Infotehnoloogiaettevõte Google uuendas kolmapäeval oma kaardirakenduse Google Maps kaarte Eesti ja Baltimaade kohta, kokku uuendas ettevõte Euroopa kümne piirkonna kaarte.

Lisaks Baltimaade kaartidele uuendas Google samal ajal veel Hispaania, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Gibraltari ja Andorra kaarte, teatas ettevõte Google Mapsi ametlikus ajaveebis.

Google'i asepresident Bri

an McClendon, kes vastutab Google Mapsi ja Google Earthi eest, ütles teates, et igal kuul kasutab ettevõtte kaardirakendust rohkem kui miljard inimest kogu maailmas.

"Selleks, et need inimesed saaksid täpselt seda infot, mida vajavad, töötab Google Mapsi meeskond pidevalt selle nimel, et meie kaartide geograafilised andmed oleksid täielikud ja täpsed," ütles McClendon. "Selle jätkuva pingutuse raames oleme avalikustanud kaardiuuendused Euroopa kümne riigi ja piirkonna kohta."

Uuendus on osa 2008. aastal alustatud projektist. Google on selle algatusega ettevõtte teatel omandanud kõrgekvaliteedilist kaardiinfot autoriteetsetest allikatest kogu maailmas. Kaardiandmete töötlemisel on rakendatud algoritme ja neile on lisatud andmeid satelliitfotodelt, aerofotodelt ja Google Street View piltidelt ning samuti inimeste lisatud andmeid.

Oma kodukohta saab otsida SIIT!

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) elektrienergia ühishanke seitsmest osast kuuel parima pakkumise teinud Eesti Energia pakkus fikseeritud hindu vahemikus 41,34 eurot kuni 42,5 eurot megavatt-tunni eest, mis oli konkurentide pakkumistest soodsam, teatas liit.

Hanke 100-protsendiliselt börsihinnaga elektrienergia ostu osas oli parim aga Baltic Energy Services ja Baltic Energy Partnersi ühispakkumine.

Eesti Energia suurkliendiosakonna juhataja Artur Teesalu ütles pressiteates, et hankele võimaldasid head pakkumist teha muu hulgas õnnestunud ajastus ning mõistlikud hanketingimused. "EVEL-i kasuks rääkis kindlasti ka tarbimisprofiil, mis näitab, et elektrit ei tarbita mitte vaid kallistel tipuhetkedel, vaid ka soodsama elektri börsihinna aegadel. Samuti oli EVEL-i hanke pakkumise hetkeks saastekvoodi hind võrreldes varasemaga oluliselt langenud, mistõttu saime teha tavapärasemast soodsama pakkumise," ütles Teesalu.

EVELi juhatuse esimees Hans Liibek ütles pressiteates, et kuna elektri hind moodustab joogivee ja kanalisatsiooni hinnast suhteliselt suure osa, sõltub hanke tulemustest enam kui 300 000 Eesti elaniku tulevaste igakuiste veearvete suurus.

Ühishankel saavutatud hindade üle on EVEL-i teatel heameelt väljendanud vee-ettevõtete kulusid kontrolliv konkurentsiamet, kes avaldas EVEL-i korraldatud ühishankega liitunud vee-ettevõtjatele tunnustust.

"Konkurentsiamet kiitis just ühishanke korraldamise ideed raamlepinguna, mis võimaldab minikonkursside korraldamist," ütles EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees pressiteates. "Konkurentsiamet soovitas meil seda head praktikat jätkata ning toetas EVELi ideed mõelda ka muudele ühishankega ostetavatele võimalustele, mis võiks veehinna kasvutempole rahustavalt mõjuda."

Tarkmehe sõnul osales ühishankes 36 vee-ettevõtet, kelle aastane elektrienergia tarbimine on kokku ligikaudu 60 000 megavatt-tundi. Suuremad piirkonnad, kelle elanike tulevased veearved hankest tulemustest sõltuvad, on Pärnu, Rakvere, Valga, Võru, Paide, Rapla, Keila, Sillamäe, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Viljandi linnad ning Viimsi, Kiili, Saku ja Saue vallad.

Vee-ettevõtete volitatud esindajana tegutses hankel AS Matsalu Veevärk.

Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil osalenud siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et laste väärkohtlemine internetis on maailmas üha kasvav oht ning selle vähendamisel on peamisteks võtmesõnadeks laste ja lapsevanemate teadlikkuse tõstmine ning politseiametkondade rahvusvaheline koostöö.

„Lapsed ei taju ohte ja on kaitsetud internetis varitsevate seksuaalkurjategijate ees. Nende kaitseks peavad tegutsema nii vanemad, ametivõimud kui ka erasektor ehk internetiteenuse pakkujad. Ohvriks langemise riski ennetamiseks tuleb tähelepanu koondada avalikkuse teadlikkuse tõstmisele. Samuti peab olema võimaldatud vahetu suhtlus politseiga,“ sõnas Vaher.

