kuprina asus noaga vigastama mehe suguelundeid. Seejärel keerasid ründajad ohvri kõhuli ning Kuprina jätkas võõrkehadega kannatanu seksuaalset ahistamist.

Üliraskeid vigastusi saanud ohver suri kuriteopaigal.

Oma elukaaslase kallal järjepideva füüsilise vägivalla tarvitamise eest vangi saadetud mehe karistus jõustus lõppeval nädalal lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

37-aastane Igor sattus seadusega pahuksisse tänavu juuni alguses, kui ründas pika aja vältel oma elukaaslast. Purjus mees lõi naisele esmalt rusikaga vastu pead, seejärel tiris ta juukseid pidi põrandale pikali, lõi korduvalt jalaga ning lõpuks andis rusikahoobi näkku. Vägivallatsemine vältas järjepidevalt kokku kolm tundi.

Politsei pidas Igori samal päeval kinni ja kohus võttis ta vahi alla, kuna meest oli varem kolm korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures kahel korral sama naise ründamise pärast.

Harju maakohus mõistis Igori süüdi piinamises ning karistas teda lühimenetluse korras ühe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega.

Igor ja tema kaitsja pidasid karistust liiga pikaks ning vaidlustasid maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebuse esitas ka kannatanu, kes kurioossel kombel palus samuti süüalusele kergemat karistust. "Olen talle andestanud ja ei oma tema suhtes pretensioone. Meil on ühine laps, kes vajab isa," märkis kannatanu. Tallinna ringkonnakohus jättis siiski otsuse jõusse, leides oktoobris, et apellatsioonkaebused on ilmselgelt põhjendamatud.

Igori kaitsja pöördus seejärel kassatsioonkaebusega riigikohtusse, kuid see ei saanud lõppeval nädalal menetlusluba ning see tähendab Igorile määratud karistuse lõplikku jõustumist.

Võrus reedel toimunud omavalitsusreformi teemalisel arutelul osalenud regionaalminister Siim Kiisler leidis, et omavalitsused peavad kohanduma inimeste uuenenud vajadustega.

Kiisleri hinnangul on praeguseks paljudes omavalitsustes välja kujunenud olukord, kus inimesi üritatakse vägisi suruda aastakümneid tagasi väljakujunenud haldusstruktuuri raamidesse. "Sõnades nõustuvad kõik, et riik peab olema inimeste jaoks, mitte vastupidi. Praktikas aga räägitakse, et näiteks kooli jaoks ei jätku õpilasi, mitte ei mõelda, et koolivõrk tuleks viia vastavusse tegeliku eluga. Selline ametkonnakeskne lähenemine on paraku väga levinud," selgitas Kiisler.

Ta lisas, et reformi kavandades tuleb lähtuda sellest, kuidas inimesed praegu elavad ja liiguvad. „Selleks, et inimeste igapäevaelu korraldamises ka sisuliselt kaasa rääkida peavad omavalitsused hõlmama nii suurt piirkonda, mis ühtiks sealsete inimeste igapäevase liikumisega töökoha, kodu ja vaba aja veetmise võimaluste vahel. Paraku kehtib ka omavalitsustele evolutsiooniline paratamatus – kohane või hääbu – ja see valik on tänaste vallajuhtide käes," ütles Kiisler.

Regionaalministri hinnangul tuleb ka riigi tasandil vaadata toimepiirkondi tervikuna ning teha otsuseid lähtuvalt kogu regiooni huvidest. "Kui seni vaadati näiteks erinevate toetuste puhul tihti üksiku linna või valla huvisid, siis ka see suhtumine peab muutuma. Peame vaatama piirkonda kui tervikut ja integreerima erinevate valdkondade toetusi ühtse eesmärgi nimel," rääkis Kiisler.

Oktoobri alguses pöördus regionaalminister omavalitsusreformi algatamiseks erakondade, põhiseaduslike institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja erinevate huvigruppide poole. Avalikeks aruteludeks pakuti välja kuus alternatiivset omavalitsusreformi mudelit ja reformi ajakava.