Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) elektrienergia ühishanke seitsmest osast kuuel parima pakkumise teinud Eesti Energia pakkus fikseeritud hindu vahemikus 41,34 eurot kuni 42,5 eurot megavatt-tunni eest, mis oli konkurentide pakkumistest soodsam, teatas liit.

Hanke 100-protsendiliselt börsihinnaga elektrienergia ostu osas oli parim aga Baltic Energy Services ja Baltic Energy Partnersi ühispakkumine.

Eesti Energia suurkliendiosakonna juhataja Artur Teesalu ütles pressiteates, et hankele võimaldasid head pakkumist teha muu hulgas õnnestunud ajastus ning mõistlikud hanketingimused. "EVEL-i kasuks rääkis kindlasti ka tarbimisprofiil, mis näitab, et elektrit ei tarbita mitte vaid kallistel tipuhetkedel, vaid ka soodsama elektri börsihinna aegadel. Samuti oli EVEL-i hanke pakkumise hetkeks saastekvoodi hind võrreldes varasemaga oluliselt langenud, mistõttu saime teha tavapärasemast soodsama pakkumise," ütles Teesalu.

EVELi juhatuse esimees Hans Liibek ütles pressiteates, et kuna elektri hind moodustab joogivee ja kanalisatsiooni hinnast suhteliselt suure osa, sõltub hanke tulemustest enam kui 300 000 Eesti elaniku tulevaste igakuiste veearvete suurus.

Ühishankel saavutatud hindade üle on EVEL-i teatel heameelt väljendanud vee-ettevõtete kulusid kontrolliv konkurentsiamet, kes avaldas EVEL-i korraldatud ühishankega liitunud vee-ettevõtjatele tunnustust.

"Konkurentsiamet kiitis just ühishanke korraldamise ideed raamlepinguna, mis võimaldab minikonkursside korraldamist," ütles EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees pressiteates. "Konkurentsiamet soovitas meil seda head praktikat jätkata ning toetas EVELi ideed mõelda ka muudele ühishankega ostetavatele võimalustele, mis võiks veehinna kasvutempole rahustavalt mõjuda."

Tarkmehe sõnul osales ühishankes 36 vee-ettevõtet, kelle aastane elektrienergia tarbimine on kokku ligikaudu 60 000 megavatt-tundi. Suuremad piirkonnad, kelle elanike tulevased veearved hankest tulemustest sõltuvad, on Pärnu, Rakvere, Valga, Võru, Paide, Rapla, Keila, Sillamäe, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Viljandi linnad ning Viimsi, Kiili, Saku ja Saue vallad.

Vee-ettevõtete volitatud esindajana tegutses hankel AS Matsalu Veevärk.

Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil osalenud siseminister Ken-Marti Vaher märkis, et laste väärkohtlemine internetis on maailmas üha kasvav oht ning selle vähendamisel on peamisteks võtmesõnadeks laste ja lapsevanemate teadlikkuse tõstmine ning politseiametkondade rahvusvaheline koostöö.

„Lapsed ei taju ohte ja on kaitsetud internetis varitsevate seksuaalkurjategijate ees. Nende kaitseks peavad tegutsema nii vanemad, ametivõimud kui ka erasektor ehk internetiteenuse pakkujad. Ohvriks langemise riski ennetamiseks tuleb tähelepanu koondada avalikkuse teadlikkuse tõstmisele. Samuti peab olema võimaldatud vahetu suhtlus politseiga,“ sõnas Vaher.

Siseminister tõi positiivseks näiteks Eestis eelmisel aastal alaealiste seas populaarsetes veebiportaalides tööd alustanud veebipolitseinikud, kelle ülesanne on suurendada turvatunnet ja tegeleda laste ning noorte kaitsega internetis. „Statistika järgi on ainuüksi politseiniku kohalolu neis portaalides vähendanud täiskasvanute seksuaalse alatooniga lähenemisi lastele. Nõustamise ja abiandmise kõrval tegelevad veebipolitseinikud ka monitooringuga ja uurijatele info edastamisega. Selle tulemusel on suurenenud avastamine ja teavitamine varjatud süütegudest, sealhulgas lapspornograafia omamisest,“ rääkis siseminister.

Vaher märkis, et lisaks teadlikkuse tõstmisele on võtmeks politseiametkondade piiriülene koostöö. „Seksuaalkurjategijad peavad teadma, et internet ei taga neile anonüümust ja võimalust oma tegusid peita. Politsei on nende kandadel nii riigi sees kui üle riigipiiride. Teame, et lapspornograafiaga seotud kuritegevus on internetis koondunud võrgustikeks ja ohvrite materjali sisaldavad serverid asuvad üle maailma erinevates paikades. Seetõttu aitavad üksnes ühised jõupingutusedvähendada laste seksuaalse kuritarvitamise levikut internetis,“ ütles Vaher.

