Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on vanemahüvitise seaduses sätestatud hüvitise ümberarvestamise valem põhiseadusega vastuolus ning ta tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada vanemahüvitise seaduse muutmine.

Teder märkis sotsiaalminister Hanno Pevkurile saadetud kirjas, et vanemahüvitise seadus kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt sama suurt vanemahüvitist saavaid inimesi sõltuvalt juurdeteenitava lisatulu suurusest – inimesi motiveeritakse teenima lisatulu kas täpselt hüvitise määras või märkimisväärselt rohkem. Õiguskantsler märkis, et kui inimene teenib lisatulu hüvitise määrast veidi rohkem, kaotab ta oma kogusissetulekus, kuna peab riigile tagasi maksma suurema summa kui oli tema poolt teenitud lisatulu.

"Ebavõrdne kohtlemine on tingitud valemis sisalduvast veast, mida seadusandja seaduse vastuvõtmisel ette ei näinud," nentis õiguskantsler.

Teder menetleb avaldust, mille esitas 2257,1 eurot vanemahüvitist kuus saav inimene. Avalduse esitaja sai vanemahüvitist 4. septembrist 2010 kuni 12. novembrini 2011. Avaldaja teenis 2010. aasta oktoobri tulu 4800 krooni (306,78 eurot) ehk 450 krooni (28,76 eurot) üle hüvitise määra ja novembrikuus samuti 4800 krooni.

Sotsiaalkindlustusamet teatas inimesele, et talle on 2010. aasta oktoobri ja novembri eest makstud vanemahüvitist rohkem kui seaduses ette nähtud ning tegi ettepaneku tagastada enammakstud vanemahüvitist mõlema kuu eest 5961 krooni ehk kahe kuu eest kokku 11 922 krooni (761,95 eurot).

Vanemahüvitise saaja leidis õiguskantslerile esitatud avalduses, et tema vanemahüvitise vähendamine suuremas ulatuses kui ta tulu juurde teenis ei ole kooskõlas vanemahüvituse seaduse eesmärkidega. Samuti leidis avaldaja, et teda koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt võrreldes vanematega, kelle hüvitist vähendatakse väiksemas ulatuses või ei vähendata üldse, võimaldades neil vanemahüvitise saamise perioodil tulu juurde teenida.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas Tederile, et selline vanemahüvitise tagasimaksmise skeem puudutab vaid inimesi, kelle hüvitise suurus ületab 26 109 krooni ehk 1668,7 eurot. Sotsiaalminister nentis, et selline probleem puudutab vaid marginaalset osa vanemahüvitise saajatest. Pevkuri sõnul on probleem vanemahüvitise tagasimaksmise valemis ning see on põhjustatud hüvitise ülempiiri kiirest kasvust ja hüvitise määra märksa aeglasemast kasvust, mida ei nähtud seaduse jõustumisel ette. Sotsiaalminister osundas, et töötasu alammäära tõstmata jätmine vastavalt sotsiaalpartnerite kokkuleppele on üheks põhjuseks hüvitise määra ja ülempiiri vahelise erinevuse suurenemisel ning et kui töötasu alammäär hakkab taas tõusma, suureneb ka hüvitise määr ning ümberarvutamisega seonduvad probleemid lahenevad.

Teder leidis probleemi analüüsides, et vanemahüvitise seaduses olev vanemahüvitise ümberarvutamise valem riivab põhiseadusega sätestatud isikute võrdsuspõhiõigust.

Seetõttu soovitas Teder sotsiaalministeeriumil algatada seadusemuudatus vanamahüvitise seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Õiguskantsler palus, et sotsiaalministeerium informeeriks teda eelnõu ettevalmistamise käigust hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril.

Laupäeval algab üleriigiline ilutulestikuparaad

Sel laupäeval kell 19 saab Viljandi järve rannas alguse Eestis esmakordselt korraldatav ilutulestiku demonstratsioonlaskmise sari. Tund aega kestvale pauguparaadile on oodatud kõik ilutulestikuhuvilised, sissepääs on tasuta.

Arnika ilutulestiku paraadi toimumiskohad:
8. detsember –    Viljandi järve rand 

13. detsember – Võru, Kagukeskus

15. detsember – Tartu, Lõunakeskus

Paraadi algus on kõikjal kell 19.

“Arnika korraldab suured näidislaskmised, et selgitada milliseid põnevaid tooteid lisaks tavalistele rakettidele on võimalik tänapäeval soodsa hinna eest soetada. Paraadil esitletakse Arnika tooteid, et aastavahetuse ilutulestiku valimine oleks lihtsam. Toimumiskohtades asuvates kaubanduskeskustes on esitletavad tooted ka müügil. Suurejoonelise ürituse ajal demonstreeritakse igas paigas 30 toodet, sealhulgas ka väga suuri ilutulestiku patareisid. Samuti viiakse läbi Arnika ilutulestikukool, kus õpetatakse ohutult tooteid laskma. Soovitan kõigil huvilistel kohale tulla, sest see on hea võimalus lisaks uutele teadmistele saada osa tund aega toimuvast ilutulestikust ja seda kõike täiesti tasuta”, rääkis Arnika juhataja Eduard Tani.

Korraldajad on hoolitsenud ka selle eest, et publikule pakutakse sooja jooki ja sööki. “Valmistame kohapeal piparmündikakaod ja pakume värskeid pirukaid. Sooja toiduna küpsetame vorsti- ja kapsapraadi”, selgitas paraadi toitlustaja ja toidufestivali Grillfest korraldajaliige Meelis Meedla.

OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika on 1993. aastal asutatud, Eesti kapitalil põhinev Balti regiooni suurim ilutulestikumüüja. Arnika tootevalikus on rohkem kui 500 ilutulestikutoodet. Lisaks suurele kogemusele ilutuletikutoodete müüjana, on Arnika 19 tegutsemisaasta jooksul ka rahvusvahelistelt ilutulestikuvõistlustelt auhinnakohti pälvinud ja ise mitmeid ilutuletikuvõistluseid korraldanud.

ID-kaardi omanik andis esmaspäeva õhtul digiallkirja, mis on sajamiljones Eesti ID-kaardiga antud digitaalallkiri.

ID-kaardi kasutaja andis 100 000 000. digiallkirja esmaspäeval kell 17.27:54. Ühes päevas digiallkirjastatakse dokumente kuni 125 000 korral, teatas riigi infosüsteemi ameti (RIA) pressiesindaja BNS-ile.

"Sada miljonit digiallkirja annab tunnistust sellest, et oleme elektroonilise asjaajamisega jõudnud uude etappi. Kui mitmed teised riigid alles mõtlevad riiklikele e-teenustele ja nende kasutamiseks vajalikele vahenditele, oleme meie toimiva süsteemi juurutanud," ütles RIA peadirektor Jaan Priisalu. Samas on Priisalu sõnul ID-kaardi kasutuse levikus veel küllalt võimalusi, näiteks kasutatakse vähe ID-kaardiga krüpteerimist. "Ajal, mil inimesed ja organisatsioonid liigutavad järjest enam konfidentsiaalseid andmeid Internetis, on ID-kaart privaatsuse tagamiseks väga tõhus tööriist," märkis ta.

AS-i Sertifitseerimiskeskus juht Kalev Pihl märkis, et kümne aastaga on ID-kaardi kasutamine nii isikutuvastuseks kui allkirjastamiseks järjepidevalt kasvanud. "ID-kaardi elektroonilisi võimalusi kasutab umbes pool miljonit inimest ja antud on 100 miljonit digiallkirja, järelikult on tegemist kasutajate jaoks väga vajalike ja kättesaadavate lahendustega," ütles Pihl.

ID-kaarti on 2002. aastast alates kasutatud elektrooniliseks isikutuvastuseks ligi 164 miljonil korral. Isikustatud andmeid ID-kaardi kasutajate kohta väljastatakse privaatsuskaalutlustel vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel, seetõttu ei selgitata välja ka 100 000 000. digiallkirja andjat.

2001. aastal asutatud AS Sertifitseerimiskeskus on riiklikult akrediteeritud sertifitseerimis- ja ajatempliteenusele ning sellega seotud tarkvara arendusele ja opereerimisele keskendunud ettevõte.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente. RIA konsulteerib avalike teenusteosutajaid, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ja teostab nende üle järelevalvet. Lisaks on RIA Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksus.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristiani sõnul ei ole ühelt Saaremaa lihaveiselt võetud esialgsete proovide tulemuste alusel mingit põhjust Eestis sinikeeltõve haiguspuhang välja kuulutada.

Kristian ütles BNS-ile, et Inglismaa referentlaborisse saadeti ühe looma kaks proovi, mis võeti väikese vahega. Kui teises proovis ei leitud midagi, siis esimeses proovis leiti 14. serotüüp, mida ei ole Kristiani sõnul võimalik üheselt lahti seletada, kuid üldiselt seostatakse seda suhteliselt selgelt vaktsiini tüvega. "See sama tüvi on leitud ka Lätis, Leedus, Poolas, nii et tegelikult väga selge viide on sinna," märkis ta.

"Ja tegelikult selle alusel mingit haiguspuhangut Eestis välja kuulutada ei ole mingit põhjust," lisas Kristian.

Proovide esialgsed tulemused tema sõnul hetkel täiendavaid piiranguid kaasa ei too. "Selles farmis, kust need proovid pärit on, tänase seisuga on meil kitsendused peal ja sealt loomad ei liigu, vähemalt nii kaua kui me oleme saanud Inglismaa ref-laborist selle viimase vastuse," rääkis ta. "Sellega läheb üks paar nädalat aega."

Möödunud nädalal kirjutas Saarte Hääl, et Eestis tehtud laboriuuringule tuginedes kahtlustab veterinaar- ja toiduamet ühel Saaremaa lihaveisel sinikeeltõve, mille tõeksosutumine lõpetaks Eesti veiste ekspordi Türki ja Venemaale.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel selgitas toona, et juhtum tuli ilmsiks juhuslikult, kui veisekasvataja plaanis loomi müüa välisriiki, mis nõuab uuringuid ka sinikeeltõve suhtes. Kahtluse aluseks on paar nädalat tagasi võetud proovi esmased laboriuuringud, aga praeguseks on proov saadetud kinnitamiseks Inglismaale referentlaborisse, millel on suur kogemus ja täpsed meetodid.

Pärteli sõnul pole Eestis kunagi varem sinikeeltõve tuvastatud. Ka antud juhul uuriti palju rohkem loomi, kuid kõik ülejäänud olid tema kinnitusel haigusest puhtad.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel Bulitko ütles lehele, et positiivne proov tähendaks Eestile veiste ekspordi kohapealt suurt õnnetust, kuna tooks kaasa ekspordipiirangud kolmandatesse riikidesse. Sellega lõppeks päevapealt veiste eksport Türki ja Venemaale.

Lammaste katarraalne palavik ehk sinikeel on eriti ohtlik lammastel ja veistel esinev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, keele ja suuõõne limaskesta venoosne liigveresus ning nekrootiline haavandumine, sõrapõletik ja skeletilihaste düstroofia. Viirus ei kandu otseselt üle haigelt loomalt tervele, vaid levib põhiliselt habesääskede vahendusel. Karjast kõrvaldatud haigete loomade eest maksab Eesti riik kompensatsiooni.