Järgmisel nädalal riigikogu riigikaitsekomisjonile esitatav Eesti sõjalise kaitse arengukava järgneva kümne aasta kohta toob palju ja olulisi muudatusi, eelkõige käib jutt kärpimisest ja koomale tõmbamisest – kaovad näiteks maaväe staap, mereväe staap ja õhuväe staap, kirjutab Postimees.

Uus sõjalise kaitse arengukava jätab ära tankid ja raketid kaitseväele, Jägala sõjaväelinnakut ei tule, samuti mitte uusi helikoptereid ega kiirkaatreid mereväele, kinni pannakse hulk staape ja neli kaitseringkonda.

Eraldiseisvad maaväe staap, õhuväe staap ja mereväe staap, kel kõigil ka omad kantseleid, personaliosakonnad, luureosakonnad, operatiiv- ja planeerimisosakonnad, tagalaosakonnad, sideosakonnad – terve hulk ametnikke ja ohvitsere –, pannakse kinni. Edaspidi juhib kaitseväge kaitseväe peastaap.

Kaitseministri nõukoja juht Leo Kunnas on korduvalt selliste staapide mõttetusest rääkinud. Kuuldavasti on õhu-, mere- ja maaväe juhtkond ka ise selliste muutustega leppinud. Hoopis teravamat vastuseisu võib tekitada nelja kaitseringkonna kaotamine, kuigi ka siin tuuakse põhjenduseks, et need eksisteerivad ainult paberil ilma reaalsete võimekusteta. Uue kava järgi peaks ringkondade asemel kõvasti suurenema Kaitseliidu roll. Kaitseliidule rohkem raha, paremaid inimesi, varustust ja relvi on üks väheseid asju, mis tuleb üle praegu kehtivast arengukavast.

"See on esimene arengukava 20 aasta jooksul, mis on realistlik selles mõttes, et seda suudetakse täita, selle taga on olemas inimesed, kes seda ellu viivad, ja raha, millega teha," rääkis POstimehele üks asjaga kursis olev ametnik.

Uue arengukava realistlikkus peaks vähemalt nende koostajate järgi olema just selles, et enne kui suuri asju teha, tuleks ära täita kõik need väiksed puudused ja augukesed, mis praegu vastu vaatab. Väga radikaalsed ideed, näiteks Eesti mereväe ärakaotamine, arengukavasse ei läinud, aga fookuses on tõepoolest inimesed, vaadatakse üle kogu kaitseväe struktuur, tõstetakse palku, suunatakse ohvitsere ümber ja kärbitakse staape.

Viimastel aastatel vähenenud töövaidluste hulk pöördus tänavu tõusuteele, kolme kvartali jooksul on esitatud 2275 töövaidlusavaldust.

Tänavu kolme kvartali jooksul on töötajad esitanud töövaidluskomisjonidele 2006 avaldust ning tööandjad 269 avaldust, teatas tööinspektsiooni pressiesindaja BNS-ile. „Vaikselt, aga kindlalt on töövaidluste arv tõusnud kogu selle aasta jooksul,” kinnitas tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets.

Enim töövaidlusi toimus 2009. aastal, mil töövaidluskomisjonidele esitati 6391 avaldust. Sestpeale töövaidluste hulk langes ning mullu esitasid töötajad ja tööandjad kokku 2909 töövaidlusavaldust, mis on väikseim arv viimase nelja aasta kestel.

Töötajad nõuavad peamiselt saamata jäänud töötasu või lõpparvet. Töövaidluste arvu tõstsid muuhulgas mitu suurt massivaidlust. Näiteks pankrotistunud Pere AS töötajad esitasid 106 sarnast avaldust, et saada kätte palk, puhkusetasu, lõpparve jms. „Rahuldasime kõik töötajate nõuded ning Pere AS sellele vastu ei vaielnud,” märkis Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.

Tööandjad protesteerivad aina enam selle üle, kui töötaja lahkub omavoliliselt ametist enne tavapärase 30-päevase etteteatamistähtaja möödumist. Eelkõige kipuvad nõnda kiirustama lihttöölised, ehitajad ja klienditeenindajad. Näiteks leiab ehitaja endale tööotsa Soomes, kus lubatakse paremat palka, kuid nõutakse „otsekohe” ametisse asumist.