Konverentsil osalenud Euroopa Liidu ning muude riikide sise- ja justiitsministrid lõid ülemaailmse liidu laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis ning kinnitasid selle eesmärgiks teadlikkuse tõstmise, ohvrikaitse ning rahvusvahelise koostöö edendamise. Ühtlasi lepiti kokku Interpoli rolli suurendamises laste vastu suunatud kuritegude avastamisel ja uurimisel, samuti lapsporno levitamise piiramisel internetis.

Eesti veebikonstaabli projekt pälvis Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursil 5000-eurose preemia.

Selle aasta Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursi teemaks oli kogukonnakeskne politseitöö alaealiste kuritegevuse, perevägivalla ja sissemurdmiste vähendamisel ja ennetamisel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile.

Eesti esitas auhinnale nominendiks PPA veebikonstaabli projekti, mis sai teisipäeval Küprosel toimunud galaüritusel auhinnatud 5000 euroga innovaatilise lähenemise ja noortele suunatud tegevuse eest.

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul annab pälvitud tunnustus kindlust, et politsei poolt valitud sotsiaalmeedias avatud suhtlemise suund on vajalik ja õige. "Noortele on näo ja nimega veebipolitseinikuga suhtlemine lihtsam ja loomulikum, kui ametlikus laadis pöördumiste tegemine. Samas näen oma töös, et ka vabas vormis kirjeldatud mured on äärmiselt tõsised ning abivajajaid palju. Veel rohkemate inimesteni jõudmiseks plaanib PPA veebipolitseiniku tegevust ka venekeelsesse suhtluskeskkondadesse laiendada," rääkis Punak.

Siseminister Ken-Marti Vaher sõnas, et veebipolitseiniku idee selline väärtustamine on tunnustus Eestile kui e-riigile, samuti ka kogukonnapõhisele politseitööle. "On mõistlik, et politsei abistab lähtuvalt riskidest ja tegelikest vajadustest, suheldes inimestega vahetult just seal, kus inimesed ise viibivad. Kui suur osa suhtlusest toimub virtuaalruumis, siis peab ka see keskkond olema turvaline," ütles Vaher

Projekti puhul tõsteti esile uudset lähenemist kuriteoennetuses. Rõhutati, et politsei kohaolu on oluline mitte ainult tänavatel, vaid ka virtuaalkeskkondades, kus on suur osa kogukonnast, eriti nooremad elanikud ning nii antakse võimalus vahetuks dialoogiks internetikasutajatega. Välja toodi ka see, et internetipõhine kogukonnakeskse politseitöö vorm on ressursisäästlik.

Teised auhinnalised kohad kogukonnakeskse politseitöö arendamise eest läksid Taanile ja Rootsile. Taani sai peaauhinna 10 000 eurot ja Rootsi 5000 eurot.

Sel aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikide poolt konkursile kokku 22 kandidaati, mis on läbi aegade kõige rohkearvulisem osavõtt.

Euroopa Liidus jagatakse kuriteoennetusalaste projektide auhindu alates 1997. aastast. Iga-aastasele konkursile saab liikmesriik esitada ühe temaatilise projekti. Projekti valdkonna ja teemade valiku teeb EL-i eesistujariik koostöös eelneva ja järgmise eesistujaga.

Auhinnafondi suuruseks on 20 000 eurot ja see jaguneb kolme autasustatud projekti vahel järgmiselt: võitja saab 10 000 eurot, kaks teist äranimetatud projekti, st kõige paljulubavam ja innovaatilisem, saavad mõlemad 5000 eurot.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii sõnul on viimase aja rahvaliikumistel ja ajakirjandusel korruptsiooni vähendamisel mängida oluline roll.

"Praegu toimuvad protsessid on kindlasti positiivsed, need toovad tähelepanu teemale," kommenteeris Prii BNS-ile protestiliikumise "Aitab valelikust poliitikast!" ja ühiskonnategelaste koostatud Harta 12 mõju poliitilise korruptsiooni vähendamisele. "Mis on olnud alati oht või hirm, on see, et ühel hetkel rahvas väsib teemast ära. See on kõige halvem, sest see tähendab seda, et lüüakse käega ja poliitikud saavad toimetada omatahtsi ja omasoodu nii, nagu nad ise soovivad," sõnas Prii. "Praegu on see tähelepanu ikkagi väga kõrge olnud ja see tähelepanu laieneb, võimatu on mitte tähele panna tänavamiitinguid ja võimatu on mitte tähele panna selliseid suuremaid ettevõtmisi, nagu presidendi ümarlaud või mingisugused algatused," lisas ta. "See kindlasti aitab just seda hoiakute poolt kujundada, et inimesed lähevad teemaga kaasa ja teisest küljest on raskem mingeid asju poliitikute poolt tegemata jätta, kui tähelepanu on suur ja nad tunnetavad survet," rääkis Prii.

