Keskkonnaamet hakkas esmaspäeva hommikust vastu võtma kalastuskaartide taotlusi, kalastuskaarte saab taotleda keskkonnaameti kontorites, posti teel, internetis ja mobiilimaksega.

Taotlemisel tuleb esitada vormikohane taotlus, mille leiab keskkonnaameti kodulehel. Täidetud taotluse võib tuua püügiveekogu asukohajärgsesse keskkonnaameti kontorisse, saata posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema loa taotleja digitaalallkiri.

Taotlemisel internetis saab kalastuskaarti taotleda www.pilet.ee keskkonnas, teatas keskkonnaameti pressiesindaja BNS-ile.

Mobiiltelefoniga on võimalik kalastuskaarti osta vaid nendesse piirkondadesse, kus välja antavate lubade arv ei ole piiratud, näiteks forellijõed, lõhejõed ja Endla looduskaitseala. Piirarvuta kalastuskaarte saab osta ka mõnest Eesti Posti postkontorist.

Kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja püügiõigust saab tõestada isikut tõendava dokumendi alusel.

Keskkonnaminister kehtestas 2013. aastaks kalastuskaardi püügivõimalusi käesoleva aastaga samas mahus, ka püügiõiguse tasu on sama. Sel aastal on ligi 60 protsenti lubadest internetikeskkonnas. Kalastuskaardi maksumus sõltub püügivahendist ja püügipiirkonnast.

Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida nii kalanduse infosüsteemis kui ka www.pilet.ee keskkonnas, kuhu saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasutajakonto loomise kaudu. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot keskkonnaametist.

Portaali petitsioon.ee haldajad soovivad võimalust, et kohalike algatuste allkirjastamisel saaks inimese andmeid tasuta rahvastikuregistrist kontrollida, kuid seni pole siseministeerium selleks luba andnud.

Portaali loonud Eesti Omanike Keskliit leiab, et inimeste suhtlust ja debatti kohaliku omavalitsusega lihtsustaks see, kui juba allkirjade kogumise käigus saaks süsteem kontrollida allkirja andnu tausta, kirjutab Postimees.

Näiteks mull kevadel koguti portaalis allkirju eelnõule suunata Tallinna TV raha lasteaedadele. Pärast pöördumise üleandmist pidi linnavalitsus hakkama ükshaaval kontrollima, kas kõik allkirja andnud on pealinna elanikud. Kohaliku omavalitsuse seaduse järgi on omavalitsus kohustatud võtma menetlusse eelnõu, mida nõuab vähemalt üks protsent elanikest.

Praegu on päring rahvastikuregistrisse tasuline. "Ma olen veendunud, et kui allkirjade kogumine muutuks tasuliseks, tapaks see petitsiooni mõtte ära, keegi pole nõus kodanikualgatuse eest üüratuid summasid maksma," rääkis omanike keskliidu projektijuht Priit Värk ajalehele.

Seaduse järgi käib rahvastikuregistri andmete väljastamine kahe kategooria alusel. Esiteks avaliku ülesande täitmiseks, mille alusel saavad tasuta päringuid teha riigi- ja omavalitsusasutused ning juriidilised ja füüsilised isikud. Teiseks väljastatakse registrist andmeid teatud õigustatud huvi korral. Sellisel juhul otsustab ligipääsu iga kord siseministeerium ja päring on tasuline.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles ajalehele, et mõte on talle sümpaatne, kuid praegune õigusruum seda ei võimalda.

Viru maakohus langetas möödunud nädalal harvaesineva otsuse, kui leidis, et Eesti riigilipu rüvetamises süüdistatud kahe mehe kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kuna kohtueelne uurimine vältas ebamõistlikult kaua.

23-aastased Nikolai ja Jevgeni panid uurimisandmetel kuriteo toime 2008. aasta 23. juuni südaöösel, kui rebisid Narva kindluse territooriumil maha Eesti riigilipu. Purjus noormehed viskasid lipu maha ja trampisid teiste isikute juuresolekul selle peal.

