Riigikantselei esitles kolmapäeval Balti filmi- ja meediakoolis tuleval aastal toimuva Eesti Vabariigi 95. aastapäeval alguse saavaid projekte, mis kulmineeruvad Eesti riigi juubeliks aastal 2018.

Eesti riigi 95. sünnipäevaprogrammis sisalduvad nii traditsioonilised üritused tähistamaks Eesti riigi sündi ja oma riigi taastamist. "Riiklike tseremooniate kõrvale on oodatud aga omaalgatus – sünnipäeva on meeldiv tähistada ikka koos oma pere ja sõpruskonnaga," sõnas riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa sünnipäeva-aasta kava tutvustamisel Balti filmi- ja meediakoolis.

Ühe tegevusena on riigikantselei kavandanud nutitelefonide rakenduse Rahvakalender loomise. Aplikatsiooni eesmärk on kaasaegsel moel lisaks riiklikele pühadele ja lipupäevadele meelde tuletada Eesti rahvakalendris olevaid tähtpäevi. Tasuta jagatavas Rahvakalendri aplikatsioonis on ligi 70 tähtpäeva, mis kutsuvad üles argipäeva tähtpäevaks muutma. Rahvakalendri aplikatsiooni loob riigikantselei koostöös ettevõttega AKU Collective OÜ.

Vabariigi sünnipäeva auks saab tuleval aastal alguse ka saja tamme parkide rajamise projekt kohalikes omavalitsustes. Noored põhikoolide ja gümnaasiumite õpilased korjavad järgmisel sügisel tammetõrusid, mis pannakse idanema, et neist kasvatada tammeistikud. Eesti juubeliaastal istutatakse tammeistikud sajakaupa linnadesse ja valdadesse, et luua igikestvust, väärikust ja tarkust sümboliseerivad tammikud. Saja tamme parkide projekti viib riigikantselei ellu koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega.

Riigikantselei palvel loob rahvusringhääling tulevaks aastaks vabariigi sünnipäeva teemalise ekraanigraafika, mille töötab välja režissöör René Vilbre.

Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva aastal möödub ka sada aastat päevast, kui eesti rahva ühise jõupingutuse ja üldrahvaliku korjanduse toel valmis Tallinnas Estonia teatrimaja, samuti möödub 25 aastat laulvast revolutsioonist. Sünnipäeva-aasta kavas mäletatakse loomeliitude pleenumit, Tartu muinsuskaitsepäevi ja sinimustvalge lipu väljatoomist, Balti ketti, isamaalisi laule, Tartu levimuusikapäevi ning öölaulupidusid.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul langeb Eesti Vabariigi 100. aastapäev kokku ka Eesti eesistumisega Euroopa Liidus. "Kui omal ajal vaieldi selle üle, kuidas see järjekord tuleb kümnest uuest liikmesriigist, siis olin mina see, kes kaitses seda arvamust, et me oleks pidanud selle esimese eesistumise läbi viima 2009. aastal, aga läks teisiti ja siis me jäime sinna kõige lõppu," sõnas Lang. "See, et see kukkus Eesti Vabariik 100 tähistamisega kokku, oli tegelikult puhas juhus," lisas Lang.

Kõikidest ettevõtmistest ootab riigikantselei infot Eesti riigi sünnipäeva kodulehele www.eesti.ee/ev95, mis koondab erinevate asutuste, organisatsioonide, liikumiste ja üksikisikute üritusi Eesti riigi sünnipäeva tähistamistest.

Uus kaitseväe kümneaastane arengukava näeb ette ajateenijate arvu kasvu veerandi võrra, samuti Kaitseliidu liikmeskonna suurenemise ligi kolmandiku võrra.

Kaitseväe arengukava aastateks 2013-2022 näeb ette aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arvu suurenemise veerandi võrra ehk praeguse 2500 asemel on kavas edaspidi teenistusse kutsuda 3200 noort.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et arengukava näeb ette ka ajateenijate olemtingimuste parandamise, selleks ehitatakse olemasolevate üksuste territooriumitele Tapal, Jõhvis, Ämaris ja Võrus uued kasarmud. Kaitseväe linnakud Tallinnas Marja tänaval ja Rahumäel ning Võrumaal Meegomäel suletakse ning need kinnistud müüakse maha.

Kaitseväe juhataja tõi esile, et praegu on kaitseväes probleemiks ajateenijate väljalangemine, tema hinnangul aitaks seda probleemi vähendada näiteks kehaliste normide järk-järgulinne suurendamine.

Brigaadikindral Meelis Kiili, kes peatselt asub juhtuma Kaitseliitu, sõnas, et ambitsioon tõsta kaitseliitlaste arvu 30 000 on täiesti teostatav.

Ta märkis, et territoriaalkaitse andmine Kaitseliidule on loogiline areng, sest "Kaitseliit on igal pool".

