Reformierakonna Võrumaa maakondliku organisatsiooni juhatus valis oma 6. detsembri koosolekul uueks maakonna esimeheks Aivar Rosenbergi.

Rosenbeg on varasemalt juhtinud erakonna Sõmerpalu piirkondliku organisatsiooni alates aastast 2004. Rosenberg on ka Sõmerpalu vallavolikogu esimees alates aastast 2005. Viimastel kohalikel valimistel sai Rosenberg 945 valijaga Sõmerpalu vallas 140 häält, olles kõige populaarseim kandidaat.

Rosenbergi sõnul on erakonna Võrumaa organisatsioon viimase aasta jooksul kiiresti kasvanud ja ta peab oluliseks uute liikmete aktiivset kaasamist erakonna tegemistesse. „Samuti pean tähtsaks tugevate kohapealsete organisatsioonide säilitamist ning arendamist vajavate piirkondade tugevdamist eesmärgiga saavutada 2013. aasta kohalike omavalitsuse valimistel parim võimalik tulemus,“ ütles Rosenberg.

Aivar Rosenbergile eelkäijaks oli Võru linnapea Jüri Kaver, kes on erakonna Võrumaa maakondlikku organisatsiooni juhtinud viimased kaks aastat. Erakonna maakondlik organisatsioon loodi 2000. aasta 27. oktoobril. Võrumaa maakondliku juhatuse esimees valitakse kaheks aastaks.

Võrumaa 13 omavalitsusest on Reformierakonnal piirkondlik organisatsioon 10 omavalitsuses, kokku 535 erakonna liikmega.

Eesti Arstide Liidu üldkogu tunnistas, et tervishoiutöötajate streik puudutas valusalt patsiente, kelle ees palutakse nüüd vabandust ning tunnustatakse neid toetuse eest.

Üldkogu kinnitusel on tänavune aasta olnud Eesti ühiskonnas mitmes mõttes murranguline. "Kollektiivlepingu läbirääkimiste nurjumine ja tervishoiu valupunktide jätkuv ignoreerimine viisid tervishoiutöötajad streigini, mis oli oma ulatuselt suurim ühe eluala protestiaktsioon iseseisva Eesti ajaloos. Täna võime näha, et otsustajate soovimatus kuulata ära vastaspoolt on viinud kriisini mitmetes valdkondades. Kodanikuühiskond soovib aina valjemal häälel kaasarääkimisõigust ja loodetavasti on see sõnum jõudmas ka poliitikute teadvusse," seisab arstide liidu üldkogu avalduses.

Streigi peatamine ja kollektiivlepingu tingimustes üksmeelele jõudmine on meedikute kinnitusel nõudnud pingutust ja kompromissivalmidust mõlemalt osapoolelt, kuid andnud samas lootuse paindlikumaks asjade käiguks tulevikus.

"Tervishoiutöötajate streik oli katsumuseks patsientidele, kes jäid ilma pikalt oodatud arstivisiitidest. Soovime tunnustada Eesti rahva kannatlikkust ja mõistmist. Arstid soovivad veel kord vabandust paluda kõigi nende ees, kellele said osaks kannatused," seisab avalduses.

Eesti tervishoid on meedikute kinnitusel jätkuvalt muutuste tuules. Töötajate lahkumine välisriikidesse, arstiabi kättesaadavuse vähenemine ja apteekide kadumine äärealadel on seni konstruktiivse lahenduseta. "Me oleme madala sündimuse ja väheneva rahvastikuga väikeriik, kus iga inimese käekäik on tähtis. Eesti tulevikku puudutavates otsustes peame tõstma peamiseks väärtuseks inimese. Toogem kõigi otsuste juurde tagasi asjatundjad. Esimese väikese sammuna tuleks haigekassa nõukogus anda üks hääl arstkonna esindajale," seisab avalduses.

Kui lõppeval nädalal näitab termomeeter kohati enam kui 10-kraadist külma, siis järgmisel nädalal läheb ilm jälle veidi pehmemaks, kuigi õhutemperatuur püsib nii öösel kui päeval miinuspoolel.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi järgi pühapäevaks madalrõhkkonna mõju nõrgeneb. Üksikutes kohtades sajab nõrka lund, võimalus on suurem Eesti lääneservas. Kagutuul on nõrk, õhtupoolikul hakkab aga saartel tugevnema. Külma on 4-9, öösel kohati kuni 12 kraadi.

Esmaspäeval koondub madalrõhkkond Taani lõunaserva, Venemaal tugevneb aga kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail võib Eestis kohati nõrka lund sadada. Ida- ja kagutuul tugevneb puhanguti 15 m/s. Ösel  on külma 6-12, hommikul kohati 15 kraadi, päeval  aga 4-9 kraadi.