Politsei alustas kuriteole järgnenud päeval noormeeste suhtes kriminaalmenetlust ning nad said kahtlustuse Eesti riigi ametliku sümboli teotamises, kuid süüdistuse esitamine Nikolaile ja Jevgenile hakkas venima. Prokuratuur saatis süüasja kohtusse alles tänavu 27. septembril.

Möödunud nädalal kohtu ette astunud mehed esitasid kohtule taotluse kriminaalasja lõpetamiseks, kuna vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile oli süüasja menetlus kestnud ebamõistlikult pikka aega. Kohus oli sellega päri, tuvastades muuhulgas, et kohtueelset menetlust oli kunstlikult venitatud, kuid selles polnud süüdi kahtlustatavad.

"Euroopa inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et riik vastutab oma organite tegevuse eest. Mõistliku menetlusaja hindamisel konkreetses kriminaalasjas tuleb käsitleda ka asjaomaste asutuste käitumist. Nikolai ja Jevgeni õiguseid on rikutud," märkis kohus kriminaalasja lõpetades.

90-ndate aastate keskel julma tapmise ja röövi eest pika vangistuse saanud, seejärel tingimisi vabadusse lubatud, kuid seejärel peagi Inglismaal juveeliröövi sooritanud mees lootis taas ennetähtaegselt trellide tagant pääseda, kuid kohus polnud lõppeval nädalal sellega päri.

1974. aastal sündinud Valdeko Kallaste mõisteti 1996. aasta oktoobris süüdi tapmises ja röövimises ning kohus määras talle 14-aastase vangistuse. See hakkas jooksma 1996. aasta mai algusest, kui politsei ta kahtlustatavava kinni pidas. Nimelt selgus, et Kallaste oli tunginud 90-aastase mehe elukoha ning tapnud ohvri julmal ja piinaval viisil.

2007. aasta juunis leidsid nii kriminaalhooldusametnik, vangla juhtkond, psühholoog kui ka prokurör, et mehe võib tingimisi vabadusse lubada ning seda hoolimata asjaolust, et meest oli vangistuse ajal 14 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kallaste pidi asuma vabastamise järel kriminaalhoolduse alla, kuid peagi sai selgeks, et nõutud tingimusi mees ei täitnud. Seejärel kuulutas politsei kodumaalt lahkunud Kallaste tagaotsitavaks.

2008. aasta sügisel selgus, et Kallaste oli jõudnud Inglismaale, kus sooritas Londonis juveeliröövi. Briti politsei pidas 2008. aasta 8. septembril mehe kinni ja ta võeti vahi alla. Peagi astus mees Inglismaal kohtu ette ning talle mõisteti nelja-aastane vangistus.

2009. aasta jaanuaris pööras Harju maakohus Kallastele varasema tapmise ja röövi eest määratud karistuse ärakandmata osa ehk kaks aastat, kümme kuud ja 12 päeva tagaselja täitmisele. Mees asus seda aega istuma tänavu juunist, kui ta Inglismaalt Eestisse toodi. Kallaste karistusaja lõpp saabub 2014. aasta 12. septembril. Lõppeval nädalal oli Kallaste taas kohtu ees, soovides ennetähtaegselt vabadusse pääseda. Kui 2007. aastal lubas kohsu mehe tingimisi vabadusse, siis seekord nii ei läinud.

"Kinnipeetava kuriteod on muutunud ohtlikumaks, vägivaldsuse aste on suurenenud ning kuritegude põhjuseks on olnud kiire majandusliku kasu saamine ja alkoholi liigtarvitamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud eelkõige grupi mõju, samuti isiku enda seiklushimu ning võimalus kiiresti rikastuda," märkis kohus. Kohus lisas, et Kallastel puuduvad vabanemisjärgselt kindel elu- ja töökoht. "Varasemalt kriminaalhooldusel olles ei täitnud ta kriminaalhoolduse nõudeid, otsis õigustusi, isikul on soov oma elu muuta, kuid selleks napib oskusi, mida