Kuhu see ühiskonnas puhkenud protestiprotsess praktikas jõuab on Prii hinnangul teine küsimus. "Erakonnaseaduse muudatusettepanekuid põhiseaduskomisjon juba kogus, need iseenesest ei ole ju tegelikult praegu kuskile jõudnud. See protsess algas juba suvel, praegu me oleme aasta lõpus, paraku kuidagi vaikselt edeneb see," nentis Prii. "Kui palju rahvaalgatus mõjutab seda, eks aeg näitab, aga praegused tendentsid näitavad, et väga suurt lootust ei ole, näiteks kasvõi riigikogu liikmete käitumiskoodeks," lisas ta. "Aasta aega on selle teema ümber arutatud, see on jõudnud riigikogusse, seal on samuti tehtud töörühmasid, isegi töötatud välja koodeksi versioon, mis oli selgelt samm õiges suunas, aga paraku otsustati see koodeks jälle mingitel põhjustel kalevi alla panna ja ei leidnud riigikogus sellist toetust, mis on kurb." sõnas Prii.

Väga oluline roll korruptsiooni tajumise suurendamisel, korruptsiooni vähendamisel ja tauniva hoiaku kujundamisel korruptsiooni suhtes on Prii hinnangul ka ajakirjanndusel. "Uuriva ajakirjanduse pool minu arvates on igal juhul muutunud viimastel aastatel tugevamaks, on toodud välja päris olulisi ja suuri korruptsioonijuhtumeid," sõnas Prii. "Väga tihti on prokuratuuri põhjus algatada mingi uurimine üks ilmunud ajaleheartikkel või uudistesaade, mis on väga hea," lisas ta. "Õiguskaitseorganitel ka ei jätku pilku igale poole, ajakirjanikel on teinekord paremad allikad, mille põhjal esialgne uurimine juba läbi viia, sealt edasi saavad õiguskaitseorganid asja üles võtta," ütles Prii.

"Tähelepanu hoidmise mõttes on meedial tähtis roll ja kindlasti ka hoiakute kujundamisel," sõnas Prii. "Meedia saab harida rahvast, saab rõhutada seda, millised korruptsiooniprobleemid on, mis on nende pikaajalised mõjud, seeläbi saab muuta laiema hulga inimeste mõtteviisi," lisas ta.

Korruptsioonitajumise tabelis esikohal olevate Soome ja Taani ning teisel kohal oleva Rootsi tasemele jõudmiseni on Prii hinnangul Eestil käia veel pikk tee. "Ühiskonna suhtumine, ärieetika, eetilised väärtused on Eesti ja Põhjamaade vahel veel suhteliselt erinevad," sõnas Prii. "Siin on veel järeleaitamist ja see tähendab avalikkuse harimist, kodanikuharidust, hoiakute ja väärtuste kujundamist," lisas ta. "Teisest küljest on nendes riikides suhtutud korruptsiooni kui sellisesse juba pikemat aega taunivalt ja seda on tehtud järjepidevalt. Eestis on see teinekord toimunud mõjutatuna valimisperioodidest, et mingil hetkel see tähelepanu suureneb, teisel hetkel väheneb ja ikkagi tuleb öelda, et poliitilise korruptsiooni riskidele ja ohtudele tähelepanu alati olnud suhteliselt väike," tõdes Prii. "Need muutused, mis on tehtud erakonnaseadusega, või muutused karistusseadustikuga, teinekord on väga raske tuvastada, mis see avalik hüve nende muudatuste taga on või mängivad seal rolli ikkagi erakondade isiklikud eesmärgid ja huvid," nentis ta.

Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International kolmapäeval avalikustatud korruptsioonitajumise tabelis 32. kohal, kukkudes mullusega võrreldes kolm kohta.

Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati kaheksat rahvusvahelist allikat. Indeksi algallikatest positiivseima arvamuse andis Eestile eraõiguslik sihtasutus Bertelsmann Foundation, kelle hinnang peegeldab avalikus halduses ja ametkondlikul tasandil toimuvat ehk kas ametiisikuid karistatakse korruptiivsete tegude eest ning millisel määral on tähelepanu pööratud korruptsiooni ennetavatele meetmetele avalikus teenistuses.

Allikatest kõige negatiivsema hinnangu andis Eestile USA-s paiknev riskihindamisettevõte Political Risk Services, kes jälgib poliitiliste riskidega seotud küsimusi, nagu poliitiliselt ustavate isikute nimetamine riigiettevõtete nõukogudesse, erakondade varjatud rahastamine ning avalike ja ärihuvide segunemine poliitikas. Need on valdkonnad, kus Eestis on märkimisväärseid probleeme.

Korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO poolt 2008. aastal tehtud üheksast kriminaalõigust puudutavast soovitusest on Eesti tänaseks täitnud vaid ühe soovituse, osaliselt täidetud on kaks soovitust ning täielikult täitmata jäetud kuus soovitust. Muu hulgas tähendab see, et endiselt on arvestamata GRECO soovitused keelustada riigikogu liikmetele altkäemaksu andmine ning teha selgemaks mõjuvõimuga kauplemist kriminaliseerivad sätted, mis praegu onsisutühjad.

Kriitilise hinnangu andis Eestile ka Economist Intelligence Unit, kes hindab peamiselt avalike ressursside jaotamise ja kasutamisega seonduvaid rikkumisi ning riske.