Teisipäeval kandub madalrõhkkond Kesk-Euroopasse ja selle põhjaserv ulatub Läänemerele. Samal ajal laieneb väga külm kõrgrõhuala Lapimaale ja tugevneb. Eesti jääb kahe võimsa rõhuala piirimaile. Öösel sajab kohati nõrka lund. Päeval sadu laieneb ja on mõõduka tugevusega. Idatuul paisub tugevaks, puhangud võivad ulatuda sisemaal 15, rannikul 20 m/s. Öösel  on külma 6-12, päeval 2-7 kraadi, kuid tugeva tuule tõttu tundub ilm läbilõikavalt külmana.

Kolmapäeval tuleb madalrõhkkond Läänemerele ja saab Eestis suurema ülekaalu. Sajab lund. Idakaare tuul aga nõrgeneb. Kagu poolt saabuvas õhumassis võib aga külma veidi vähem olla ja seetõttu praegustel andmetel õhutemperatuur väga madalale ei lange. Öösel on külma 3-8, päeval 1-6 kraadi.

Neljapäeval püsib madalrõhuala serv Eesti kohal ja siin-seal sajab lund. Puhub mõõdukas idakaare tuul. Öösel  on külma 3-8, päeval 1-5 kraadi.

Reedel saab madalrõhuala Musta mere põhjakaldalt energiat juurde. Lisandub niiskust ja lumesadu võib tihedamaks muutuda. Idakaare tuul tugevneb ja võib tuisata. Öösel on külma 3-8, päeval 2-6 kraadi.

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) üks pikaajalisi soove täitub juba paari kuu pärast, kui veebruaris avab Lilleküla staadioni kõrval uksed Eesti esimene täismõõtmetes statsionaarne jalgpallihall, kirjutab Postimees.

Halli ehitamise plaani on jalgpalliliit teatavasti pidanud ka varem, kuid 12 aastat tagasi ei jõutud vundamendi valamisest kaugemale. Nüüd leiti vajalik raha ning töö käib talvistes ja väga lumistes tingimustes täie hooga.

«Vundament on juba vanast ajast olemas. Karkass tuleb Lätist, betoonelemendid Eestist ning väljakukate Soomest. Kunstmuru tuleb täpselt samasugune nagu Sportland Arenal ehk viimase põlvkonna oma ja viimane sõna,» kirjeldas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht Postimehele tööde käiku.

Esialgu käib kogu töö jalgpalliliidu vahenditest, kuid lõplikult pole maha maetud ka võimalust, et abi saadakse Tallinna linnalt. «Leidsime vajaliku raha ja oleme ehitust ise finantseerinud. Hetkeseisuga ei ole me kusagilt toetust saanud ja ehitus on käinud sada protsenti meie vahenditest. Kui varem on räägitud, et kogumaksumus on 2,2 miljonit eurot, siis reaalne summa on siiski 2,8 miljonit eurot,» täpsustas Uiboleht. «Linnaga oleme võimalikust koostööst rääkinud, kuid see ei ole lõplikult paigas.»

Eelkõige on sisehall mõeldud klubide ja koondiste talviste treeningutingimuste parandamiseks, kuid vajaduse korral saab seal pidada isegi näiteks meistriliiga kohtumisi. Ühe värava taha tuleb ka tribüün, mis mahutab umbes 600 pealtvaatajat, kirjutab Postimees.

«Võistlusjalgpall jääb ikka esmajoones välistingimustesse. Sisehalli puhul on tegemist varuvariandiga, kus võib mänge pidada ekstreemsete ilmastikutingimuste korral,» avaldas Uiboleht, kes märkis, et litsentsi ja FIFA tärne nad taotlema ei hakka, kuna valikmänge hallis nagunii pidama ei hakata. «Sisehalli on koduses liigas mõistlik kasutada, kui kohtumine jääks muidu näiteks suure lumesaju või tormi tõttu ära.»

Varasemast on jalgpallurite jaoks olnud Eestis harjutamiseks kaks sisehalli, millest Männiku hall on hooajaline ning Kotka hall vähendatud väljakumõõtmetega. Nii nagu Kotka sisehallil on ka jalgpalliliidu rajatava halli katuse materjaliks PVC ning kõige kõrgemas punktis on lae kõrgus 16,8 meetrit.

Kui valmiv sisehall on nüüd kolmandaks kohaks, kus jalgpallurid saavad talvel korralikult harjutada, on Uibolehe sõnul vajadus tunduvalt suurem. Tulevikus loodetakse halle näha nii Tartus, Pärnus, Ida-Virumaal ning miks mitte veelgi rohkemates kohtades. Ka Tallinnas võiks senistele võimalustele lisa tulla. «Kui meil oleks kokku kaheksa halli, siis see oleks juba üsna hea näitaja,» arvas ta. «Soomes on näiteks 25 vastavat harjutamispaika.»

Muid üritusi hallis kindlasti korraldama ei hakata, eelkõige on see mõeldud jalgpallurite talviste harjutamistingimuste parandamiseks. «Hall saab olema primaarselt tippjalgpalli jaoks ning jalgpalliliit üritab seda võimalikult soodsalt huvilistele pakkuda. Kindlasti ei ole tegemist teenimise objektiga ning üritame leida klubidele soodsad variandid treeningute läbiviimiseks,» lisas Uiboleht.