Lühema etteteatamisajaga võib töösuhte üles öelda vaid erakorralistel juhtudel, kui teine pool oluliselt rikub töölepingu seadust. Näiteks võib tööandja ilma etteteatamiseta vallandada töötaja, kes ilmub kohale alkoholi- või narkojoobes. Töötaja omakorda võib rutem lahkuda, kui tal on pikka aega palk saamata. Äärmuslikel juhtudel võib lahkuda päevapealt, näiteks kui töötaja tervis on otseses ohus.

Töövaidluste puhul on tavapärane, et töötaja ja tööandja süüdistavad vastastikku teineteist. „Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, siis tavaliselt tööandjalt tuleb vastuavaldus, näiteks kahjunõue töötaja vastu. Mõnel juhul on see põhjendatud, kuid tavaliselt mitte,” ütles Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.

Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on tasuta ning lahend saabub tavaliselt kuu aja jooksul.

Kui emb-kumb osapool pole töövaidluskomisjoni otsusega rahul, siis võib ta selle kohtusse edasi kaevata. Ent töövaidlusotsuseid vaidlustatakse kohtus üha harvem: kui tänavu kolme kvartali jooksul nõuti kohtu jaoks välja 70 otsuse dokumendid, siis mullu sama aja jooksul läks kohtusse edasi 185 otsust.

Keskonnainspektsiooni tellitud ekspertiisi andmetel oli tänavu oktoobris surnuna leitud merikotkast tulistatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskkonnainspektsiooni nõuniku Leili Tuule sõnul saadi merikotkas Nimetu huku asjaolude uurimiseks tehtud täiendavas ekspertiisis linnu surnukehast kätte metalliosakesed, mis varem röntgenipildilt tuvastati.

VIDEO: www.reporter.ee  11.10.2012

See kinnitas esialgset versiooni, et keegi on kotka maha lasknud. „Ekspertiisi eesmärk oli saada kotka korjusest kätte osakesed, mida edasi analüüsida, et kindlaks teha, kas tegu on tulirelva kuulist või haavlitest eraldunud osakestega,” sõnas Tuul.

„Röntgenipildil nähtavatest osakestest õnnestuski kolm suuremat osakest eraldada. Ekspertiisiaktis on öeldud, et nii visuaalne kui ka mikroskoobivaatlus viitavad metallile ning tegemist võib olla tulirelva kuulist või haavlist eraldunud osakestega,” selgitas ta.

Tuul lisas, et niipea kui inspektsioon need osakesed pakendatult kätte saab, lastakse neist teha keemiline analüüs, mis selgitab välja, kas kotkas lasti maha kuuli või haavlitega.

Merikotka surma asjaolude uurimiseks on alustatud väärteomenetlus. Merikotka surmaga kaasnev keskkonnakahju summa ei ületa olulise kahju määra ehk kümnekordset miinimumpalga määra, millest alates oleks tegemist kriminaalasjaga. Uurimine ei ole siiani soovitud tulemust andnud, kuid menetlus jätkub. Väärteomenetluse läbiviimiseks on aega kaks aastat.

Ka jahimeeste selts asus novembri keskel uurima, kas mõni nende liige võib olla kotka surmaga seotud.

Merikotkas leiti käesoleva aasta augustis vigastatuna Tallinna lahelt Aegna saare lähistelt ning maaülikooli loomakliiniku veterinaarid ravisid ta terveks. Seejärel lasti lind 7. septembril Emajõe-Suursoos vabadusse. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid läksid 10. oktoobril Lääne-Virumaale merikotka viimast asukohta vaatama ja leidsid ta lähedusest surnuna.

220 Energia sulges teisipäeval tehnilistel põhjustel eratarbija lepingute sõlmimise oma veebiküljel, uudisteportaali Delfi teatel tabas lepingu sõlmimise moodulit teisipäeva pärastlõunal küberrünnak.

220 Energia on juhtumi kohta teinud avalduse politseile ja nende infoturbe inimesed on tuvastanud rünnakute võimalikud allikad. Klientide andmed on turvaliselt süsteemis ning jätkub äriklieindi lepingute sõlmimine, teatas 220 Energia Delfile.

Enne erakliendi lepingute sõlmimise taaskäivitamist muudab 220 Energia eraklientide lepingute sõlmimise moodulit, lisades ID-kaardiga autentimise.

"Loodame probleemi lahendada kolmapäeva jooksul. Vabandame inimeste ees, kes soovisid 220 Energiaga elektrilepingu kolmapäeval sõlmida ja palume varuda kannatust," ütles ettevõte oma veebiküljel.