Amet: esialgu pole põhjust Eestis sinikeeltõvepuhang välja kuulutada

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristiani sõnul ei ole ühelt Saaremaa lihaveiselt võetud esialgsete proovide tulemuste alusel mingit põhjust Eestis sinikeeltõve haiguspuhang välja kuulutada.

Kristian ütles BNS-ile, et Inglismaa referentlaborisse saadeti ühe looma kaks proovi, mis võeti väikese vahega. Kui teises proovis ei leitud midagi, siis esimeses proovis leiti 14. serotüüp, mida ei ole Kristiani sõnul võimalik üheselt lahti seletada, kuid üldiselt seostatakse seda suhteliselt selgelt vaktsiini tüvega. "See sama tüvi on leitud ka Lätis, Leedus, Poolas, nii et tegelikult väga selge viide on sinna," märkis ta.

"Ja tegelikult selle alusel mingit haiguspuhangut Eestis välja kuulutada ei ole mingit põhjust," lisas Kristian.

Proovide esialgsed tulemused tema sõnul hetkel täiendavaid piiranguid kaasa ei too. "Selles farmis, kust need proovid pärit on, tänase seisuga on meil kitsendused peal ja sealt loomad ei liigu, vähemalt nii kaua kui me oleme saanud Inglismaa ref-laborist selle viimase vastuse," rääkis ta. "Sellega läheb üks paar nädalat aega."

Möödunud nädalal kirjutas Saarte Hääl, et Eestis tehtud laboriuuringule tuginedes kahtlustab veterinaar- ja toiduamet ühel Saaremaa lihaveisel sinikeeltõve, mille tõeksosutumine lõpetaks Eesti veiste ekspordi Türki ja Venemaale.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel selgitas toona, et juhtum tuli ilmsiks juhuslikult, kui veisekasvataja plaanis loomi müüa välisriiki, mis nõuab uuringuid ka sinikeeltõve suhtes. Kahtluse aluseks on paar nädalat tagasi võetud proovi esmased laboriuuringud, aga praeguseks on proov saadetud kinnitamiseks Inglismaale referentlaborisse, millel on suur kogemus ja täpsed meetodid.

Pärteli sõnul pole Eestis kunagi varem sinikeeltõve tuvastatud. Ka antud juhul uuriti palju rohkem loomi, kuid kõik ülejäänud olid tema kinnitusel haigusest puhtad.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles lehele, et positiivne proov tähendaks Eestile veiste ekspordi kohapealt suurt õnnetust, kuna tooks kaasa ekspordipiirangud kolmandatesse riikidesse. Sellega lõppeks päevapealt veiste eksport Türki ja Venemaale.

Lammaste katarraalne palavik ehk sinikeel on eriti ohtlik lammastel ja veistel esinev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, keele ja suuõõne limaskesta venoosne liigveresus ning nekrootiline haavandumine, sõrapõletik ja skeletilihaste düstroofia. Viirus ei kandu otseselt üle haigelt loomalt tervele, vaid levib põhiliselt habesääskede vahendusel. Karjast kõrvaldatud haigete loomade eest maksab Eesti riik kompensatsiooni.