Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et kuigi valitsuse esimene eelistus on praegu Estonian Airi rekapitaliseerimine, siis laual on ka teisi variante, nagu näiteks täiesti uue lennuettevõtte loomine.

"Riigil on käed vabad täiesti uue ettevõtte moodustamisel," rääkis Parts neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, lisades, et Euroopa reeglite kohaselt on riigi käed seotud tegutsevasse ettevõtesse kapitali paigutamisel, kuid uue ettevõtte moodustamisel on käed vabad.

Parts märkis, et uue ettevõtte moodustamisel on erinevad variandid, alati on võimalik rääkida mingite parteritega ja nii edasi. "Neid variante ikkagi on," ütles ta.

Minister lisas, et sellisel puhul on väga kaalukas rahaline panus, ja valitsus "loeb siin tõsiselt raha".

Kuna riigi huvi on lennuühenduste tagamine, siis üks variant on ministri sõnul selleks avalike konkursside korraldamine. "Ma julgen öelda, et see on üsna keeruline ja kas ta tegelikult annab meile tulemuse, mis meid rahuldab pikas perspektiivis, selles osas on rohkem kahtlusi kui kindlust," lausus ta.

"Esimene ja põhiline on ikkagi täna olemasoleva ettevõtte rekapitaliseerimise variant," märkis minister.

Parts selgitas, et valitsuse neljapäevane otsus Estonian Airile raha laenata on tingitud Euroopa Liidu riigiabi reeglitest. "Meil on võimalik anda laenu ettevõttele, kes vajab struktureerimist enne, kui restruktureerimiseks on saadud kooskõlastus Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoriaadist," rääkis ta.

Kuigi laenusumma maksimum on 8,3 miljonit eurot, ei saa ettevõte seda raha korraga, vaid osamaksetena. Esimese osamakse 793 000 eurot saab lennufirma kätte pärast laenulepingu vormistamist, rääkis minister.

Jaanuarikuu, veebruarikuuja sealt edasi võimalikud laenumaksed vaatab valitsus iga kord eraldi üle ja annab makse tegemiseks nõusoleku.

"See ei tähenda, et me seda tervikuna peaks maksma. See on arvestusega, et ettevõtte finantsnäitajad vastavad kreeditoride poolt seatud tingimustele ja ettevõttel ei teki mitte mingil juhul mitte mingisugust likviidsusprobleemi," selgitas Parts.

Laenu tagasimaksetähtaeg on kuus kuud ja intress 15 protsenti. Tagasimakseperiood tuleb Partsi sõnul Euroopa riigiabi reeglitest ja näitab maksimumperioodi, mil vastus ettevõtte restruktureerimise võimalikkusele on olemas.

Parts märkis, et Eesti on ka alustanud konsultatsioone Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoriaadiga. "See protsess iseenesest on üsna kompleksne, ta on mõneti ka ajamahukas, aga loomulikult keskendume me sellele, et see luba saada," rääkis minister. Ta lisas, et alati on ka variant, et seda luba ei tule.

Minister ütles, et selle üle, kui suures ulatuses Eesti Euroopa Komisjonilt riigiabi andmist taotleb, on veel vara spekuleerida.

"Me peame olema avatud just selles mõttes, et nende lahenduste otsimisel me peame tabama seda konteksti, mis toimub lennundusturul meie piirkonnas, Euroopas laiemalt ja globaalselt," lausus Parts.

Kuna lennundusettevõtte elujõulisus sõltub kriitilisest massist, ei välistanud minister tulevikus koostööd Läti ja Leeduga. "Aga ma juhin tähelepanu, et praegu on ka Airbalticu suhtes algatud riigiabi seaduslikkuse menetlus. Selles osas peab olema plats puhas, selliseid riske üleval ei saa olla," ütles ta.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil eraldada omandireformi reservfondi vahenditest riigile kuuluvale lennufirmale Estonian Air laenuna 8,3 miljonit eurot, et tagada lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse.

Ühtlasi otsustas valitsus, et hiljemalt 1. jaanuariks 2013 tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil esitada Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotlus abi andmiseks Estonian Airile.

Tuleva aasta 28. veebruariks tuleb ministeeriumil esitada valitsusele tegevus- ja ajakava Estonian Airi restruktureerimiseks.

Estonian Airi tänavu üheksa kuu kahjum kasvas mullusega võrreldes 80 protsenti 20,2 miljoni euroni ja käive võrreldes mulluse 58,7 miljoni euroga 70,4 miljoni euroni.