Siseminister tõi positiivseks näiteks Eestis eelmisel aastal alaealiste seas populaarsetes veebiportaalides tööd alustanud veebipolitseinikud, kelle ülesanne on suurendada turvatunnet ja tegeleda laste ning noorte kaitsega internetis. „Statistika järgi on ainuüksi politseiniku kohalolu neis portaalides vähendanud täiskasvanute seksuaalse alatooniga lähenemisi lastele. Nõustamise ja abiandmise kõrval tegelevad veebipolitseinikud ka monitooringuga ja uurijatele info edastamisega. Selle tulemusel on suurenenud avastamine ja teavitamine varjatud süütegudest, sealhulgas lapspornograafia omamisest,“ rääkis siseminister.

Vaher märkis, et lisaks teadlikkuse tõstmisele on võtmeks politseiametkondade piiriülene koostöö. „Seksuaalkurjategijad peavad teadma, et internet ei taga neile anonüümust ja võimalust oma tegusid peita. Politsei on nende kandadel nii riigi sees kui üle riigipiiride. Teame, et lapspornograafiaga seotud kuritegevus on internetis koondunud võrgustikeks ja ohvrite materjali sisaldavad serverid asuvad üle maailma erinevates paikades. Seetõttu aitavad üksnes ühised jõupingutusedvähendada laste seksuaalse kuritarvitamise levikut internetis,“ ütles Vaher.

Konverentsil osalenud Euroopa Liidu ning muude riikide sise- ja justiitsministrid lõid ülemaailmse liidu laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis ning kinnitasid selle eesmärgiks teadlikkuse tõstmise, ohvrikaitse ning rahvusvahelise koostöö edendamise. Ühtlasi lepiti kokku Interpoli rolli suurendamises laste vastu suunatud kuritegude avastamisel ja uurimisel, samuti lapsporno levitamise piiramisel internetis.

Eesti veebikonstaabli projekt pälvis Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursil 5000-eurose preemia.

Selle aasta Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursi teemaks oli kogukonnakeskne politseitöö alaealiste kuritegevuse, perevägivalla ja sissemurdmiste vähendamisel ja ennetamisel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile.

Eesti esitas auhinnale nominendiks PPA veebikonstaabli projekti, mis sai teisipäeval Küprosel toimunud galaüritusel auhinnatud 5000 euroga innovaatilise lähenemise ja noortele suunatud tegevuse eest.

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul annab pälvitud tunnustus kindlust, et politsei poolt valitud sotsiaalmeedias avatud suhtlemise suund on vajalik ja õige. "Noortele on näo ja nimega veebipolitseinikuga suhtlemine lihtsam ja loomulikum, kui ametlikus laadis pöördumiste tegemine. Samas näen oma töös, et ka vabas vormis kirjeldatud mured on äärmiselt tõsised ning abivajajaid palju. Veel rohkemate inimesteni jõudmiseks plaanib PPA veebipolitseiniku tegevust ka venekeelsesse suhtluskeskkondadesse laiendada," rääkis Punak.

Siseminister Ken-Marti Vaher sõnas, et veebipolitseiniku idee selline väärtustamine on tunnustus Eestile kui e-riigile, samuti ka kogukonnapõhisele politseitööle. "On mõistlik, et politsei abistab lähtuvalt riskidest ja tegelikest vajadustest, suheldes inimestega vahetult just seal, kus inimesed ise viibivad. Kui suur osa suhtlusest toimub virtuaalruumis, siis peab ka see keskkond olema turvaline," ütles Vaher

Projekti puhul tõsteti esile uudset lähenemist kuriteoennetuses. Rõhutati, et politsei kohaolu on oluline mitte ainult tänavatel, vaid ka virtuaalkeskkondades, kus on suur osa kogukonnast, eriti nooremad elanikud ning nii antakse võimalus vahetuks dialoogiks internetikasutajatega. Välja toodi ka see, et internetipõhine kogukonnakeskse politseitöö vorm on ressursisäästlik.

Teised auhinnalised kohad kogukonnakeskse politseitöö arendamise eest läksid Taanile ja Rootsile. Taani sai peaauhinna 10 000 eurot ja Rootsi 5000 eurot.

Sel aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikide poolt konkursile kokku 22 kandidaati, mis on läbi aegade kõige rohkearvulisem osavõtt.

Euroopa Liidus jagatakse kuriteoennetusalaste projektide auhindu alates 1997. aastast. Iga-aastasele konkursile saab liikmesriik esitada ühe temaatilise projekti. Projekti valdkonna ja teemade valiku teeb EL-i eesistujariik koostöös eelneva ja järgmise eesistujaga.

Auhinnafondi suuruseks on 20 000 eurot ja see jaguneb kolme autasustatud projekti vahel järgmiselt: võitja saab 10 000 eurot, kaks teist äranimetatud projekti, st kõige paljulubavam ja innovaatilisem, saavad mõlemad 5000 eurot.