Asso Prii: korruptsiooni vähendamisel on olulised ühiskond ja meedia

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on viimase aja rahvaliikumistel ja ajakirjandusel korruptsiooni vähendamisel mängida oluline roll.

"Praegu toimuvad protsessid on kindlasti positiivsed, need toovad tähelepanu teemale," kommenteeris Prii BNS-ile protestiliikumise "Aitab valelikust poliitikast!" ja ühiskonnategelaste koostatud Harta 12 mõju poliitilise korruptsiooni vähendamisele. "Mis on olnud alati oht või hirm, on see, et ühel hetkel rahvas väsib teemast ära. See on kõige halvem, sest see tähendab seda, et lüüakse käega ja poliitikud saavad toimetada omatahtsi ja omasoodu nii, nagu nad ise soovivad," sõnas Prii. "Praegu on see tähelepanu ikkagi väga kõrge olnud ja see tähelepanu laieneb, võimatu on mitte tähele panna tänavamiitinguid ja võimatu on mitte tähele panna selliseid suuremaid ettevõtmisi, nagu presidendi ümarlaud või mingisugused algatused," lisas ta. "See kindlasti aitab just seda hoiakute poolt kujundada, et inimesed lähevad teemaga kaasa ja teisest küljest on raskem mingeid asju poliitikute poolt tegemata jätta, kui tähelepanu on suur ja nad tunnetavad survet," rääkis Prii.

Kuhu see ühiskonnas puhkenud protestiprotsess praktikas jõuab on Prii hinnangul teine küsimus. "Erakonnaseaduse muudatusettepanekuid põhiseaduskomisjon juba kogus, need iseenesest ei ole ju tegelikult praegu kuskile jõudnud. See protsess algas juba suvel, praegu me oleme aasta lõpus, paraku kuidagi vaikselt edeneb see," nentis Prii. "Kui palju rahvaalgatus mõjutab seda, eks aeg näitab, aga praegused tendentsid näitavad, et väga suurt lootust ei ole, näiteks kasvõi riigikogu liikmete käitumiskoodeks," lisas ta. "Aasta aega on selle teema ümber arutatud, see on jõudnud riigikogusse, seal on samuti tehtud töörühmasid, isegi töötatud välja koodeksi versioon, mis oli selgelt samm õiges suunas, aga paraku otsustati see koodeks jälle mingitel põhjustel kalevi alla panna ja ei leidnud riigikogus sellist toetust, mis on kurb." sõnas Prii.

Väga oluline roll korruptsiooni tajumise suurendamisel, korruptsiooni vähendamisel ja tauniva hoiaku kujundamisel korruptsiooni suhtes on Prii hinnangul ka ajakirjanndusel. "Uuriva ajakirjanduse pool minu arvates on igal juhul muutunud viimastel aastatel tugevamaks, on toodud välja päris olulisi ja suuri korruptsioonijuhtumeid," sõnas Prii. "Väga tihti on prokuratuuri põhjus algatada mingi uurimine üks ilmunud ajaleheartikkel või uudistesaade, mis on väga hea," lisas ta. "Õiguskaitseorganitel ka ei jätku pilku igale poole, ajakirjanikel on teinekord paremad allikad, mille põhjal esialgne uurimine juba läbi viia, sealt edasi saavad õiguskaitseorganid asja üles võtta," ütles Prii.

"Tähelepanu hoidmise mõttes on meedial tähtis roll ja kindlasti ka hoiakute kujundamisel," sõnas Prii. "Meedia saab harida rahvast, saab rõhutada seda, millised korruptsiooniprobleemid on, mis on nende pikaajalised mõjud, seeläbi saab muuta laiema hulga inimeste mõtteviisi," lisas ta.

Korruptsioonitajumise tabelis esikohal olevate Soome ja Taani ning teisel kohal oleva Rootsi tasemele jõudmiseni on Prii hinnangul Eestil käia veel pikk tee. "Ühiskonna suhtumine, ärieetika, eetilised väärtused on Eesti ja Põhjamaade vahel veel suhteliselt erinevad," sõnas Prii. "Siin on veel järeleaitamist ja see tähendab avalikkuse harimist, kodanikuharidust, hoiakute ja väärtuste kujundamist," lisas ta. "Teisest küljest on nendes riikides suhtutud korruptsiooni kui sellisesse juba pikemat aega taunivalt ja seda on tehtud järjepidevalt. Eestis on see teinekord toimunud mõjutatuna valimisperioodidest, et mingil hetkel see tähelepanu suureneb, teisel hetkel väheneb ja ikkagi tuleb öelda, et poliitilise korruptsiooni riskidele ja ohtudele tähelepanu alati olnud suhteliselt väike," tõdes Prii. "Need muutused, mis on tehtud erakonnaseadusega, või muutused karistusseadustikuga, teinekord on väga raske tuvastada, mis see avalik hüve nende muudatuste taga on või mängivad seal rolli ikkagi erakondade isiklikud eesmärgid ja huvid," nentis ta.

Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International kolmapäeval avalikustatud korruptsioonitajumise tabelis 32. kohal, kukkudes mullusega võrreldes kolm kohta.

Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati kaheksat rahvusvahelist allikat. Indeksi algallikatest positiivseima arvamuse andis Eestile eraõiguslik sihtasutus Bertelsmann Foundation, kelle hinnang peegeldab avalikus halduses ja ametkondlikul tasandil toimuvat ehk kas ametiisikuid karistatakse korruptiivsete tegude eest ning millisel määral on tähelepanu pööratud korruptsiooni ennetavatele meetmetele avalikus teenistuses.

Allikatest kõige negatiivsema hinnangu andis Eestile USA-s paiknev riskihindamisettevõte Political Risk Services, kes jälgib poliitiliste riskidega seotud küsimusi, nagu poliitiliselt ustavate isikute nimetamine riigiettevõtete nõukogudesse, erakondade varjatud rahastamine ning avalike ja ärihuvide segunemine poliitikas. Need on valdkonnad, kus Eestis on märkimisväärseid probleeme.

Korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO poolt 2008. aastal tehtud üheksast kriminaalõigust puudutavast soovitusest on Eesti tänaseks täitnud vaid ühe soovituse, osaliselt täidetud on kaks soovitust ning täielikult täitmata jäetud kuus soovitust. Muu hulgas tähendab see, et endiselt on arvestamata GRECO soovitused keelustada riigikogu liikmetele altkäemaksu andmine ning teha selgemaks mõjuvõimuga kauplemist kriminaliseerivad sätted, mis praegu onsisutühjad.

Kriitilise hinnangu andis Eestile ka Economist Intelligence Unit, kes hindab peamiselt avalike ressursside jaotamise ja kasutamisega seonduvaid rikkumisi ning riske.