Käesoleva aastal algul kuulus koos eriorganisasioonidega Kaitseliitukokku 21 679 inimest. Neist kuulus 13 264 Kaitseliitu, Naiskodukaitsesse 3094, Kodutütardesse 3574 ning Noortesse Kotkastesse 1747 inimest.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatab Statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5% võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le).

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud.

Võrreldes 2000. aastaga on rahvaarv enim vähenenud väiksemates linnades.

Eesti 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100-999 elanikuga 645. Enamikus küladest (3781) elab alla 100 inimese, kusjuures 327 külas elas püsivalt alla kolme elaniku. 102 külas ei loendatud ühtegi püsielanikku.

Linnalähedastesse piirkondadesse on tekkinud suurkülad. Suurima rahvaarvuga külad on Peetri - 4435 (Harjumaa), Muraste -1698 (Harjumaa), Randvere - 1690 (Harjumaa), Vahi - 1620 (Tartumaa ), Alliku - 1575 (Harjumaa), Tammiste - 1562 (Pärnumaa), Pärnamäe - 1556 (Harjumaa), Lohkva - 1288 (Tartumaa), Püünsi - 1256 (Harjumaa) ja Papsaare - 1028 (Pärnumaa).

Keskmine vanus on suurenenud

Võrreldes eelmise loendusega on Eesti elanike keskmine vanus suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on loendustevahelisel ajal ligi 5,5 aasta võrra kasvanud oodatav eluiga. Kui 2000. aastal oli see 38,7 aastat, siis nüüd 40,8 aastat. Meeste keskmine vanus on 37,7 aastat (2000. aastal 35,9) ja naistel 43,4 aastat (2000. aastal 41,1).

Keskmisest nooremad on Harju- ja Tartumaa elanikud – keskmine vanus vastavalt 36,3 ja 38,1 aastat. Elanike keskmine vanus on kõrgeim Piirissaare (63,1) ja Alajõe (53,9) vallas.

Loenduse tulemused elanikkonna soo- ja vanusjaotuse kohta kohalikes omavalitustes leiab Statistikaameti andmebaasist . REL 2011 tulemused avaldatakse 2012.-2013. aasta jooksul. Ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Andmekaitse inspektsioon algatas eelmisel nädalal elektrimüüja 220 Energia OÜ suhtes järelevalvemenetluse, mis puudutab isik

uandmete töötlemist enne eelmist nädalat.

220 Energia internetikeskkonna kaudu oli võimalik pääseda ligi kõigi Eesti elektritarbijate andmeid sisaldavasse Eleringi avatud elektrituru andmelattu ja vaadata seal ükskõik millise eraisiku elektri tarbimise andmeid tema isikukoodi kasutades, kirjutab ajaleht Postimees kolmapäeval.

Andmelaos saab igaüks vaadata oma lepingute ja elektri tarbimise andmeid, autentides ennast panga kaudu või ID-kaardi abil. Elektrimüüjal peab olema andmete kasutamiseks tarbija volitus, selgitas Eleringi infotehnoloogiajuht Riho Lodi ajalehele.

Volituse andmine 220 Energia võrguleheküljel käis sama liigutusega, kui sooritati päring ise. "Neil oli teatud vorm, mis tuli täita. Väljadest oli oluline ainult isikukood, ülejäänud väljad võis täita suvalise läbuga," kirjeldas Lodi.

"Kohe, kui meile see info tuli, sulgesime andmevahetuse 220 Energiaga ja hakkasime asja klaarima. Tegime selle uuesti lahti mõne tunni möödudes, kui nad olid oma ebaturvalise portaali sulgenud," ütles Lod

i.

Samuti oli võimalik 220 Energia kodulehekülje kaudu sõlmida elektrileping ükskõik kelle nimel ainult isikukoodi ja nime sisestades. 220 Energia avas oma võrgulehekülje uuesti pärast autentimise nõude lisamist.

Ettevõtte juhatuse liige Marko Allikson ütles Postimehele, et 220 Energia rajas oma veebikeskkonna autentimiseta ja teise inimese isikukoodi kasutamise võimalusega täiesti teadlikult. "Sellega võimaldasime kliendil sõlmida lepingu näiteks vanaisale-vanaemale," ütles Allikson. Tema sõnul sellele võimalusele reklaami ei tehtud ja pro

bleem tekkis siis, kui 220 Energia kasutajad asusid süsteemiga manipuleerima.

Soome majandusleht Talouselämä kirjutas tänavu oktoobris, et 220 Energia OÜ emaettevõte, Soomes tänavu augustis registreeritud 220 Energia Oy on seotud samade isikutega kui elektrimüüja Market Energia. Mõlema ettevõttega on seotud Håkan Alfons Gustafsson.

Market Energia esitas oma klientidele Soomes seadusevastaselt arveid enne teenuse osutamist. Soome tarbijakaitseamet algatas ettevõtte vastu menetluse ja kohus keelas Market Energial tänavu suvel oma seadusevastast müüki jätkata.