Oktoobris teatas Estonian Air, et kuna lennufirma uus strateegia ei ole osutunud edukaks, vahetab lennufirma välja senise juhi Tero Taskila rootslase Jan Palméri vastu ning sulgeb kahjumlikud liinid ja koondab osa töötajaid. Novembri lõpus teatas ettevõtte, et koondab liinivõrgu vähendamisega ligi pooled ehk 146 töötajat ning et ettevõtte liinivõrk kahaneb 10 sihtkohani.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil eraldada omandireformi reservfondi vahenditest riigile kuuluvale lennufirmale AS Estonian Air laenuna 8,3 miljonit eurot, et tagada lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse.

Ühtlasi otsustas valitsus, et hiljemalt 1. jaanuariks 2013 tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil esitada Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotlus abi andmiseks Estonian Airile, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Tuleva aasta 28. veebruariks tuleb ministeeriumil esitada valitsusele tegevus- ja ajakava Estonian Airi restruktureerimiseks.

Novembris rääkis peaminister Andrus Ansip, et kuigi valitsus ei soovi Estonian Airi pankrotti, on see üks võimalik tulevikustsenaarium, kuna lennufirma saatus ei sõltu ainult valitsuse tahtest, vaid Euroopa Komisjoni loast lennufirmale riigiabi anda. "Seega me ei saa sajaprotsendiliselt välistada praegu mitte ühtegi stsenaariumi," lausus ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis toona, et teise võimalusena on valitsus arutanud Estonian Airi iseseisva jätkamise finantseerimist. See tähendaks riigipoolset täiendavat investeeringut lennufirmasse teatud eeltingimustel, märkis ta.

"Ettevõte peab olema oma tegevuses regionaalselt konkurentsivõimeline, see tähendab senise kollektiivlepingu põhimõttelist ümberrääkimist tööandja poolt," lausus Parts, lisades, et teine tingimus on, et valitsuse tehtav investeering peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lennundust puudutavate riigiabi reeglitega.

Estonian Airi tänavu üheksa kuu kahjum kasvas mullusega võrreldes 80 protsenti 20,2 miljoni euroni ja käive võrreldes mulluse 58,7 miljoni euroga 70,4 miljoni euroni.

Oktoobris teatas Estonian Air, et kuna lennufirma uus strateegia ei ole osutunud edukaks, vahetab lennufirma välja senise juhi Tero Taskila rootslase Jan Palméri vastu ning sulgeb kahjumlikud liinid ja koondab osa töötajaid.

Novembri lõpus teatas ettevõtte, et koondab liinivõrgu vähendamisega ligi pooled ehk 146 töötajat ning et ettevõtte liinivõrk kahaneb 10 sihtkohani. Alles jäävate töötajatega on lennufirmal endiselt pooleli ka läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimise üle. Eelmine kollektiivleping sai läbi tänavu märtsis.

Seitsmel sotsiaaltöötajatele antud elektriautol osutus aku praagiks, kõik vooluallikad vahetati garantiikorras välja, kirjutab Eesti Päevaleht.

Viidates väljaandele Autoleht, kirjutab leht, et mõnel juhul ei õnnestunud akut lõpuni laadida, kahel autol aga keeldus aku üldse voolu vastu võtmast. Siiani on välja ilmunud seitse vigase akuga autot.

Remondi jooksul selgus, et probleem oli akus, mitte auto elektroonikasüsteemis. Kõigile autodele pandi garantiikorras uus aku, vigased vooluallikad saadeti Jaapanisse uurimisele.

Mitsubishi asjatundjad tuvastasid, et tegu on praakpartii akudega, kusjuures sõltuvalt akust on viga erinev: mõnel autol hakkas tõrkuma mõni vooluallika 88 elemendist, teistel oli aga probleem hoopis elementidevahelises ühenduses.

Kõik vigase akuga autod olid pärit viimasest, sel kevadel üle antud partiist.

Bingo Loto kolmapäevane loosimine tõi Eestisse järjekordse suurvõidu summas 277 205,74 eurot, võidupilet osteti Tallinna Laikmaa R- kioskist, teatas Eesti Loto BNS-ile.

Viimati võideti Eestis suurem lotovõit neli nädalat tagasi 14. novembril, kui Viking Lotto kohalik 5+1 võidutasand tõi ühele õnnelikule lotomängijale võidu 71 150,02 eurot. Võidupilet osteti siis Tallinna Järve Selverist.

Järgmisel nädalal on taas oodata suurt lotovõitu. Seoses Bingo Loto korraldusloa uuendamisega loositakse järgmise nädala telesaates välja kogu selleks loosimiseks kogunenud Bingo Loto võidufond, mis tähendab, et täismängu võidule lisandub ka jackpoti võidufond. Järgmiseks nädalaks on Bingo Loto ennustatav jackpot 100 000 eurot.

2012. aasta kümne kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 6,4 miljoni euro. Võitudena maksis Eesti Loto kümne kuuga välja 20,6 miljonit eurot.