Nädala alguses kontrollivad politsei ja rehviliit ühise operatsiooni käigus Eesti mitmes piirkonnas talverehvide olemasolu ja nõuetele vastavust.

Talllinnas ja Harjumaal teisipäeval ning Tartus kolmapäeval eri aegadel ja mitmes eri kohas läbiviidava koostööoperatsiooniga kontrollitakse nii kohustuslike talverehvide olemasolu kui nende mustri sügavust.

„Kuna juba mõnda aega on teeolud olnud talvised, loodame et autojuhid on oma sõidukid talvekorda seadnud ning liikluses ei ohusta ennast ja teisi ükski suverehvidega auto juht,“ ütles Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanem Sirle Pai. „Eelkõige kontrollime kasutusel olevate talverehvide vastavust kehtestatud nõuetele.“

Talverehvi tunneb ära tähistuse järgi, milleks võib olla M+S, MS, M.S., M&S. Sõiduki mõlemal teljel peavad olema ühesuguse mustritüübiga rehvid, kuid mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev. Naastrehvide korral tuleb neid kasutada kõigil neljal rattal.

Talverehvide mustri minimaalne sügavus peab olema kolm millimeetrit, kuid talverehvid võiks ära vahetada, kui mustrisügavus on vähemalt neli millimeetrit. Et rehv töötaks nii nagu peab, tuleb nii suve- kui ka talverehvi puhul jälgida, et selle siserõhk vastaks tootja poolt ette nähtule.

Talverehvid on kohustuslikud kasutada 1. detsembrist 1. märtsini.

Keskkonnaamet hakkas esmaspäeva hommikust vastu võtma kalastuskaartide taotlusi, kalastuskaarte saab taotleda keskkonnaameti kontorites, posti teel, internetis ja mobiilimaksega.

Taotlemisel tuleb esitada vormikohane taotlus, mille leiab keskkonnaameti kodulehel. Täidetud taotluse võib tuua püügiveekogu asukohajärgsesse keskkonnaameti kontorisse, saata posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema loa taotleja digitaalallkiri.

Taotlemisel internetis saab kalastuskaarti taotleda www.pilet.ee keskkonnas, teatas keskkonnaameti pressiesindaja BNS-ile.

Mobiiltelefoniga on võimalik kalastuskaarti osta vaid nendesse piirkondadesse, kus välja antavate lubade arv ei ole piiratud, näiteks forellijõed, lõhejõed ja Endla looduskaitseala. Piirarvuta kalastuskaarte saab osta ka mõnest Eesti Posti postkontorist.

Kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja püügiõigust saab tõestada isikut tõendava dokumendi alusel.

Keskkonnaminister kehtestas 2013. aastaks kalastuskaardi püügivõimalusi käesoleva aastaga samas mahus, ka püügiõiguse tasu on sama. Sel aastal on ligi 60 protsenti lubadest internetikeskkonnas. Kalastuskaardi maksumus sõltub püügivahendist ja püügipiirkonnast.

Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida nii kalanduse infosüsteemis kui ka www.pilet.ee keskkonnas, kuhu saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasutajakonto loomise kaudu. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot keskkonnaametist.

Portaali petitsioon.ee haldajad soovivad võimalust, et kohalike algatuste allkirjastamisel saaks inimese andmeid tasuta rahvastikuregistrist kontrollida, kuid seni pole siseministeerium selleks luba andnud.

Portaali loonud Eesti Omanike Keskliit leiab, et inimeste suhtlust ja debatti kohaliku omavalitsusega lihtsustaks see, kui juba allkirjade kogumise käigus saaks süsteem kontrollida allkirja andnu tausta, kirjutab Postimees.

Näiteks mull kevadel koguti portaalis allkirju eelnõule suunata Tallinna TV raha lasteaedadele. Pärast pöördumise üleandmist pidi linnavalitsus hakkama ükshaaval kontrollima, kas kõik allkirja andnud on pealinna elanikud. Kohaliku omavalitsuse seaduse järgi on omavalitsus kohustatud võtma menetlusse eelnõu, mida nõuab vähemalt üks protsent elanikest.

Praegu on päring rahvastikuregistrisse tasuline. "Ma olen veendunud, et kui allkirjade kogumine muutuks tasuliseks, tapaks see petitsiooni mõtte ära, keegi pole nõus kodanikualgatuse eest üüratuid summasid maksma," rääkis omanike keskliidu projektijuht Priit Värk ajalehele.

Seaduse järgi käib rahvastikuregistri andmete väljastamine kahe kategooria alusel. Esiteks avaliku ülesande täitmiseks, mille alusel saavad tasuta päringuid teha riigi- ja omavalitsusasutused ning juriidilised ja füüsilised isikud. Teiseks väljastatakse registrist andmeid teatud õigustatud huvi korral. Sellisel juhul otsustab ligipääsu iga kord siseministeerium ja päring on tasuline.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles ajalehele, et mõte on talle sümpaatne, kuid praegune õigusruum seda ei võimalda.

Viru maakohus langetas möödunud nädalal harvaesineva otsuse, kui leidis, et Eesti riigilipu rüvetamises süüdistatud kahe mehe kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kuna kohtueelne uurimine vältas ebamõistlikult kaua.

23-aastased Nikolai ja Jevgeni panid uurimisandmetel kuriteo toime 2008. aasta 23. juuni südaöösel, kui rebisid Narva kindluse territooriumil maha Eesti riigilipu. Purjus noormehed viskasid lipu maha ja trampisid teiste isikute juuresolekul selle peal.

Politsei alustas kuriteole järgnenud päeval noormeeste suhtes kriminaalmenetlust ning nad said kahtlustuse Eesti riigi ametliku sümboli teotamises, kuid süüdistuse esitamine Nikolaile ja Jevgenile hakkas venima. Prokuratuur saatis süüasja kohtusse alles tänavu 27. septembril.

Möödunud nädalal kohtu ette astunud mehed esitasid kohtule taotluse kriminaalasja lõpetamiseks, kuna vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile oli süüasja menetlus kestnud ebamõistlikult pikka aega. Kohus oli sellega päri, tuvastades muuhulgas, et kohtueelset menetlust oli kunstlikult venitatud, kuid selles polnud süüdi kahtlustatavad.

"Euroopa inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et riik vastutab oma organite tegevuse eest. Mõistliku menetlusaja hindamisel konkreetses kriminaalasjas tuleb käsitleda ka asjaomaste asutuste käitumist. Nikolai ja Jevgeni õiguseid on rikutud," märkis kohus kriminaalasja lõpetades.